Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) (powerpoint) (0)

Eesti kirjandus sulaajal
(1956.~1968.)
Muutused ühiskonnas
· Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas,
olmeelus kui ka kultuuris.
· Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab
uuenemisjärk.
· Tekivad võimalused välismaailmaga
suhtlemiseks.
· Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus
parema tuleviku suhtes.
· Tõuseb üleüldine kultuurihuvi.
Muutused ühiskonnas
· Levib läänelik
meelelahutus:
rokkansamblid,
hipiliikumine.
· Kultuurilise
liberaliseerumise
tulemusena võib avalikult
esitada estraadimuusikat
ja kirjutada operette.
· Suurenenud teotahe toob
EÜEsse ja EÕMi kokku
palju noori.
Tsensuuri lõdvenemine
· 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti
keelatud autorite nimekirjast esimestena
Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti
Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende
töödest võis pärast seda avaldada.
· 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite
nimekirjast pagulaskirjanikud Artur Adson, Karl
Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende
loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal
keelatuks.
Muutused kirjanduselus
· Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud
emakeelset kirjandust.
· Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal
algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu.
1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960.
aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus.
Muutused luule-elus
· Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik
Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi
Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar.
Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid
kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja ­
jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed
luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968.
Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel
määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet.
Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut .
Luule
· Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno
Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando
Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka
luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang,
Betti Alver, Uku Masing.
· Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism
ja sürrealism.
· Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit-
ja folklaulud).
· Optimistlik eluvaade, rõõm maailma
avastamisest.
Luule
· Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku
alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub
sekka ka traagikat ja kurvameelsust.
· Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka
väheste kujunditega loomingut. Populaarseks
saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain
Kaalepi kirjutised vallandavad nn
vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast
väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab
uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile
nö "õigus elada".
Luule
· Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse
haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse
tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika).
· Murdeluule kirjutamine elavnes.
· Tekib varjatud dialoog pagulasluulega.
· Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab
luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja
soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti
kasutas seda Andres Ehin.
Artur Alliksaar
· 1923-1966.
· Kassetipõlvkonna vaimne
isa, kuid tsensuuri tõttu
tema luulet ei avaldatud.
Kasutab palju keelelist
mängu, kõlaseoseid.
Töötas välja ainulaadse
modernistliku luulekeele.
Esimene luulekogu
"Olematus võiks ju ka
olemata olla" (1968).
· Tema eluajal jõudis
publikuni vaid näidend
"Nimetu saar"(1966).
Paul-Eerik Rummo
· Sündinud 1942.a
· Debüütkogu "Ankruhiivaja"
ilmus esimeses luulekassetis
1962. aastal
· Rummo varajane luule on
nooruslik ja optimistlik,
edaspidi lisandub traagika.
· Paul-Eerik Rummo nimega
seostatakse murrangut 1960.
aastate eesti luule sisus ja
vormis.
Paul-Eerik Rummo
· Tuntuim kogu
"Lumevalgus...lumepimedus" (1966).
Jaan Kross
· 1920-2007
· Kutseline kirjanik sai
Jaan Krossist 1954.
aastal. Alustas
luulega, hiljem
tegutses prosaistina.
· Jaan Kross on
mitmeid kordi
kandideerinud Nobeli
kirjandusauhinnale.
Jaan Kross
· Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju
lembelüürikat, vähe loodusluulet.
Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või
sotsiaalsele üldistusele.
· Tervikuna käsitledes on Krossi luule
intellektuaalne, mõtteluule.
· Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline.
Mats Traat
· Sündinud 1936.
· Üks vähestest Eesti
kirjanikest, kes on kogu
oma loometee kirjutanud
paralleelselt luulet ja
proosat.
· Luule põhiteemadeks on
elu ja surma vastandseis,
inimese ja looduse
kooslus, inimese
kohanemine või
kohanematus.
Mats Traat
· Loomingu eesmärgiks on inimese
äratamine, mandumisest vabastamine.
· Tema luules vahelduvad lüürika ja
lüroeepika, vabavärss ja klassikalised
luulevormid.
Hando Runnel
· Sündinud 1938.
· Kirjutab nii lastele kui
ka täiskasvanutele,
tuntud ka esseistina.
· Runneli varasemat
luulet on nimetatud
päikeseluuleks,
hilisemat
(1970ndatest) aga
saatuseluuleks.
Hando Runnel
· Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik-
rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst.
Kasutab palju uuema rahvaluule vormi,
parallelism koos alliteratsiooni ja
assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng,
isikustamine, kordused jne.
· Tema luulet on väga palju viisistatud.
· Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur"
(1982).
Jaan Kaplinski
· Sündinud 1941
· Mitmekülgne kirjanik,
hinnatud tõlkija ja esseist.
· Ei pea kinni zanripiiridest,
katsetab palju.
· Loomingus on näha huvi
põlisarahvaste, usundite,
looduse ja filosoofia vastu.
Looduslähedus on Kaplinski
loomingus põhiliseks
märksõnaks.
Jaan Kaplinski
· Kaplinski luules esineb ka müstikat ja
vihjeid usule.
· Tuntuim kogu on "Tolmust ja värvidest"
(1967)
Veel autoreid
· Uno Laht ­ julge ja bürokraatiat kritiseeriv,
põimitud huumoriga.
· Ellen Niit ­ lasteluule, lootusrikas ja helge.
· Ain Kaalep ­ klassikaline luule, mõjutused
ajaloost.
Olulisemad naasnud autorid
· August Sang ­ lootusrikas ja optimistlik
luule.
· Kersti Merilaas ­ skeptiline, luule
väljendab kartust uue hirmuvalitsuse ees.
Proosa
· Proosa jääb luulevaimustuse varju.
· Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja
ajasturomaan.
· 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate
zanrite (novell, miniatuur jms) juurde.
· Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja
kogemusi elust enesest.
· Teemadeks on möödunud aegade analüüs
· 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte
elu käsitlevate lühiromaanidega.
Proosa
· Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa,
Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée
Beekman jt.
· Uute stiilidena tulevad lühiromaan,
modernistlik lühiproosa.
· Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused,
inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju,
sisemonoloogid.
Mati Unt
· 1944-2005.
· Tugevalt modernistlik.
Rõhk on inimese
mõtte- ja
tunnetemaailmal.
· Peetakse 60ndate
tundlikuimaks
portreistiks.
Mati Unt
· Minategelased ihkavad täiuslikku
armastust ja mõtestatud elu, unistavad
paremast maailmast.
· Tuntuimad teosed on "Tühirand. Love
story", "Sügisball" ja "Öös on asju".
Jaan Kross
· Peamiseks valdkonnaks ajalooline proosa, aga
ka autobiograafiline proosa. Realistlik kirjanik,
peategelasteks eestlased, kes on etendanud
tähtsat rolli Eesti või lausa Euroopa ajaloos.
· Romaanid on sõnavaralt väga rikkad, sisaldades
näiteks ohtralt võõrsõnu või võõrkeelseid fraase.
· Tuntuimad romaanid "Kolme katku vahel", "Keisri
hull", "Paigallend" ja novell "Pöördtoolitund".
Autobiograafilistest teostest "Wikmani poisid".
· Oluliseks ja läbivaks teemaks on kompromissi
küsimus.
Mats Traat
· Realistlik, kujutab tihti maaelu.
· Varasemate teoste tegelasteks on noorukid,
kes tahavad pääseda argirutiinist, kuid
enamasti ebaõnnestuvad.
· Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla
ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja
"Inger"
Draama
· Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke
näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku
ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse
kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid.
· Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng,
müüt, rituaal.
· Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan
Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet.
· Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks
Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968.
aastal toimus tudengite protestiaktsioon
"Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu.
Juhan Smuul
· 1922-1971
· Tõi uuenduslike jooni
realistlikku
draamakirjandusse.
· Tema näidendid on
enamasti jutustavat laadi
ja pikkade
monoloogidega.
· Tähtsaimad näidendid on
"Kihnu-Jõnn" ja
"Polkovniku lesk"
Täname kuulamast!