Marcus Aurelius (0)

Marcus
Aurelius
121-180 m.a.j
Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja
jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea
hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut
õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga
filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel
maalimisele ja retoorikale.
Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus
Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused
kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda.
Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema
adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius
Antoninus noore Marcuse.
Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus
Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.),
145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last.
146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius
retoorikast ja vaimustus filosoofiast.
161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma
kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta
suurema osa keisrielust,
juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate
hõimude vastu ja võideldes impeeriumi
sisemiste raskustega.
Marcus Aureliusest on meieni jõudnud
märkmeteraamat " Iseendale " (Eis
heauton),mis kriitikute andmetel on
kirjutatud Partia sõja keerises, kuhu keiser
pani oma vaimukindluse toetuseks kirja
mõttekäike, manitsusi, lohutusi ja tsitaate,
lähtudes peamiselt talle juba nooruseas
sümpaatseks saanud stoitsistlikust
filosoofiast.
Selles leidub nii kiiruga kirjutatud
mõttekatkeid ja tsitaate kui ka heast
retoorilisest haridusest tunnistust andvat
rütmistatud ja riime kasutavat hümnilisi-
pateetilist proosat.
Puhtisiklik sissekanne,mis kirjutati
tõenäoliselt 176a. , mil saavutati võit
sarmaatide hõimu üle: Ämblik püüdis kinni
kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese,
mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni
aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui
uurid nende põhilauseid?
Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb
seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul
stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku
filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel
ülesehitus, kuid sellele vaatamata
esindavad sealsed mõtted näidet elamise
eetikast: õpetustest, mis on lähemal
religioonile kui filosoofilisele arutlusele.
Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt
iseenda ja universaalse olemusega
kooskõlas elamisele.
· Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik
"hingelised olevused" enda püsimajäämise
poole.
Mõtlemisvõime on see, mis laseb
meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest
lähtumisega, valida suurema täpsusega seda,
mis on meie tõelise olemusega kooskõlas.
Stoitikud järeldavadm et headuse ainus
kahtlematu väljund on voorus. Voorusesse on
koondatud kõik kreeka-rooma positiivsed
omadused: tarkus, õiglus, julgus ja mõõdukus.
· Näide: "Sinu õnn sõltub su mõtete
kvaliteedist: seetõttu käituge vastavalt ning
hoolitsege selle eest, et te ei kannaks oma
peas selliseid mõtteid, mis ei ole
vooruslikud ja mõistuspärased".
Marcus Aurelius uskus, et saatus oli
määranud inimese mõtlema ning
inimese enda kätes oli võim olla
universumi mõistuspärase
eesmärgiga üks.