50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cathyounapuu
Õppematerjali autor
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole
5. Perekonnamudel- Toon näite oma sõprussetskonnast, kus näiteks enamus minu sõpradest usub, et perekonnamudel ei pea olema konservatiivne, ehk ei ole ainult nii, et on mees ja naine ja nende järeltulijad, vaid saab ka olla näiteks mees ja mees kellel on adopteeritud lapsed. Samas leidub mul ka sõpru, kes on kardinaalselt vastu sellele, et samasoolised on koos, ning loovad pere. See on suurepärane näide sellest, kuidas inimeste maailmapilt võib katekooriliselt erineda. 6. Filosoofia eesmärk on arutleda kõige selle üle, mida kuidagiviisi tõestada ei saa, kas siis teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. Filosoofia on peatugi mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Filosoofia siht on aidata inimestel ennast mõista ja arendada. Läbi ajaloo on ühiskond annast arendnud ja täiendanud just tänu filosoofiale.
") (ARISTOTELES:Teadmine ja tunnetamine selle enese pärast on kõige rohkem omane kõige kõrgemas mõttes teadmise teadusele. Sest see, kes valib teadmise selle enese pärast, see valib eeskätt kõige kõrgema teaduse; see on aga kõige kõrgemas tähenduses teadmise teadus. Kõige kõrgemas tähenduses saame me aga teada esimesi printsiipe ja põhjusi, sest läbi nende ja lähtuvalt neist tunnetatakse teist, mitte aga allutatust lähtuvalt.) (IMMANUEL KANT: Filosoofia on täiusliku tarkuse idee, mis meile näitab inimmõistuse viimaseid eesmärke. Filosoofiasse kuuluvad koolimõiste kohaselt kaks osa: esiteks, piisav tagavara mõistustunnetusi, teiseks, nende tunnetuste süstemaatiline seotus või nende ühendus terviku idees. Mis aga puutub filosoofiasse selle ilmamõiste poolest, siis saab filosoofiat nimetada teaduseks meie mõistuse kasutamise kõrgematest maksiimidest, niivõrd kui maksiimi all mõistetakse sisemist valikuprintsiipi
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate
KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse?
koordineerida nende ajaliste terminite mõju väidetele teiste, nendega seotud terminite mõjuga neile väidetele. Ta oli kui meremees, kellelt, olgugi ta täiesti kodus omaenda laevas, päritakse laevastiku organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid