Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une
Meditatsioonid esimesest filosoofiast 1. Antud artikli põhiväited on: tõde on see, et artikli autor on olemas ja eksisteerib; vaim ja keha on reaalselt erinevad. 2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõ
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seos
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. George Berkeley võttis kasutusele ütluse: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav). Rene Descartes'i üksidee: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). Kasutatud kirjandus Descartes, R. Arutlus meetodist. Tallinn, 1995 Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 1996, nr 8 Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele-Akadeemia, 2004, nr 2 Kivi, R. Descartes'i filosoofia mõistest. -Akadeemia, 2004, nr 2 Koort, A. Rene Descartes'i filosoofiast. Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996 Ljatker, J. Descartes. Tallinn, 1995 Meos, I. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 Grauberg, E jt Maailma tõde vabadus. Tallinn, Valgus, 1991 Jaod,C.E.M. Sissejuhatus filosoofiasse,Tartu,1996
Kõik kommentaarid