Descartes ja Locke (0)

Descartes ja Locke
René Descartes
Elas aastatel 1596 ­ 1650
Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane
Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks
Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, -
"Mõtlen, järelikult olen (olemas)"
John Locke
Elas aastatel 1632-1704
Inglise filosoof
Empirismi peamine põhjendaja
Moodsa tunnetusteooria kritiseerija
Materialistliku sensualismi rajaja
Suure pedagoogika teoreetik
Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene.
Descartese teosed
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast"
"Arutlus meetodist"
"Hinge passioonid"
Locke teosed
"Epistola de tolerantia"
"Essee inimmõistusest"
Descartese filosoofia
"Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole
mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi,
ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd."
"Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan,
võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan
ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest,
peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal."
Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik.
Filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad -
ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte
tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste
juures.
Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes
oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest
Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist.
Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades.
Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta
alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust.
Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud,
majad, inimese keha jms.
Locke filosoofia
Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism.
Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu.
Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema.
Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine.
Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad
inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.
Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb.
Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus.
Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest.
Kõik ideed pärinevad kogemusest.
Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta.
Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib
pimedasse tuppa.
,,Kõike, mida mõistus tajub või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu
objekt."
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes
http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/john_locke.htm
http://www.hot.ee/indrme/locke.htm
http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm