3. FIE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 400 krooni pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 560 krooni, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis;
Laenu andmine alammäärast madalama intressiga Laenu andmisel lähtutakse rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast, kuid see ei tohi olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Tulumaksuga maksustatakse saamata jäänud intress või intressi vahe ning maksukohustus tekib siis, kui intressi tasuti või oleks tulnud tasuda. Laenuintressi alammäär on 2% aastas (alates 01.01.2010). Koolituse kulude katmine Erisoodustus on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine. Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja
Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis;
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
vastavalt tehtud töödele. Mida rohkem on tööd tehtud ja klientidele teenust pakutud, seda enam raha ühe kuu jooksul saadakse. Näiteks kui on jõutud koostada kolmele firmale igakuiseid aruandeid jaanuaris, siis saadakse raha kolmelt erinevalt firmalt jaanuari/veebruari jooksul. Kui aga märtsis koostatakse igakuiseid aruandeid kokku viis, siis summa suureneb kahele ettevõttele tehtud töö eest. Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2017. aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3% Näidis töötasu arvutamisest: On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu. Järgnevad tehingud: Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%)
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadus
B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad.
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-ingli
Raamatupidamiskohustuslane Säilitama on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama Maksuseadused Dokumenteerima kõiki oma Riigi poolt kehtestatud majandustehinguid maksude ning maksete Kirjendama algdokumentide või arvutamine ja tasumine nende põhjal koostatud (tulumaks, sotsiaalmaks, koonddokumentide alusel kõiki töötuskindlustusmakse, oma tehinguid käibemaks jt.) raamatupidamisregistrites Koostama ja esitama perioodilisi ja aastaaruandeid 2/9/2015 Mai Takkis 12 4 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava Majandustehingute
sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada Analüütilist arvestus peetakse iga tarnija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. 10 Müügiettemaksed: kajastatakse bilasikirjel Saadud ettemaksed, millele kontoplaanis võib avada samanimelise sünteetilise konto. Kui laekub pikaajaline ettemakse, siis seda tuleb kajastada kirjel Muud pikaajalised võlad. Analüütiline arvestus toimub kõigi ostjate kohta eraldi Ostu ja müügiettemaksete registreerimine raamtupidamises Ostuettemaksed registreeritakse, kui tehakse reaalne raha ülekanne! Müügiettemakse registreeritakse selle laekumisel! Bruto- ja netomeetod müügiettemaksete puhul Tuleb arvestada, et KM-ga maksustatav käive tekibjuba makse laekumisel. Tuleb üles võtta KM kohustus
§ 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 jõust. 01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine §61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine §611. Erisused eurole üleminekul §62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse
aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvaba miinimum . Ettevõtlustulult arvutatakse tulumaksu tavaliselt nii: Tulumaks=((E-vormi viimane rida : 1,33) tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 Lisaks on tulumaksu arvutamisel veel kaks varianti sõltuvalt sellest, millise tulemuse andis ettevõtlustulult sotsiaalmaksu arvutamine. Kui E vormi viimase rea järgi arvutatud sotsiaalmaks tuleb väiksem kui sotsiaalmaksu aastane miinimumkohustus, arvutatakse tulumaksu sellise valemi järgi: Tulumaks=((maksustav tulu-sotsiaalmaksu kohustus)-tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 . Tulumaksu tasumisel tehakse kahte liiki makseid: · aasta sees makstakse avansilisi makseid; · pärast aasta lõppu tehakse kogu maksustatavalt tulult tasaarveldusmakse. Füüsilise isiku maksustamise periood on üks aasta. Ettevõtjaks registreeritud inimene
arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. § 38. Soetamismaksumus
Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama. Ära tuuakse seadusandlusest tulenevad kinnipidamised palgast. Lühidalt on seletatud ka kolme põhilise maksu olemust, mis makstakse töötasult tulu-, töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil. Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus Hind - Hind
Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.[1] 3.1.1 Notaris registreerimine Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 pluss käibemaks. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 , millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 . [2]
aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. [2] Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks: · kaupade või teenuste müügist laekunud raha; 29 · kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; · makstud palgad; · makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all); · makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: · mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine);
Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt; Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni. 37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi
kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12].
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
(raha liikumist ei toimu). Kõik niisugused tehingud tuleb arvesse võtta ka tulude ja kulude kajastamisel vormil E (oma majanduslikult sisult on niisugune tehing võrdne raha saamise või maksmisega). FIE maksud Füüsilisest isikust ettevõtja maksud Mitmetest riigis kehtivatest seadustest tulenevad füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksukohustused. Näiteks: 1. Kõiki FIEsid puudutavad riiklikest maksudest eelkõige tulu- ja sotsiaalmaks. 2.Mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtjad peavad järgima käibemaksuseaduse käibemaksukohustuslasena registreerimise nõudeid. Registreeritud käibemaksukohustuslastest FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid. 3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5
Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks "Võlad tarnijatele" ka "Maksuvõlad" ja "Viitvõlad". Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne). Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus. Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on: 17 D 4300 Ostetud teenused D 1510 Sisendkäibemaks K 2131 Võlad tarnijatele Viitvõlgadest esineb ettevõttel intressivõlad, Baltic Chess Group OÜ rendib kapitalirendi korras sõiduautot
Töötasuga seotud maksude ja maksete kulu kajastamiseks raamatupidamises tehakse kanded: Deebet sotsiaalmaksukulu; Deebet töötuskindlustusmaksete kulu; Kreedit sotsiaalmaksu võlg (võlad Maksuametile); Kreedit töötuskindlustusmakse võlg (võlad Maksuametile). 3. Lisaks ettevõtte poolt töötasudelt makstavatele maksudele ja maksetel on tööandjal ka kohustus töötasudelt kinni pidada ja Maksuametile üle kanda üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni maksed (töötajatel, kellel on sõlmitud vastav leping). Nende maksude ja maksete kinnipidamist töötasult kajastatakse kannetega: Deebet võlad töövõtjatele; Kreedit kinnipeetud tulumaks (võlad Maksuametile); Kreedit kinnipeetud kohustuslikud kogumispensionimakse (võlad Maksuametile); Kreedit töötuskindlustusemakse võlg (võlad Maksuametile).
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.