Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2
Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: kui prügi on juba maas, visatakse seda sagedamini sinna juurde EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane)
Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
c. mille liikmetel on ühised huvid aluseks... d. kus inimestel on mingi ühine tunnus, millest nad ei Vali üks: pruugi teadlikud olla a. Sigmund Freud Tagasiside b. Kurt Lewin Õige vastus on: kus inimestel on mingi ühine tunnus, millest nad ei pruugi teadlikud olla. c. Leon Festinger Küsimus 25 d. Wilhelm Wundt Küsimuse tekst Tagasiside Konformismi vastandiks on ... Õige vastus on: Leon Festinger. Vali üks: Küsimus 31 a. antikonformism Küsimuse tekst b
Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3.2 Kognitiivse dissonantsi tüübid · Mittepiisav õigustamine · Valiku õigustamine · Pingutuse õigustamine ...... 3.3 Tingimused KD-ks
Kui mõjustatav on motiveerutud teavet töötlema ja seda ka asjatundlikult oskab ning tal võimaldatakse küsimusse süveneda, on tegemist süstemaatilise sõnumitöötlusega. Olulistemaks teguriteks on sellisel juhul argumentide tugevus, asjakohasus ja teabeedastuse asjatundlikkus. (Butler, McManus, 2002) Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilitamisele. Sellele ideele toetudes väitis Festinger, et tunnetuslik ebakõla on hoiaku muutumise peamiseks motiiviks. Meid kõiki mõjutab otseselt või kaudselt teiste inimeste käitumine. Käitumist mõjutab tavaliselt juba teiste inimeste kohalolek. Üksinda kodus olles võime me olla hoopis erinevad sellest, kes me oleme rühmas. Kasutatud kirjandus Talis Bachmann, Rait Maruste ,, Psühholoogia alused" 2001 Nicky Hayes ,, Sotsiaalpsühholoogia alused" 2002 Gillian Butler, Freda McManus ,, Psühholoogia. Põgus sissejuhatus" 2002
- soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine) Positiivne suhe mõjutatavaga (meeldimine, sarnasus; positiivsete kontaktide sagedus, füüsiline atraktiivsus, seostumine eduga, tasu) Atraktiivsus Huumor
Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks teguriteks koordineerivad ja treenivad vahe- eesmärgid, mis aitavad
Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seo...
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Sageli tõrjub inimene oma sisekonfliktid aladeadvusesse, et nendest lahti saada. Seal võivad nad püsida palju aastaid, näiteks lapsepõlves kogetud sisekonflikt võib endast märku anda alles täiskasvanueas. Mõnikord annab alateadvusesse surutud sisekonflikt endast märku esmapilgul seletamatute väärtoimingute kujul argielus. Iselaadseks sisekonfliktiks on kognitiivne dissodants ehk tunnetuslik ebakõla. Selle kohta rajas teooria ameerika psühholoog L. Festinger. See on negatiivne stimuleeriv seisund, mis esineb alati, kui indiviidil on samaaegselt kahesuguseid teadmisi (mõisteid, arvamusi), mis on omavahel vasturääkivad. Niisugune ebakõla seisund on inimesele ebameeldiv ning ta püüab sellest üle saada. Selleks leiab ta kas uue kooskõlalise järelduse või muudab üht vastuolulistest otsustest (Sõerd 1992). Inimestevahelised konfliktid: Tekivad samuti mitmel põhjusel:
Ostrakism · Pallimängu eksperimendid (Williams, 2000) · Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000 Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed
enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab.
Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju
- Motivatsiooniline nähtus 3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo) - - rõhutab kaasa mõtlemise määra (ei keskendu/analüüsi sõnumi sisu kõrge mentaalne aktiivsus sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas
teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas paikapanemine toimub vt järgmine joon), võrdlus sarnaste teistega (hea, halb, positiivne, negatiivne skaala). Festinger tegi hulga uuringuid selle kohta, kuidas inimene kujundab suhtumist iseenda kohta võrdlemine ennast sarnastega (sama rühm, klass). Nt tudeng x ei hakka ennast võrdlema Obama või T.H.Ilvesega, kuid võrdleb teiste tundegitega. Mõtteline protsess. Uuringu tulemused: on üldine tendents, et võrdluses otsitakse neid tunnuseid/omadusi või peetakse tähtsaks neid tun/om, mis eeldatavalt mul endal on tugevamad, kui teistel inimestel. Võrdlemine on mitmeparameetmeline
• H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika.
1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms. Sotsioloogilise suundmuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu- ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonmudeleid või mõjutamismudeleid. Kognitiivse dessonantsi teooria (L. Festinger) - kuidas tarbija nõustub või ei nõustu reklaamis esitatud argumentidega. Tööd arvamusliidritest (E
nägemine suhtelistena, "katasroof!" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad
” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus – teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
vähe aega, sest lahendused meenuvad kohe. Intelligentsuse pärilikkus · Tähtsaim kriteerium intelligentsuse ennustamisel on vanemate intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse, käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine · Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine). · Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks dissonantsi ja väldivad sellist infot, mis seda suurendaks. Puutudes kokku dissonantsi tekitava infoga inimene ignoreerib seda, interpreteerib seda valesti või eitab. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
mingi positiivse tulemuse ja tuua välja, kuidas vähene suhtlus negatiivselt inimesi mõjutab. 16. Selgitage kognitiivse dissonantsi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Inimesed peavad oluliseks, et nad oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Tegemist on seisundiga, mille Festinger nimetas kognitiivseks dissonantsiks (tunnetuslikuks ebakõlaks). Näiteks kui inimene ei tarbi liha, kuid mingites sotsiaalsetes olukordades on ta sunnitud seda sööma, püüab ta seda probleemi lahendada. 17. Kuidas kujuneb Kavatsetav käitumine? Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kui kõrgelt inimene hindab enda kontrolli sooritada kõne all olev käitumine. Ehk kuivõrd on käitumine tema tahtest sõltuv.
behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale. • Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Kuston enesehinnang pärit? • William James (1890): EH = edu/pretensioonid • Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria • LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega, olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine • “One strategy for this is downward self-comparison à comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self- enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves à positive biases”
Juudi põgenik natsi Saksamaalt. Sotsiaalpsühholoogia ei pea muretsema kas olla puhas teadus või rakendusteadus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kiire laienemine 1946 1969 Sõja lõpuga tõusis SP staatus, saadi raha, uued laborid. Kuna õppima läksid kõrgem keskklass ja mehed, oli tegemist eliitvaldkonnaga. Muutus USA keskseks. Hakati viima läbi katseid, et uurida miks Saksamaa sattus Hitleri mõju alla. Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus.
Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud
Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma elamusele tähenduse. -- Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. Solomon Ashci katsed (1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid katseisikud üksmeelse, kuid eksliku grupi vastusega.
Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale. Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self- esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas Kust on enesehinnang pärit? William James (1890): EH = edu/pretensioonid Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria LF: vajadus ennast määratleda, võrdlus sarnaste teistega, olulisemaks seda, kus/mis minul tugev, võrdluspartnerite teadlik otsimine "One strategy for this is downward self-comparison comparing oneself to people who are worse off than us (contrast to upward social comparison). This, and other self-enhancement strategies, may lead to inflated opinions of ourselves positive biases"
Küpse isiksuse tunnus: võimekus rolli vahetada Mina komponendid füüsiline kere, omandid (maja, pintsak jms), millega inimene ennast samastab vaimne mõtted, ideed, seisukohad, millega inimene ennast samastab sotsiaalne - rühmad, kuhu inimene kuulub Enesehinnang · Inimene peegeldab ennast (mina-pilt, identiteet) + annab hinnangu Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse (social comparision) teooria Idee: meil kõigil on vajadus ennast määratleda, võrdluspartnerite otsimine. Üldiselt võrreldakse ennast nendega, kes on inimesel sarnased. Sealjuures peetakse tähtsaks neid tunnuseid või omadusi, mis eeldatakse, et inimesel endal on tugevamad. · Fundamentaalne - püüdlus positiivse enesekäsitluse suunad eneseväärikus,
Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, a...
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lok...
Enda kohta antud positiivsete ja negatiivsete hinnangute suhteline tasakaal. ● Püsiv enesehinnang: tüüpiline ja ajas suhteliselt püsiv enesehinnang ● Seisundi enesehinnang: enesehinnang, mis võib ajas muutuda vastavalt olukorrale – mis toimub inimese elus ja milliste enda külgedega kokku puutub. Teooriad: 1. William James, 1982. self-esteem=success/pretensions ehk probleemid enesehinnanguga tekivad ebarealistlike ootuste pärast. 2. Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria. Inimesed soovivad omada objektiivset pilti endast. Kui objektiivsed enesehinnangu vahendid pole kättesaadavad siis hindame ennast kasutades võrdlust teistega. Ülespoole võrdlus – et ennast arendada. Allapoole võrdlus – et ennast hästi tunda. Horisontaalne võrdlus – realistliku pildi saamiseks Enesepresenteerimine. ● Käitumuslik minapildi väljendus ● Goffman’s, 1959.
Lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine). SISEKONFLIKTID: vastuolud inimese väärtuste, vajaduste, uskumuste ning tema reaalse käitumise vahel. Tekib kui on tarvis teha enese meelest ebasoodsaid valikuid. Talumise teeb raskeks kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Reaalsuses on nii, et seda mida in kardab juhtuvat, ei juhtu või sellel on positiivne mõju. KUIDAS ÜLETADA? 1) Agressiivne käitumine. FESTINGER: Kongnitiivse dissonantsi teooria- kui in vabatahtlikult käitub oma veendumustele vastupidiselt, siis võib ta sisemise vastuolu ületamiseks muuta tagantjärele oma veendumusi. Sisekonflikt võib esineda vastuoluna oma arvamuse ja grupi oletatava arvamuse vahel ja in ei julge oma arvamust avaldada, kuna grupp arvad teistmoodi. Vastuolude lahendamine koolis algab nende märkamisest.
Sotsiaalne soodustamine - ühe tegutsemine innustab teist ning tulemus on parem sellest, mida kumbki üksinda oleks saavutanud. Sotsiaalne looderamine - koos tegutsedes on summaarne keskmine tulemus iga tegutseja kohta väiksem, kui oleks igal üksikul tegutsejal eraldi. 31 Sigmund Freud - «Psühhoanalüüsi mõned elementarsten õppetunnid» (1938). Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970) - Motivatsioonihüpotees: inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 32 Emotsioonid
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühil...
2. Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud N. Kui palju suitsetan, ilmselt saan kopsuvähi 3. Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist. Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. 4. ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID Suhtlemine- protsess, mis koosneb: 1. Suhtlemispartneri tajumine- teise inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine. ISIKUTAJU. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne
cided (Brinol, Petty, 8z Wheeler, 2006; Mather, Shafir, 8z Johnson, 2000; Rusbult et WHIRRING ALONG _ al., 2000). For instance, immediately after casting a ballot, voters believe more strongly that their candidate will win (Regan 8{ Kilduff, 1988). Whirring Along Psychologists have long understood the power of the consistency principle to di- rect human action. Prominent early theorists such as Leon Festinger (1957), Fritz Heider (1946), and Theodore Newcomb (1953) viewed the desire for consistency as a central motivator of behavior. Is this tendency to be consistent really strong enough to compel us to do what we ordinarily would not want to do? There is no question about it. The drive to be (and look) consistent constitutes a highly potent weapon of social influence, often causing us to act in ways that are clearly contrary to our own best interest.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
ning seeläbi saab ka rohkem haiget teha. Sõprussuhtes on kasulik see risk võtta. - EA ja kontekst – suhtest tuleneb intiimsete teemade avamine (mitte avalikes teemades). Meeldimine - The Reinforcement – affect model = inimesi motiveerib (muuhulgas suhteid looma) eesmärk tunda ennast hästi (Byrne, Clore 1970) => ehk meile meeldivad inimesed, kes seostuvad positiivsete emotsioonidega. - Proximity-attraction principle = me eelistame sõpradena neid, kes elavad või töötavad lähedal. - Festinger, Schachter, Back 1950 - Segal 1974 Eesmärgid sõprussuhetes - I saada sotsiaalset toetust - Sotsiaalne toetus = emotsionaalne, materiaalne ja informatsiooniline abi teistelt. Sõbrad on üks kõige kindlamatest sotsiaalse toetuse pakkujateks. Kui mul oleks ainult pere ja kallim, siis oleksin kehvas seisus. - II koguda ja hallata informatsiooni - Informatsioon objektiivse reaalsuse, sotsiaalsete normide ja selfi kohta. Tahan saada ju tagasisidet enda kohta
See vastus tuleneb sellest, et ta esineb koos mingi teise stiimuliga, mis tavaliselt sellise vastuse esile kutsus. 3) Hoiakud, mis phinevad käitumuslikul infol: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid. Operantne tingimine - phineb sellisel eeldusel, et inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat resultaati ja ei korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. 23. KOGNITIIVSE DISSONANTSI TEOORIA (L.FESTINGER) LEON FESTINGER kognitiivse dissonantsi teooria:- kaks elementi (arusaama, käitumist) on dissonantsed kui, arvestades ainult neid kahte elementi, ühe elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel
erinevad. Tasakaalustatud suhted on pshholoogilist rahuldust pakkuvad, stabiilsed ja vastupidavad muutustele. Tasakaalustamata suhe tekitab aga stressi, see suhe on ebastabiilne ja muutustele aldis. Kui nüüd inimeste suhe on tasakaalustamata, siis eksisteerib tugev surve selles suunas, et see suhe tasakaalustada. Heideri arvates tasakaalustatakse suhe selliste muudatuste abil, mis on vähem kulukad. Kognitiivse dissonantsi teooria (L.Festinger) LEON FESTINGER (1957) kognitiivse dissonantsi teooria: - kaks elementi (arusaama, käitumist) on dissonantsed kui, arvestades ainult neid kahte elementi, ühe elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kui me avastame, et nad ei sobi kokku. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
