Hoiakute kujunemine ja muutumine (1)

Hoiakute kujunemine ja muutumine
Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond . Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann , Maruste , 2001)
Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased.
Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta „kirjeldavad uskumised“ . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta „ järeldatud uskumuste“ kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes , 2002)
Suur hulk hoiakute uurimusi on keskendunud hoikute muutumisele ehk sellele, kuidas saaksime teisi veenda algsest erinevale seisukohale asuma. Seda liiki uurimused pole suunatud mitte ainult eelarvamuste vähendamisele, vaid kahoiakute muutmise tunnetuslikele aspektidele ja reklaamis kasutatava veenmise tüüpidele. Igasugune reklaamimine on muidugi tõepoolest inimeste veenmine , et on hea mõte osta seda või teist toodet või kasutada üht või teist teenust.
Üldised reeglid sellest, millised tegurid ja kuidas mõjutavad veenmise tulemuslikkust:

• asjatundja poolt tehtud veenmine on tulemuslikum kui antud antud teema osas asjatundmatu isiku või grupi poolt tehtud veenmine
  
• isikud või grupid, kellega inimene ennast samastab, on mõjusamad veenjad
  
• atraktiivsema välisemusega veenjal on suurem mõju
  
• veenmine on tulemuslikum juhul, kui see isik, kellele mõjusus on suunatud, eitaju paletükivust või kellegi sihilikku soovi teda mõjutada
  
• jne (Bachmann, Maruste, 2001)
  

Minu ema ütles ükskord mulle ühe TV saatejuhi kohta,et talle see saatejuht ei meeldi. Aga ta ütles ka seda, et ta teab, et see inimene mulle ei meeldi ja ma olen seda korduvalt rääkinud. Ta tunnistas seda, et minu hoiak selle saatejuhi suhtes on mõjutanud tema hoiakut, kuigi varem oli ta suhtumien sellesse saatejuhti positiivne või vähemalt erapooletu.
See, kuivõrd sügavalt ja adekvaatselt teabe vastuvõtja on suuteine sõnumis sisalduvat oma taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise abil mõistma, lahti mõtestama ning kuivõrd oluline see tema jaoks on, determineerib inimese teabe vastuvõtu osalusmäära. Mõjustatavas teates sisalduva teabe töötluse põhjalikkus ja adekvaatsus sõltub nii isiksuse püsiomadustest (motivatsiooni ja huvide sfäär, oskused ja vilumused, asjatundlikuus mingis valdkonnas) kui ka situatiivsetest teguritest ( kuivõrd häirevaba on tähelepanu, palju on aega, millised on füüsilised vastuvõtutingimused jms ). Mõjustava teabe vastuvõtul erineb ka osalustüüp. Mõjustuse edu sõltub eelkõige sellest, kas ka pealiskaudse teabetöötluse abil tabatakse ära veenvale kommunikatsioonile viitavad tunnused (atraktiivsus, autoriteet jne). Keskenduda võib eelkõige aga ka sisulisele, teemakohasele ja olemuslikkusele. Kui mõjustatav on motiveerutud teavet töötlema ja seda ka asjatundlikult oskab ning tal võimaldatakse küsimusse süveneda, on tegemist süstemaatilise sõnumitöötlusega. Olulistemaks teguriteks on sellisel juhul argumentide tugevus, asjakohasus ja teabeedastuse asjatundlikkus. ( Butler , McManus, 2002)
Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilitamisele. Sellele ideele toetudes väitis Festinger, et tunnetuslik ebakõla on hoiaku muutumise peamiseks motiiviks. Meid kõiki mõjutab otseselt või kaudselt teiste inimeste käitumine. Käitumist mõjutab tavaliselt juba teiste inimeste kohalolek . Üksinda kodus olles võime me olla hoopis erinevad sellest, kes me oleme rühmas.
Kasutatud kirjandus
Talis Bachmann, Rait Maruste „ Psühholoogia alused“ 2001
Nicky Hayes „ Sotsiaalpsühholoogia alused“ 2002
Gillian Butler, Freda McManus „ Psühholoogia. Põgus sissejuhatus“ 2002