Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hoiakute kujunemine ja muutumine (1)

1 HALB
Punktid
Hoiakute kujunemine ja muutumine #1 Hoiakute kujunemine ja muutumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raidohiiu Õppematerjali autor
Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001)
Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pdf

Nicky Hayes "Sotsiaalpsühholoogi a alused"

5) Peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama. Enamik liidreid on kas teisi arvestavad või ülesandele orienteeritud (- Stodgill ja Coons). Kõige efektiivsema liidri tegurid (- Fiedler): 1) Oma suhetest alluvatega. 2) Oma formeelsest positsioonist võimu ja ressursside mõttes. 3) Ülesande olemusest. 9 Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted - Mulje kujunemine - inimese kohta olemuste kujundamine teda esmakordselt kohtades. Mulje kujunemise protsessi tegurid: 1) Enesemõistetava teooria - millised on isiksuse jooned ja millised neist tõenäolisemalt omavahel seostuvad. 2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste kohta. 4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida).

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
44
doc

Reklaamipsühholoogia

........................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus...........................................................................18 3.2 Reklaami tajumine..............................................................

Psühholoogia
thumbnail
32
docx

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või

Mõjustamisepsühholoogia
thumbnail
66
pdf

Talis Bachmann "Reklaamipsühholoogi a"

Meeldivuse ja mõju samasuse illusioon - kui võrrelda reklaami meeldivustaset selle reklaami tegeliku mõjuga tarbija käitumisele (aga reaalne ostukäitumine on ju reklaamitellija lõppeesmärk), siis selgub, et need kaks ei pruugi üldse mitte käsikäes käia. Mäletamise ja mõju samasuse illusioon - reklaami headuse üle otsustati tema mäletamise efektiivsuse põhjal, aga selles uskumusel puudus alus. Reklaamipsühholoogia edu võtmeks on reaalse käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute kujunemise seduspäpasuste mõistmine ja sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Kognitiivne psühholoogia uurib infotöötlusprotsessid inimpsüühikas. — Mitu eri sajandid reklaamis: 1) 20 - müügiagentide ja proovireisijate ajastu. 2) 30 - reklaamiuuringute tekke ajastu. 3) 20-30/50-60 - elektroonilise reklaami ajastu. 4) 50 - «ärgem olgem halvemad» miniajastu, «ostkem üha uusi asju, et mitte maha jääda Joonesidest!» miniajastu. 5) 80 «mina-ajastu».

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 ­ Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel.

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
40
doc

Motivatsioon

täisuliku tehnika oma taotluste objekti valitamiseks, suhtuvad nad sellese külmlt, pigem kui vahendisse, mitte omaette eesmärki. B. Oma laga samastujad paistavad elavat teaduse või kunsti sees kõigi oma aadete,igatsuste ja tunnetega. C. Eneväljendajad püüavad kunstis või teaduses leida iseenda loomuse põhilise väljendusvahendi elus, sellise keele ja koodi, mis võimaldab neil ennas avada ja luua maailmaga kontakti. Iseloomu kujunemine Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatusi,kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju paljud tegurid: 12 - temperamentitüüp - tervislik seisund ja põetud haigused - hooliv või kalk kohtlemine lapseeas - sünnipärased võimed - kasvamine külluses või vaesuses

Pedagoogika
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

sattudes (nt. Egiptuses rahutused. LeBon, Tarde. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 ­ 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP ­ liikumine kahes suunas ­ sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid ­ näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad ­ SP kriis? Kus on kindlad teadmised

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 ­ 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 ­ 1947) · K.Lewin ­ SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (1)

solitar profiilipilt
solitar: Töö maht/sisu/tase pole vastavuses kirjatüki lugemise eest nõutud punktide arvuga.
16:04 31-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun