5) Peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama. Enamik liidreid on kas teisi arvestavad või ülesandele orienteeritud (- Stodgill ja Coons). Kõige efektiivsema liidri tegurid (- Fiedler): 1) Oma suhetest alluvatega. 2) Oma formeelsest positsioonist võimu ja ressursside mõttes. 3) Ülesande olemusest. 9 Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted - Mulje kujunemine - inimese kohta olemuste kujundamine teda esmakordselt kohtades. Mulje kujunemise protsessi tegurid: 1) Enesemõistetava teooria - millised on isiksuse jooned ja millised neist tõenäolisemalt omavahel seostuvad. 2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste kohta. 4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida).
........................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus...........................................................................18 3.2 Reklaami tajumine..............................................................
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või
Meeldivuse ja mõju samasuse illusioon - kui võrrelda reklaami meeldivustaset selle reklaami tegeliku mõjuga tarbija käitumisele (aga reaalne ostukäitumine on ju reklaamitellija lõppeesmärk), siis selgub, et need kaks ei pruugi üldse mitte käsikäes käia. Mäletamise ja mõju samasuse illusioon - reklaami headuse üle otsustati tema mäletamise efektiivsuse põhjal, aga selles uskumusel puudus alus. Reklaamipsühholoogia edu võtmeks on reaalse käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute kujunemise seduspäpasuste mõistmine ja sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Kognitiivne psühholoogia uurib infotöötlusprotsessid inimpsüühikas. — Mitu eri sajandid reklaamis: 1) 20 - müügiagentide ja proovireisijate ajastu. 2) 30 - reklaamiuuringute tekke ajastu. 3) 20-30/50-60 - elektroonilise reklaami ajastu. 4) 50 - «ärgem olgem halvemad» miniajastu, «ostkem üha uusi asju, et mitte maha jääda Joonesidest!» miniajastu. 5) 80 «mina-ajastu».
Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel.
täisuliku tehnika oma taotluste objekti valitamiseks, suhtuvad nad sellese külmlt, pigem kui vahendisse, mitte omaette eesmärki. B. Oma laga samastujad paistavad elavat teaduse või kunsti sees kõigi oma aadete,igatsuste ja tunnetega. C. Eneväljendajad püüavad kunstis või teaduses leida iseenda loomuse põhilise väljendusvahendi elus, sellise keele ja koodi, mis võimaldab neil ennas avada ja luua maailmaga kontakti. Iseloomu kujunemine Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatusi,kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju paljud tegurid: 12 - temperamentitüüp - tervislik seisund ja põetud haigused - hooliv või kalk kohtlemine lapseeas - sünnipärased võimed - kasvamine külluses või vaesuses
sattudes (nt. Egiptuses rahutused. LeBon, Tarde. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised
Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria
Kõik kommentaarid