Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõjustamise teoreetilised eeldused (0)

1 Hindamata
Punktid
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused
I Käitumise vormimine

Burrhus Frederic Skinner ( 1904 -1990)
käitumise modifitseerimine
1.1 Sarrustamine /kinnitamine (reinforcement)

  • positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine)

  • negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine)



1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine
Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel
  • primaarne kinnitajanäiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus

bioloogiliselt neutraalne / mitteneutraalne
  • sekundaarne kinnitaja – omandatud


Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks
Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega
Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, .....
1.3 Mängurahade majandus ( token economy)
Vajalikud eeldused:
  • Individuaalsete vajaduste ja väärtuste hierarhia teadmine
  • Täitmiseks mõledud reeglite olemasolu
  • Inimeste totaalse jälgimise süsteemi olemasolu

Näide: Walden Two - käitumise vormimise sotsiaalne eksperiment
1.4 Sotsiaalne õppimine ( social learning theory)

Albert Bandura ( 1925 - )
imiteeriv õppimine ( observational learning)
näit. agressiivsus ja TV
Sotsiaalse õppimise protsess:
  • mudel
  • mudeli omadused ( vanus, sugu jne.)
  • vaatleja omadused ( enesehinnang jne)
  • tagajärgede ootus
  • imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid:
    • vaatleja kognitiivsed võimed
    • sotsiaalse keskkonna reageerimine
    • motivatsioon

    1.4.3. sarrustamine
    • väline (extrinsic reinforcement)
    • sisemine (intrinsic reinforcement)
    • tajutav sarrustus (vicarious reinforcement)
    • enese-sarrustus (self-reinforcement)

    II. Hoiak ( attitude )
  • Hoiaku omadused
    Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine
    Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi
    Mäluprotsesside osalus
    Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti
  • Hoiaku funktsioonid
    • Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust
    • Tagada teadmine keskkonnast
    • Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti
    • Tagada mina- kontseptsiooni kohesiivsus



    2.3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused
    • Selektiivne tähelepanu
    • Selektiivne taju
    • Selektiivne mälu

    2.4 Hoiak ja käitumine
    Probleem: globaalne hoiak – spetsiifiline käitumine
    Globaalne hoiak → ülesituatiivsed käitumisreaktsioonid ( näit kalduvus käituda agressiivselt)
    Spetsiifiline hoiak → konkreetne käitumine konkreetses situatsioonis
    Fishbein-Ajzen mudel (1991)
    Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior)
    Tajutud normid (teiste arvamus, grupp)
    Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus)
    Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb)
    Intentsioon ehk motivatsioon
    Kognitiivne plaan käitumisest
    Käitumine
    III. Hoiakute muutmine
    3.1 Kognitiivne dissonants (KD)
    Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957
    Leon Festinger (1919 –1989)
    • Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides
    • Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel
    • Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi
    • Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada
    • Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid

    3.2 Kognitiivse dissonantsi tüübid
    • Mittepiisav õigustamine

    • Valiku õigustamine

    • Pingutuse õigustamine

    ……
  • Tingimused KD-ks
    • Ebameeldivad tagajärjed

    • Kohustuse tekkimine

    • Hoiaku olulisus

    • Käitumise vastandlikkus

    • Aktivatsiooni muutus ehk emotsiooni tekkimine käitumise tagajärjel

    IV Veenmine ( persuasion )
    4.1 Veenmise olulised mudelid
    • Sotsiaalsete hinnangute teooria (Social judgement theory, C.Hovland)

    Olulised veenmise tegurid: Ego- haaratus (ego-involvement) ja info
    Madal ego- haaratus – mida suurem erinevus info ja hoiaku vahel, seda suurem muutus hoiakutes
    Kõrge ego-haaratus – väike erinevus info ja hoiaku vahel tekitab assimilatsiooni, suur erinevus tgekitab kontrasti
    • Töötlemise tõenäosuse mudel (Elaboration Likelihood Model, R. Petty & J. Cacioppo)

    Sõnumi tsentraalsed (näit. idee, argumendid) ja perifeersed (näit. välimus, esitusviis) tunnused
    Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste
  • Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele


    4.3 Sõnumi mõjujõud
    • aeg (magaja effekt”)
    • eesmärk ei ole veenda või mõjutada
    • enesekindlus
    • ennastohverdav” stiil
    • ekspertsus
    • veetlus
    • argumentatsioon
    • poolt ja vastu argumendid

    V Manipuleerimine
    5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on:
    • mina- kontseptsioon (“jalg-lävepakul” tehnika)
    • relatiivsed moraalsed normid
    • deindividualiseerimine
    • identiteet ja grupp (kujuteldava grupi surve)
    • väärtused ( kiitmine , karistamine)
    • vajaduste rahuldamine

    5.2 Manipuleerimise kaks globaalset strateegiat suurte gruppide juhtimisel
    Eesmärk: a) illusoorse valikuvabaduse loomine
    b) inimese ebaadekvaatsuse suurendamine
    • Määramatuse suurendamine (tulemuseks - näit. abitus, ärevus)

    Vastandliku informatsiooni esitamine
    Suhtelisuse rõhutamine väärtustes, normides
    Väliste põhjuste rõhutamine
    • Määramatuse vähendamine (tulemuseks – näit. enesekindlus, optimism)

    Ühekülgse ja kooskõlas oleva informatsiooni esitamine
    Absoluutsuse rõhutamine väärtustes, normides
    Sisemiste põhjuste rõhutamine
  • Vasakule Paremale
    Mõjustamise teoreetilised eeldused #1 Mõjustamise teoreetilised eeldused #2 Mõjustamise teoreetilised eeldused #3 Mõjustamise teoreetilised eeldused #4 Mõjustamise teoreetilised eeldused #5 Mõjustamise teoreetilised eeldused #6 Mõjustamise teoreetilised eeldused #7 Mõjustamise teoreetilised eeldused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor achhaaa Õppematerjali autor
    TLU mõjustamispsühholoogia loeng1

    Sarnased õppematerjalid

    Kognitiiv-käitumuslik paradigma-Fenomenoloogiline lähenemine
    30
    doc

    Kognitiiv-käitumuslik paradigma, Fenomenoloogiline lähenemine

    Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on k

    Isiksusepsühholoogia
    Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine
    30
    doc

    Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine

    Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on k

    Isiksusepsühholoogia
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    178
    docx

    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

    I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine.

    Isiksusepsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    Inimene projetseerib enda muresid, probleeme teistele, süüdistab teisi. Varjatud inimesekäsitlused Arusaam selle kohta, et meil oma elukogemuse põhjal on kõigil välja kujunenud üldised hoiakud inimeste kohta. Millised on inimesed? 3 dimensiooni: 1) Usaldusväärsed vs salakavalad 2) Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed(emotsionaalsest seisundist tulenevad) 3) Ühetaolised vs erinevad Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Küpse isiksus reflekteerib neid varjatud isiksusekäsitlusi ja hoiab oma taju lahtisena e mõistab oma eelarvamusi, stereotüüpe ja korrigeerib oma hoiakuid vajadusel. Emotsioonid ja isikutaju · Emotsioon: organismi reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline(nt käte higistamine), käitumuslik(zestid, väljendused), subjektiivne(tunne) Emotsioon võib tugevalt mõjutada taju

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengud
    46
    pdf

    Sotsiaalpsühholoogia loengud

    1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost

    Sotsiaalpsühholoogia
    Tarbijakäitumine eksam konspekt
    28
    pdf

    Tarbijakäitumine eksam konspekt

    Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute

    Tarbijakäitumine
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    69
    odt

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

    probleem. Prosotsiaalsus Probleemsed äärmused Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on. - Usaldusväärsed vs salakavalad - Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed - Altruistid vs enesekesksed - Ühetaolised vs erinevad Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    kujunenud üldine stereotüüp. Üldised hoiakud selle kohta, millised inimesed üldse on. Inimesed on kas · usaldusväärsed, salakavalad · Kas inimesed käituvad mõistuspäraselt või irratsionaalselt · Ühetaolised või erinevad ­ kas pean iga inimese jaoks eri suhtlemisstiili välja töötama Millised on inimesed? Usaldusväärsed vs salakavalad Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed Ühetaolised vs erinevad Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Emotsioonid ja isikutaju Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Näen inimesi asju selle pilguga, kuidas minu emotsioon on. Komponendid: füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele

    Sotsiaalpsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun