SP2 Inimsuhete ajalugu (0)

Sotsiaalpsühholoogia
2.  Inimsuhete  ajalooline areng
M.Heidmets,  2013 kevadsemester
Meenutuseks: meie ühine ajalugu
• .
Vanaisad: homo  erectus  (2,0mln), 
homo neandertalensis (0,2 mln)
•                             
Vanaema: Australopithecus afarensis 
 a human ancestor that had  developed  bipedalism, but which lacked the large brain of 
modern humans.
Antropogeneesi  õied
From  left  to right, the FBI assigns the  above  individuals to the fol owing races: White,  Black , White (Hispanic),  Asian . 
Top row  males , bottom row females.
Homo  sapiens
• Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed 
muutused
• Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe 
teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
• Mis muutus: uued  jahipidamisviisid , riietus, luunõelad,  koopamaalid , 
kaaslaste matmine. 
• Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene   
• Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 
kilokalorit)  päevas, mis on ca 1/5 kogu  inimkeha  energiavajadusest
• Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on 
muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast 
arenguprotsessist?
Vaidlused:  evolutsioon  ja 
antropogenees
• Kreatsionism vs  evolutsionism : alguspunkti 
iseärasused, inimese positsioon maailmas, 
tunnetuse  pi rid
• Kas inimene on loom?
• Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? 
Kreatsionisti elu on kergem!
• SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, 
usaldusväärseid  seoseid , püsivat põhjuslikkust. 
Ol es samal ajal  otsiv , enesekri tiline, kartes 
lõplikke tõdesid
Ajaloolise arengusuuna otsingud
Näide 1:  Norbert  Elias ja tsiviliseerumine
• Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud  vi mase 
6-7 sajandi jooksul
Näide 2:  Ronald  Inglehart ja väärtuspilt
• Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja  suunav  
kontekst. Väärtus – kol ekti vne motiveeriv uskumus sel e 
kohta,  mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb …
• Kõige mastaapsem väärtuste  pildistamine  - R. Inglehart 
ja Co
Arengusuund: autonomiseerumine
• Tegutsev ja otsuseid langetav  subjekt  inimese varasemas 
ajaloos – inimrühm, mitte üksikindiviid
• Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta 
minna), tasuks rühma toetus ja kaitse ( veritasu , orbude ja 
vanurite ülalpidamine) 
• Rühmasisene  hierarhia , selged soorollid (millega täna 
võideldakse). Naine ja lapsed kui  omand, sati
• Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool 
perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu
• Arengusuund – individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, 
individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks 
indiviidideks
• Autonomiseerumisprotsessi  kultuurierinevused !
Autonomiseerumise  peegeldus  
teadvuses. Meie ja Mina
• Pikka aega enesemääratlus  Meie kaudu ( jaagu  poeg, jõetaguse 
külast), mitte erladiseisev Mina.  Nimede saabumine!
• Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et 
mina olen olemas, mina olen väärtus!
• Mina ajaloolise “avastamise” elemendid/sammud (I.Kon): 
– Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt,  elukutse  valik)
– Siseelu / hingeelu  teke – varjatud mõtted, peidetud unistused, 
üksindustunne.  Keelde tulevad  enesekohased  ja inimese 
siseelu  kirjeldavad  sõnad  (17-18 saj?),  üksiolek ja sel e 
väärtustamine. Enesessevaatamine. 
–  Privaatsus  – avalik alastiolek keelu al a, individuaalse maailma 
jaotumine  avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku
– Surmahirm ja surmakartus, haiguste  kartus  
Individualiseerumine
–  Autonoomia  institutsionaliseerimine – kodu ja eraelu  puutumatus , inimõigused, keeld piinata ja 
ebainimlikult  karistada
– Teistsuguste  sallimine – nahavärv ja rahvus,  puuded  ja käitumuslikud eripärad
Veel märke  inimese “eneseavastamisest”:
-sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis  vastaks  tänapäevasele isiksusele.  Persona  tähistas maski 
või teist inimest. Self- consciousness  inglise keelde 17 saj lõpul.  Antiikkirjandus  – välise kirjeldamine. Puudub nn 
inimese sisse minek, siseelu  vaatlus . Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit  kirjeldavad sõnad alles 16-17 
sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde al es 17. sajandil. 
-päevik kui kirjanduse liik – 18. sajandist
- kunst  – millal said lapsed lapsenäo, millal hakati  kujutama  tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)?
Miks?
•  Vernant ’i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis  polis  
- dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia 
muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb 
kokkuleppel (seadusel), mitte  valitsejal  või Jumalal. 
Tekkis tunne Mina väärtusest.
• Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui 
unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II 
pool – inimese eneseavastamise buum 
• Psühholoogia jaoks – inimese eneseteadvus. Kuidas  
see tekkinud, (“väljast sisse” protsess, 
internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases 
sotsiaalses maailmas. 
Eneseteadvuse kujunemine  
ontogeneesis
• Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus
• Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide
• Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie – 13 aastat kinnises ruumis, 1-
aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine,  pimeduse  
eelistamine
•  Gordon  Gal upi peeglitest: lõhnatu värvitu punane  plekk  otsaette. 
Simpans  ja orangutang nühivad otsaesist, goril a jt peeglit. Laps õpib 
ennast ära tundma ca 2 aastaselt. 
• Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pli atsid). Mida sa arvasid, et 
karbis on. Pli atsid. Ei reflekteeri/mäleta  oma mõtteid. 
• Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused 
• Hariduse mõju eneseteadvusele
Inimsuhete ajalooline kontekst: 
kokkuvõte
• Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad 
suhtemustrid, mida  taastoodetakse sotsialiseerumise 
käigus. 
• Ajaloos  mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, 
tsiviliseerumine (normistatus), sallivus.  Muutused 
aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes 
inimestevahelistes suhetes.
• Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida 
tähendab sõprus, kellega sobib vaielda,  abielunaise roll, 
lapse karistamine  … 
• Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus 
kui  keskne  ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia 
aitab?

Document Outline

• Sotsiaalpsühholoogia
• Meenutuseks: meie ühine ajalugu
• Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln)
•   Vanaema: Australopithecus afarensis   a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans.  
•  Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females.  
• Homo sapiens
• Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
• Ajaloolise arengusuuna otsingud
• Arengusuund: autonomiseerumine
• Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina
• Individualiseerumine
• Miks?
• Eneseteadvuse kujunemine  ontogeneesis
• Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte