Raku- ja molekulaarbioloogia (0)

Raku- ja molekulaarbioloogia

Kõik elusorganismid on:
Rakulise ehitusega
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub.
Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid
Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud , organismid, liigid ja ökosüsteemid.
Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu
Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat – autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid – heterotroofid . Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide , vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis - ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda. Seega, kõik organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja ka väljutavad seda. Soojusenergiat väljutavad kõik organismid, kelle temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem.
Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas)
Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem sõltuvad, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud.
Paljunemisvõimelised
Organismid paljunevad kas suguliselt (emas- ja isasgameedi ühinemisega) või mittesuguliselt (pooldudes, vegetatiivselt või eostega). Mittesuguline paljunemine esineb bakteri-, taime- ja seeneriigis ning protistidel, suguline paljunemine taime- ja loomariigis ning osal protistidel.
Järglased on tavaliselt vanemate sarnased – ehituse ja talitluse pärilikkus. Pärilikkuse kandjateks on geenid , millesse on kodeeritud geneetiline informatsioon. See määrab, milliseks tulevane organism kujuneb.
Arenemisvõimelised
Areng algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eemaldumisega vanemorganismist. Arengu käigus täiustub organismi välis- ja siseehitus ja toimub kohanemine ümbritseva keskkonnaga. Areng lõpeb surmaga.Organismi eluea pikkus on pärilikult määratud ja mõjutatud ka keskkonna tegurite poolt.
Võimelised reageerima ärritusele
Vastus ärritusele väljendub liikumisena. Loomad võtavad informatsiooni väliskeskkonnast vastu meeleorganitega. Närvisüsteem töötleb ümber aistingud sise- ja väliskeskkonnast. Ka taimed liiguvad – pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest.
Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega.
Eluslooduse organiseerituse tasemed