Kirstjan Raud (0)

PÕLVA KUNSTIKOOL
Hanna – Maria Hurt
KRISTJAN RAUD
Referaat
Põlva 2015

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
ELUKÄIK 3
LOOMING 5
KOKKUVÕTE 7
LISA 8
KASTUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Kristjan Raud oli eesti kunstnik, kes sündis 22. oktoobril 1865. aastal Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897 . aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898 . aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega.
1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904 . aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana.
1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal.

ELUKÄIK

Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kristjan Raual oli ka vend Paul Raud, kes oli ka kunstnik.
Kooliaeg algas Kristjanil 1874 Koervere külakoolis. Seal õppis Kristjan vaid ühe aasta. 1875-1878 õppis ta Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdis ta ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari . Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana Tartus ja see järel Peterburis.
Kristjan alustas kunsti õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvižniklik ühiskonnakriitiline realism , mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis.
Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes sama vägevalt ja võimsalt kui ta värvilised lehed ja lõuendid.
Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli sajandivahetusel Saksamaa kõige uuendusmeelsem kunstikeskus. Münchenis Kristjanil muutus tema suhtumine kunsti. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit , kujutas tundeid ja meeleolusid.
Ta oli juba enne Münchenit katetanud juugendliku stilisatsioonida, näiteks joonistus ’’ Portaal ’’ 1893, aastal ja sümbolismile omase kirgedekäsitlusega joonistus ’’Fuuriad’’ 1897. aastal. Rauda oli huvitanud Arnold Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikat edasi, kuid kasutasid tihi ka juugendlikku, stiliseeritud vormi. Selline kunstikeskkond aitas Kristjanil loobuda realismist ja suunduda filosoofiliste teemade ja inimlikku eksistentsi üldistavate kujundite otsingule . 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.
Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee.
1904. aastast alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan Raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima . Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti Tartus 1906. aastal.
Ants Laikmaa ja Kristjan Raud olid eesti rahvusliku kunstielu alusepanijad. Suur ja mitmekülgne organiseerimistöö ning ühiskondlik tegevus ei jätnud neile palju aega loominguks, eriti aeganõudva maalikunsti viljendamiseks. Mõlema loomingus jäi osalt seetõttu esikohale joonistus.
Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt  Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi  etnograafilised kogud .
 1907. aastal Jakob Hurda  surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur , mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid.
Tegutsedes  1919 Tallinnas Haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi  – asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu  juhtiv tegelane ja auliige.
1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua Majamuuseum . Maja projekteeris Herbert Johanson  ja see valmis 1929
aastal.

LOOMING

Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. 
Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli „Kalevipoeg“.
Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti „Kalevipoja“ 1935. aasta juubeliväljaanne.
Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.
Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas
Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina . Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus ) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks.
Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele.
Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved , puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.

KOKKUVÕTE

Kristjan Raud oli eesti kunstnik. Sündis 22. oktoobril 1865. aastal. Kunsti hakkas ta alles õppima 1893. aastal, kui Kristjan astus Peterburi Kunsti Akadeemiasse. Saanud maalide eest raha, läks ta edasi õppima 1897. aastal Saksamaale Düsseldorfi. Tol ajal ta just unistas maalida aga joonistas ikka söega. 1898. aasta suvel käis ta koos venna Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta Saksamaale tagasi, nüüd juba Münchenisse. Seal hakkas ta tegelema sümbolismi ja uueromantismiga, kujutama tundeid ja meeleoludega.
1903. aastal tuli Kristjan tagasi Eestisse, kuna ei olnud raha et edasi õppida. 1904. aastal lõi ta Tartusse oma nimelise ateljeekooli ehk Kristjan Raua õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana.
1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal.
Üldiselt oli Raua loomingud elust enesest, mitmekülge, pidevalt muutuv ja arenev. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga – kõiksusega. Raud on ka kujundanud pildid meie eeposesse.

LISA

’’Kalevipoja surm’’
’’Pesu’’
’’Inimene ja öö

KASTUTATUD KIRJANDUS

http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud
Viiroja, L. Kristjan Raud. Kunst , 1965.