“Kuldse kolmiku” tegevus Eestis 20. sajandi algul (0)

“ Kuldse kolmiku” tegevus Eestis 20. sajandi algul
“Kuldsesse kolmikusse” kuulus Ants Laikmaa , kes oli osav maatikukunstnik, portretist ja kasutas palju oma loomingus pastelle, Nikolai Triik, kelle tuntuim töö on Juhan Liivi Portree ja Kristjan Raud, kes on tuntud oma söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja.
Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega.
Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima. See oli Laikmaa esimene valguskiir ja tõuge teele, kuhu teda pole keegi kunagi osanud varem suunata.
Laikmaad nimetatakse kaanekukeks - kuulutamas koitu ja millegi uue algust. Ta oli esimesi eesti kunstnikke, kes peale õpinguid kodumaal tegutsema asus. Laikmaa asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa mitte ainult ei loonud kunsti vaid hoolitses ka selle järelkasvu eest - ta püstitas ateljeekooli, mis oli esimene Eesti kunstiõppeasutus.
Ta oli üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida.
Laikmaa oli kunstnik, pedagoog ja kunstielu organisaator.
Kristjan Raud (1865-1943) oli samuti üks eesti kunstnikke, kes rajas oma kärjääri Eesti, kuigi ande ja tutvuste poolest oleks tal olnud võimalik sulanduda Peterburi või Saksamaale.

Aastal kolis Kristjan Tartusse . Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales “Noor Eesti”, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu.
Eesti Vabariigi algusaastail loobus K. Raud vabakunstniku elust ja asus tööle haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919-1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse.

Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid. Avas oma stuudikooli Tartus.
Tegustsedes 1919 Tallinnas haridusministeeriumi muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi - tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige.
1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks.
Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20. Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis.
Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks muuta siinne kultuur modernsemaks ja rahvusvahelisemaks. See neil õnnestus.
Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid.
Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910 . aastal korraldada eesti kunsti näitust.
Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis.
Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja.
Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik. 1928 asus ta tagasi Tartusse “Pallasesse” - esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.
Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat.
LISA:
Ants Laikmaa: 1903. Aastal kolis ta Tallinna ja asutas Ants Laikmaa ateljeekooli. Paari nädalaga kasvas tema õpilaste arv ligi 20-ni ja sama aasta lõpus korraldas ta Provintsiaalmuuseumis oma õpilaste tööde näituse. Tema korraldatud oli I Eesti kunsti ülevaatenäitus 1906. Aastal. 1907. aastal osales ta Eesti Kunstiseltsi loomises ja samal aastal ka Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutamises. 1913-1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. Ta avaldas arvukalt kunstiteoreetilisi ja kunstiajaloolisi artikleid, kunstinäituste arvustusi ning kunstielu päevakajalisi probleeme lahkavaid artikleid. Kokku on Laikmaalt teada üle 190 artikli. 19. november 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932 sulges Laikmaa oma ateljeekooli. Laikmaa loomingus on tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell , mis võimaldas töötada kiiresti.
Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904 . aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud .
Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
Nikolai Triik: Aastani 1910 elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti ülevaatenäitust, avaldas ajakirjanduses selgitavaid üleskutseid, valmistas näituse plakati kavandi ning osalses praktilises organiseerimises. Lisaks esines ta näitusel ka kunstnikuna. Alates 1910-1911 juhatas ajakirja kunstiosakonda. Töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale.
Eesti Kunstimuuseum : Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati arutama aluspanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka Eesti Rahva Muuseumi asutamisel olulist rolli mänginud Kristjan Raud. Mõte sellest vaibus maha. Uuesti tõstatas küsimuse 1913. aastal kodumaale naasnud ning Eesti Kunstiseltsi etteotsa asunud Ants Laikmaa. 1915 4. detsembril tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning hääletasid üksmeelselt ERM Tallinna osakonna asutamise poolt. Osakonna pidulik asutamine toimus 15. aprillil 1918. aastal. 1919-1928 kandis nime Eesti Muuseum . 1928-1940 kandis nime Eesti Kunstimuuseum. 1940-1941 kandis nime Eesti NSV Kujutava Kunsti Keskmuuseum. Lõplikult taastati nimi aastal 1989, milleks jäi Eesti Kunstimuuseum.