ERITUMINE (0)

IX. ERITUMINE
1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus.
Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud (paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra . Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega.
Neer koosneb koorest (cortex) ja säsist( medulla ). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi.
Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman’i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed.
2. Esmas - ja lõpliku uriini teke.
1. Esmase uriini teke – toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente ( punalibled , valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C)
25=70-(30+15)
A – vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) – neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul – veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku
B – vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg
C –vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) – neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg.
Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit.
2. Lõpliku uriini teke – kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik).
Kui palju vett tagasi imendub ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. Naatrium imendub tagasi „aktiivse“ transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos – vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule).
Henle lingus imendub tagasi veel umbes 20% esmasest uriinist. Ülejäänud 15% veest imendub tagasi valikuliselt distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. Järele jääb 20 % e umbes 20-25 liitrit. Tagasiimendumine sõltub osmoosest rõhust, vastavalt osmoosele rõhule produtseeritakse hüpotaalamuse ja hüpofüüsi tagasagara poolt antidiureetilist hormooni (ADH). Kui osmootne rõhk on kõrgem, tekib ADH’d rohkem ja intensiivsus kogumistorukestes on suurem. Lõplikku uriini tekib siis vähem. ADH on lõpliku uriini tekkimise regulaator, tema tase(ADH) sõltub omakorda osmoosest rõhust. Sellest 20 liitrist võib tagasi imenduda 18 liitrit, siis lõplikku uriini tekibki ainult 2 liitrit.
Magediabeet – mageda diabeedi tekkepõhjuseks on puudulik ADH produktsioon . Hüpotaalamus ei produtseeri teda piisavalt. Diurees suureneb – organism veestutub. Lõplikku uriini võib tekkida 2-5 liitrit. (Suhkruhaiguse korral on veres glükoosi tase kõrgem ja glükoosi läheb esmast uriini rohkem, glükoos on osmootne aine, ja glükoosi tõus tekitab tavalisest kõrgema osmoose rõhu, mis ei lase vett tagasi imendada juba proksimaalses torukeses , st. et uriini tekib rohkem).
Glükoosi ja aminohapete tagasiimendumine – glükoosi tagasiimendumine toimub täielikult esimese järgu torukestes (proksim. Torukestes). Glükoosi transporditakse spetsiaalsete kandurvalkude abil koos naatriumiga. Glükoos on nn läviaine, mis jõuab esmase uriinist tagasi imenduda siis, kui tema tase veres ei ületa 8-10 mmol/l . Kui tema tase veres nii kõrge, siis oma tema tase ka esmases uriinis kõrge. Kandurained küllastuvad glükoosiga (torud on täis, ei ole enam ruumi). Glükoos liigub sellisel juhul proks . Torukestest edasi, aga järgmistes osades ei ole glükoosi transportereid, glükoos ei saa enam imenduda tagasi.
Aminohapetega on analoogne asi. Aminohapped Imenduvad täielikult tagasi samuti proksimaalsetes väänilistes torukestes ja tervete neerude korral neid uriinis ei ole, nagu ka glükoosi.
3. Uriini hulk, koostis ja omadused.
Ööpäevas tekib poolteist liitrit uriini, ta on kollaka värvusega, mille annab talle sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010 - 1035 . Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid , eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud). Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli (see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke.
4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine.
Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus . Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks – 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv.
Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud.
Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele – see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku. Seega tühjenemise faasis domineerib põie üle parasümpaatilise närvisüsteemi toonus.
Põit saab tühjendada ka siis, kui see veel täis ei ole (näiteks kui on vaja uriini analüüsi võtta).
Põide uriini kogunemine toimub pidevalt. Öösel on uriini teke väiksem/ aeglasem kui päeval.
Lastel esimestel eluaastatel ei ole tahteline kontroll põie tühjenemise üle välja kujunenud. Last peab hakkama harjutama poti peal põit tühjendama juba esimesel eluaastal .
Põiepidamatust ravivad tavaliselt lasteneuroloogid, seda hakatakse tegema tavaliselt siis kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus.
Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)?
Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni.
Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid.
Põie tühjendamise refleks – tahtele alluv, inimene kontrollib kätetegevust, põie üle muidu kontrolli ei saa. See refleks on treenitav.
3