Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega;
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad
– Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund.
toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad
me peaksime oma eluga ette võtma, vaid pigem ta õpetussõnad põhinevad inimeste omavaheliste suhetest ükskõiksusest, vihast. Me ei tohiks endasse tõmbuda, vaid peaks avaldama oma arvamust, elama oma elu nii nagu me tegelikult tahame või seda väärt oleme, muidu lõpuks jõuab kätte hetk, kus me anname alla. 4. Kõnekujundid. Luules ei ole eriti palju kõnekujundeid, kuid esineb : a) epiteete. Nt kõva tool, õõnsaks söödud, kuiva säsi. b) allegooriat (mõistupilt, moraal). Nt Näo teeme, et leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma küval toolil, sa tead, ei päästa miski selle eest. 5. Adressaat. Doris Kareva kirjutab põhiliselt luulet naistele põhilised käsitlevad armastust, valu, viha, õpetussõnu. Ma arvan ja nii ka see on on kirjutatud eelkõige tüdrukutele, naistele, kes on oma elu jooksul pidanud oma tahet ning arvamust alla suruma
takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat, seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist. NEERUPEALISED ehk ADRENALISED. Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI. Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule. Neerupealise KOOR hormoonid on KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad : - mineraalkortikoidid - glükokortikoidid - androgeensedkortikosteroidid 1. Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON - selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres. 2
tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus. Olenevalt okstest tüvel, nende mõõtmetest, tüvepuitu sulgemise ja tüvepuiduga kokkukasvamise astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks: I. Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale. II. Tüve keskosa, kus asuvad avatud, sissekasvanud ja kuivanud stabiilsete mõõtmetega oksad ( 20-60 mm). Tüve ristlõikes võib selle tsooni jagada kahte ossa: välimine kuivanud, sissekasvavate ja tüvepuiduga kokkukasvamata okstega ning sisemine
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes
Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium
sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust Sünteesib kasvuhormooni; kääbuskasv, gigantism Käbikeha e. epifüüs Asub vaheajus Click to edit Master text styles Pärsib varajast Second level
Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi) 4. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad: lülipuit ja küpspuit Tüve ristlõikel on paljudel eristatav tumedam keskosa lülipuit Kasvavas puus on lülipuit mehaanilist rolli täitev surnud puit Küpspuit kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi keskosa surm ei kaasne tumenemisega
kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired
· Parenhüümi all sagarik mõistetakse organi talitlust kandvate sagarik elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Kapsel Septid P = parenhüüm Kompaktne organ Parenhüüm Strooma Kompaktne organ Organid, milles eristatakse väljaspoolset koort ja seespoolset säsi Neeru- pealis Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida
..... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis?
korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3
5. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesanded 1) Mineraalkortikoidid a. Reguleerivad K ja Na ainevahetust b. Osaleb vererõhu säilitamisel c. Säilitavad elektrolüütide ja vee tasakaalu 2) Glükokortikoidid a. Glükogenees b. Reguleerivad põletikuprotsesse c. Kohanemisreaktsioonid d. Reguleerivad ainevahetusprotsesse 6. Neerupealiste säsi hormoon, selle ülesanded Neerupealiste säsi hormooniks on adrenaliin, mille ülesannete hulka kuuluvad: 1) Glükogeneesi stimuleerimine lihastes ja maksas 2) Soodustab rasvade lõhustumist 3) Kutsub organismis esile muutused, mis on vajalikud ohusituatsioonis 7. Kilpnäärme hormoonid, nende ülesanded Kilpnääre on organismis üks suuremaid sisenõrenäärmeid. Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab
Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde
Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel
hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime Türosiinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut, Trijoodtüroniinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut,
Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit. Kalorsus-toidu energeetiline väärtus. Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada. Ensüümid-eriliste omadustega valgud,mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimuminse,ise muutumatuks jäädes. Vitamiinid-orgaaniline ühend,mida inimene vajab elutegevuseks. Seedeelundkond-seeditakse toitu. Kroon-suuõõnde ulatuv hambaosa. Kael-hambaosa Säsi-hambaosa Juur-hambaosa Lõikehambad-jäävhammaste osa. Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu.
Seedeprotsess Seedimine algab suuõõnes.Inimesel on algselt suus 20 piimahammast,mis 5-12 eluaastates vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs sulgub ja ka kõrisissepääs sulgub kõhrest klapiga
Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena
KÄRT OJAVEE C. K 2019 KÄRT OJAVEE (10. APRILLIL 1982) Eesti disainer, kunstnik ja õppejõud Tegeleb oma töös tekstiili tulevikulahenduste ja interaktiivsete kangastega Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus Ojavee bränd KO/JU tegeleb katsetuslike tekstiilipõhiste toodete ja unikaalsete objektidega Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 aasta noor tekstiilikunstnik 2012 Runner-up, Core 77 2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI 2013 Eesti Kultuurkapitali 2012 teine auhind, kujutava ja rakenduskunsti Beopen Award London, i tu st11 ev sihtka...
tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus Väljaheite hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms. Makrotoitained - toitained mida peab saama suurtes kogustes(valgud, rasvad, süsivesikud, vesi)
apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik
apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik
Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil. Hüpotalamus- Mõõdab ja hindab vere koostist(O2,CO2,veresuhkur, Hb, soola sisaldus, temperatuur). Sisenõrenäärmed: 1)Munandid- (testosteroon)- sihtorgan: paljud elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud organid, füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. 3)Munasarjad(Östrgeen),menstruaal tsükkel, emaka ja piimanäärmete funktsiooni säilitamine. Naiste sekundaarsete sugutunnuste arenemine. 4)Kõhunääre(insuliin) –maks, lihased, rasvkude, tõhustab glükoosi liikumise vereringest rakkudesse, eriti rasva-ja lihasrakkudesse. 5)Kilpnääre- (türoksiin ja trijoodtüroniin)- kõik rakud, ainevahetuse üldine kiirenemine
Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon Vereloome regulatsioon Arteriaalse vererõhu regulatsioon Neerude verevarustus On hea verevarustus, et tagada rohke esmasuriini teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi see on umbes 300g on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse autoregulatsiooniks. Uriini tekkimine Esmase uriini tekkimine: Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin mis liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.
mittepuitunud(sümbioosid) osast.Suur osa meie kübarseentest võivad olla aastat.Okaspuud kuuluvad paljasseemneliste taimede puudega mükoriisa vahekorras.Tüve juurdekasv-piki tüve asetsevat peenikest hulka(gümnospermid),lehtpuud katteseemneliste taimede habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu
koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9. Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused Lehtpuit: + Sooni on juurtes rohkem + Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus - Aastarõngad on juurte puidus halvasti eristatavad - Lülipuitu ei teki - Rõngassooneliste liikide juured on hajulisoonelised
seega nende sisaldust veres. PTH (paratüroidhormoon) e. Suurendades kaltsiumi eraldumist luudest tõstab selle sisaldust veres (vt. Kõrvalkilpnäärmed parathormoon e. paratüriin ülal). Vähendab fosfori hulka veres. Neerupealised (säsi). Adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin. Noradrenaliini Stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, et selle lagundamisel väljutavad ka Noradrenaliin e. norepinefriin e. kudedes saada energiat. Kiirendab südametegevust ja hingamist ning närvilõpmed.
Paberi ajalugu Papüürus ...võeti kasutusele ca 3000 a.e.m.a. Egiptuses. Suurte papüürusvarte säsi lõigati pikkadeks ribadeks mis omavahel kokku põimiti ja sileda kiviga tasandati. Nii moodustusid tasase pinnaga ribad, millele kirjutati ja mis hiljem säilitamiseks rulli keriti. Pärgament... ...võeti kasutusele ca 200 a.e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim
mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l.
Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist ektofloidse sifonosteeliga, kui aga mõlemal pool ksüleemi, siis amfifloidse sifonosteeliga. Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on
Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem :
kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6
Juuksed 2.1Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased,
Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga. · Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud · lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED
poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni (koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu. Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18
lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad. Koor ja säsi koosnevad arvukatest veresoontest ja ülipeenetest neerutorukestest, mis on nähtavad ainult mikroskoobis. Neerupüramiidide tipud - neerunäsad- on suunatud neeruvärati poole ja nad ulatuvad neeruurkesse. 2-3 püramiidi tipud ühinevad omavahel ja ulatuvad väikesesse neerukarikasse. Väikesi neerukarikaid on 8- 12, nad on laiade, kuid lühikeste torukeste kujulised
Eesti disain Nahadisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disainerid spetsialiseeruvad toote tüübi ja materjalide järgi. Olemas on toote-, moe- graafika-, tekstiili-, klaasi-, naha- ja ehtedisainerid. Eesti disaini hetkeolukord on minumeelest päris hea. Viimasel ajal pälvib Eesti disain järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. Eesti erinevad disaini valdkonnad on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Mitmed teiste riikide väljaanded on avaldanud mahukaid lugusid eesti disaineritest. Meil on loodud palju ilusaid maju, söögikohti, hotelle ja muuseume. Minu meelest üks suurepärasemaid ehitis on Eesti Rahvusraamatukogu, mis on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu. Ehitis on ühteaegu väga omapärane aga samas sujuv ja mitte liiga ülepingutatud Eestis on võimalik disaini õppida m...
metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki, kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil, Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki, Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad, kesk aju säsi kuumenedes, Võlud kasvud ülenema, sfairide harmoniil, ta äkki, fosforiste loitudena, viljad tõusma, õilmitsema, tõusevad. lööb leegitsema, värisedes. annad elavile rammu, kosutad teekäija sammu. Ja puhkeb, tulisena, lokatama, Koites täis võimsa ilu loomisrõõmu, Vesi värske, vesi hele,
ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest. Lülipuidus on vaigud ja parkained, mille tõttu on puit kõdunemisele vastupidavam. Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi, näiteks meil tamm, mis sisaldab parkaineid) on okaspuidust nõrgem, kuid kergemini kõdunev; teda kasutatakse vähekoormatud ja ajutistes konstruktsioonides. Lehtpuidu tugevus põhineb pooridega mahlu mittejuhtivatel tugirakkudel (poorid on sarnased
32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on võimalik isikut identifitseerida. Silmahamba ehitus · Hammas on elus kude mis on varustatud veresoonte ja närvidega
annaabi.ee 
