xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? ……......................................
.....................................................5 16. sajandist Põhjasõjani..................................................................................................................6 Kultuur ja traditsioonid.........................................................................................................................7 Rahvarõivad.....................................................................................................................................7 Kihnu murrak...................................................................................................................................9 Vapp ja lipp.........................................................................................................................................10 Vapp...............................................................................................................................................10 Lipp................................................
Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1. Kuna traditsioonilised Kihnu vardakotid on õmmeldud lapitehnikas, on soovituslik õmmelda koti pealiskangas kirjudest sitsilappidest. Kõige paremini sobivad täispuuvillased väikesemustrilised kangad (eriti lille- ja neerumustrid). Soovi korral võib pealiskangas olla ühest tükist, sellisel juhul lõika kaks 32x32 cm suurust tükki. Kui
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida Eestis toodetud käsitsi kootud nutikinnaste välisturule viimise otstarbekust. Kindad on ehtne Kihnu käsitöö, valmistatud saarel elavate meistrite poolt. Alpakavillasest lõngast kootud Kihnu kindad hoiavad käed külmal ajal kenasti soojas. Kihnu naised koovad kinnastesse kaitsemaagilise tähendusega motiive, mis on ühtlasi ilusad kui kasulikud. Meistrid koovad oma käte- ja südamesoojuse kinnastesse sisse. Eesti kultuuris on Kihnu tänaseni üks väheseid paiku, kus tegeletakse veel traditsioonilise rahvapärase käsitööga. Kihnu kultuuri ainulaadsust on tunnistatud ülemaailmselt. 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuur on säilinud tänu sellele, et uued nähtused ja erinevad ajaloolised kultuurikihistused on siin püsinud kõrvuti, tõrjumata välja vana. See, et käsitöö on säilinud, kõikidele moesuundadele ja ajavooludele vastu
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel
mitmekesisus; Kultuurne linnaturism, kultuursed ekskursioonid; Religioosne turism, palverännakud; Loominguline turism: erinevad etteasted, kunst, filmimine, kirjandus jne. Tänu turismitüüpidele on sihtkohtades esindatud erinevaid rahvused ning kultuurid. Lisaks on kultuuriturismi näol tegemist väga tulusa majandusallikaga, mis on oluliseks sissetulekuks muuhulgas väikestele kultuuripiirkondadele nagu Eestis näiteks Kihnu ja Setomaa 1.3. Kultuurituristide tüübid Kultuurituriste liigitatakse selle järgi, millisel põhjusel nad sihtkohta saabuvad. Lisaks saab tuua välja iga kultuurituristitüübi kohta välja tema põhitegevused ning kirjelduse. Kultuurituristide tüüpe on kokku viis (Petroman jt: 2013): Sihiteadlikud (purposeful) kultuurituristid, kelle puhul on sihtkoha valimisel põhiliseks kultuuriturism ja kes naudivad sügavalt kultuurilist elamust, peamisteks
Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946.
teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba- või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega
10) Mitu mest ja mitu naist ekskursioonile läheb? 11) Lisada leht Diagramm ja teha tulpdiagramm nime, ettemaksu ja kulutuste kohta. Tulemised võrdluseks on toodud lehtedel Valmis _ülesanne ja Valmis_diagramm. Lõuna Reisimaksumus Reis söök 40 Hiiumaa 7 50 Saaremaa 8 30 Kihnu 6 Mehed kokku: 5 Naised kokku: 5 Odavaima reisi hind: 36,00 Kallima reisi hind: 58,00 REISID Nimi Isikukood Hiiumaa Saaremaa Kihnu Sobiv reis Allasma Kai 48909245812 käinud käinud Saaremaa Arena Liis 48810088121 käinud käinud Kihnu
Samuti on külastajatel võimalus vaadata vanu raamatuid, tunnistusi, päevikuid, mis aitavad anda ülevaadet siinsest koolielust möödunud sajandil. Muuseumi loomist taasalustati 2006. aasta novembrist ning esimene avaüritus toimus 26.detsembril. Igapäevaselt muuseum veel avatud ei ole, kuid soovijatel on võimalus muuseumiruume ja olemasolevaid eksponaate uudistama tulla vastavalt kokkuleppele muuseumijuhi Liina Kääriga. Kihnu Kooduloomuuseum Aadress: Kihnu vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 69 933, 44 69 983 Avatud: 1.juuni - 30.september 10.3015 / muul ajal etteteatamisel Kihnu koduloomuuseum tutvustab kihnlaste eluolu läbi aegade. Välja on pandud Kihnu rahvariided ning näidatud nende arengut ja valmistamise lugu. Tähtsal kohal on Kihnus käibel olnud peremärgid, mida tehti kodust "väljaskäivatele" esemetele, nt viljakottidele, piimanõudele, saagidele, kirvestele jm. Nurgake on pühendatud
1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega
ettevõtlusele. Lisades, et transport on oluline ühiskondliku töö terriotriaalses jaotuses ja majanduspiirkondade väljakujunemisel. Ära on märgitud, et miks ja kuidas mõjutavad poliitilised otsused erinevaid transpordiühendusi. Teema käsitlus on igati aktuaalne ja uudne, ära on märgitud arengukavades esile toodud väited, kus lähiaastatel on oodata suuremaid muutusi väikesaarte transpordiühendustes. Andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus Kihnu ja Ruhnu ettevõtjate ja transpordi ettevõtjate seas. Küsimustik sisaldas küsimusi hetke transpordi olude ja sellega seonduva, kui ka tuleviku eelistuste kohta. Ankeetküsitlused saadeti mõlemal saarel 40 ettevõtjale, ehk kokku 80 ankeeti. Vastustega tuli tagasi kokku 40 ankeeti. Arvestades küsimustiku sisukust ja seda, et vastasid peaaegu pooled mõlema saare ettevõtjatest võib kogutud andmete kvaliteeti pidada heaks. Andmete kogumiseks vaadeldi ka praamide transpordi- ja
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
tammeoksteta. Vaatamisväärsused Eestis Kihnu saar. Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Nii perekondlikel kui üldrahvalikel pidudel tuntakse rõõmu rahvalaulust ja tantsust. Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST! Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel kujul ja piirides, 9860 ha suuruse looduskaitsealana, moodustati ta 2000. aastal senise maastikukaitseala ja kaitstavate üksikobjektide baasil. Looduskaitseala ülesandeks on kaitsta
6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3
Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga keerates mõistis ta, et ilmselt oli ta endale midagi ette kujutanud. Seisatas korraks ja vaatas lähedal paistvat Aleksander Nevski Katedraali. Jalutas veel natuke edasi ja nägi ühe väikese poe peegelpildist, et need kaks meest tulevad talle järele. Nüüd haaras Gerlit paanika, ta ei teadnud mida teha. Tüdruk oli kodus Kihnu saarel uudiseid jälginud ning oli kursis, et pealinnas kasutatakse noori tüdrukuid ära ja pannakse neid sunnitööle. Nähes, et mehed aina lähenevad, hakkas ta jooksma. Ta suundus Piiskopi tänavale. Joostes üha kiiremini ei pannud ta isegi tähele kuidas ta ühele mehele otsa jooksis, sellel kilekott toiduga maha pudenes ning konservid mööda munakive veerema hakkasid... Gerli pomises omaette midagi, mis kõlas vabanduse moodi ja lausus et tal on väga kiire. Mees
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit
Tema jaoks on sõnad muusikas väga tähtsad. Tormis tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, näiteks klastrid (heli- kobarad, kus korraga kõlab mitu kõrvuti asetsevat nooti), kõnelähedase laulu, sosistamise ja muud hääleefektid. Samas polnud uudse helikeele otsingud helilooja jaoks kõige olulisemad, ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid.
Aastast 1981 on ta esinenud aktiivselt näitustel; aastast 1986 ka Riias ja aastast 1990 Prantsusmaal. Arnold Lauguse teos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Oad Jaan Oad 9. detsember 1899 5. juuni 1984 Oli eesti maalikunstnik ja meremees. Õppis Kihnu algkoolis ning töötas seejärel laevakoka ja ehitustöölisena. Aastal 1925 ehitas ta endale mootorpurjeka ning vedas sellega kive Tallinna, Pärnusse ja Riiga. Ta põgenes 1944. aastal Rootsi ning 1949. aastal siirdus Kanadasse. Kunstnikuna oli Oad iseõppinu. Ta maalis erksavärvilisi ja üksikasjalikke naivistlikke pilte, peamiselt maastikke, laevu, mere- ja rannaelu; vähem portreesid. Kanadas maalis ta ka sarja pilte Kihnu ajaloost. Jaan Oadi teos Click to edit Master text styles
kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
............................................................................... 1.PÄEV 18.00 saabub lennuk lennujaama, peale seda jätkame sõitu Pärnusse, kus saab alguse meie reis. 20.30 oleme Pärnus, ööbime Taastusravikeskus Viiking´is 2.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16.15 Haapsalu Rätikumuuseumi külastus (võimalik osta Haapsalu naiste imepeent
Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Kihnu tikandite seas on rohkesti motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja tanude juurde. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. (Kivilo, lk 9) KASUTATUD KIRJANDUS Kivilo, L.1992. Lilltikand. Tallinn, Valgus Mandel, L; Vaab, H. 2009. Lihula lilltikand ja meistrid. Lihula Rahvaülikool
neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku
Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed
neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6). Neerude funktsioonid Neerud täidavad organismi talitluses järgmisi funktsioone: (1). reguleerivad kehavedelike osmootse rõhu ja mahu püsivust;
jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt. Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid. 35. Kihnlased kört ehk kihnu naise villane rahvariideseelik on igapäevases kasutuses. Körti kannavad täna väikelapsed, neiud, naised kui ka eakad vanamemmed. Seega on Kihnu ainus koht Eestis, kus turist näeb traditsioonilist rahvarõivast ilma, et peaks muuseumisse minema. erkpunane kört kannavad noored; sinisetriibuline kört kandja leinab, lahkunud on kaugem sugulane; mustatriibuline kört kandja leinab, lahkunud on lähedane. Külgkorviga mootorratasja kastiautost turismibuss
.....................12 2.1 Loomingutee algus.............................................................................................12 2.2 Loomingu lühitutvustus......................................................................................13 2.2.1 Lasteraamatud loodusest.............................................................................13 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud:.................15 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist:....................................................16 2.2.4 Koduloolised raamatud................................................................................17 2.2.5 Mälestusteraamatud.....................................................................................18 3. ARVUSTUSED........................................................................................................20 3.1 Metsade ja merelaidude mees ..........................
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva
Nii eneseusk kui -teostus eeldavad tõsist tööd. Pingutusteta ei pruugi omaenese MINA nähtavale tulla. Sellises olukorras jäävad tahtmised, soovid ja eesmärgid õnneotsijale selgusetuks, orienteerumatuse tõttu kaotab avantürist teiste usalduse. Kui austatakse ennast, kandub lugupidamine kaaskodanikelegi. Kindlapiirilise respektiga kohtlemist kirjeldab Juhan Smuul näidendis "Kihnu Jõnn ehk Metskapten". Laevakaptenist Kihnu Jõnni eneseusk põhineb inimlikkusel. Tegelane ei usu mitte ainult endasse, vaid koguni oma vanadesse laevadesse. Suur veendumus tagab piiritu tööjanu, mis omakorda rahuldab Jõnni eneseteostuse himu. Elu edasikestmiseks peab valitsema tasakaal arengu ja stabiilsuse vahel. Kirjanik Mats Traadi arvates peab inimene midagi püsivat väärtustama, millestki muutumatust kinni hoidma, et elus edasi minna.
Häädemeeste, Kabli jt. ------------------------------------------------------------------------------- Luitemaa Looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Tahkuranna, Suru ja Häädemeeste valla territooriumil. Kaitseala suurus on 11 200 hektarit. Kihnu Madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar pindala 16,4 km² Asustus: umbes 500 inimest Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%) Mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. Mullad: leostunud ja leetjad. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa
Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik Golgi aparaat...
Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks.
Trihhinelloos Trihhinelloos ehk keeritusstõbi on nakkushaigus, mida põhjustab lihastesse kapselduv ümaruss Trichinella spiralis. Praegusel hetkel kirjeldatakse maakeral 12 trihhinelloosi tekitajat, mis jagunevad kihnu moodustavateks ja mittemoodustavateks rühmadeks. Haigus on inimestel, liha- ja kõigetoidulistel loomadel, mereimetajatel, hobustel ja lindudel täiskasvanuna peensooles ja vastsena lihaskoes parasitseerivate Trichinella perekonna ümarusside tekitatus. Inimesed põevad haigust intensiivse nakkuse korral raskelt ning on esinenud ka surmajuhtumeid. Täiskasvanud keeritsussid asuvad peensoooles, vastsed vöötlihastes. Vastsete
Tori is known for the Estonian Tori Horse, bred at a local stud farm founded in 1856. Tori Hell is a sandstone cave on the Pärnu River. Kurgja is the location of the Farm Museum of Carl Robert Jakobson, a leader of the national movement at the end of the 19th century. The Nigula Nature Reserve preserves the peat-bog ecosystem within its territory of 2771 hectares. Häädemeeste is one of the most important yacht-building centers in Estonia and also famous for its mineral water. The Island of Kihnu is the biggest island in the Gulf of Riga. There are some peculiarities in local dialect, dressing, folk songs and wedding customs. Saaremaa is the largest island in Estonia and is characterized by rare plants, windmills, thatched roofs, stone fenches and the hospitality of the local people. The islanders hold on to old traditions and take pride in their folklore. A road spans the strait between Saaremaa and Muhumaa. The
muinsuskaitse nimekirja esitada mõistlike suurusega tükke, mida suudetaks ka kaitsta, kuid nende põhimõtted lähtuvad pigem sellest, maailmapärandi nimekirjas on ikka veel pooled objektid valgete omad ning et see muutuks, üritavad nad nimekirja lisada aina rohkem endapoolseid taotlusi, mille ülevaatamine ja hindamine võtab tohutult palju aega. Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri sisaldab 2011. a seisuga 235 kannet. Eestil on esindusnimekirjas kolm kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum; Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Seto leelo. 8 Leian, et see, et Eesti on kolmel korral kultuuripärandi nimekirjas esindatud, on meile, kui väikeriigile väga suur ning tähtis saavutus. See näitab, et meie kultuuriosad on ka mujal silma jäänud ning arutelu leidnud. Kuid mul tekib küsimus, kui paljud eestlased ise teavad, et nt Kihnu kultuuriruum või Seto leelo kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kahtlen, et
Mehhiko Meestel iseloomulik sombreero müts ja charro ülikond (ratsutaja või kauboi ülikond). Sirge lõike ja kaunite palistustega ülikond Naistel huipil kleit ja rebozo või sarape õlasall. Eesti Rahvuslikud riided. Tänapäeval vaid eri üritustel kantakse Igapäevaselt kantakse vaid mustreid või mõnda üksikut komponenti Osades valdades on siiani ka kindel rahvariiete kandmise komme (nt kihnu naised kannavad siiani körti, kuid pluus on tänapäevane) Suva sokid
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakool...
2.Vasta kaardi abil järgmistele küsimustele: küsimus vastus Mis maakonnas on temperatuur kõige Võru maakonnas kõrgem? Mis maakonnas on temperatuur kõige Hiiu maakonnas madalam? Kuidas meri mõjutab õhutemperatuuri? Mere lähedal on tuuline ja see mõjutab õhutemperatuuri. Milliste Eesti saarte kohta on kaardil Hiiumaa, Saaremaa, Kihnu ja Muhu. andmed õhutemperatuuri kohta toodud? Kuidas erineb tuule kiirus sisemaal kiirusest Mere ääres tekib suurem tuule kiirus, kuna mere ääres? lained tekitavad suuremat tuule kiirust. Aga sisemaal ei ole mere ääri. Mere ääres on suurim tuule kiirus: 5,2m/s Sisemaal on suurim tuule kiirus: 1,5m/s 3. Täida tabelis tühjad lahtrid:
lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool.
kujuline, Pühajärve-äärne, Eesti-suurune 25aastane 25-aastane, +märgiline +-märgiline, PIN-kood · järkjärguline, sõnasõnaline (vrd. sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused · morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna kaks tuhat kahetuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne · kahekilone, kaheksatunnine kahe ja poole kuune, · saja seitsmekümne protsendi(li)ne
Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Läänemere maad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
