Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erituselundite süsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põie, glükoos, neerud, imendub, sulgurlihas, vererõhk, plasma, juha, ling, põis, nefron, torukesed, esmasuriin, filtratsioon, kusejuha, seljaaju, kusejuhad, glomeerul, filtratsiooni, vereplasma, ioonid, lõplikku, lingu, venitus, elundid, osmootse, hormoon, reniin, veri, onkootne, lingus, akvaporiinid, imendumine, viitab, kasvaja, peaaju, uureaIX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed
ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse
Oksendamist võib käsitleda kui katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste
a) keha ülehõõrumine veega b) riideid vähemaks võtta Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUMINE SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide.
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin)
Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2. Neerude füsioloogilised funktsioonid. * uriini moodustumine (jääkainet eemaldamine organismist) – selle hulga hulga, soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja
Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on
................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis
Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks. Trombotsüüdid- Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas. Plasma koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin, globuliinid, hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda 3 veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid, toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid- immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse
haigustekitajate eest. Monotsüüdid on tõhusateks fagotsüütideks. 4 Trombotsüüdid Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas. Plasma koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin, globuliinid, hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid, toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises.
Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega
kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9
Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb: o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad
Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi
Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi
osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss
hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre) Kusesüsteem Neerud, kusejuha, kusepõis, Reguleerida vere keemilist kusiti koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe- leelistaskaal
siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid
Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73
mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon.Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis,mille osadena eraldatakse kopsu- ja keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid- veenid-õõnesveenid-parem südame koda-parem vatsake-kopsuarterid- kopsukapilaarid-kopsuveenid(arteriaalne veri)vasak koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad
kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon.Vererõhu mõõtmine. Veri ringleb kinnises veresoontesüsteemis,mille osadena eraldatakse kopsu- ja keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid-veenid-õõnesveenid-parem südame koda-parem vatsake-kopsuarterid-kopsukapilaarid-kopsuveenid(arteriaalne veri)vasak koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1
kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse
·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli
parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja
o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Sisekeskkonnas on püsiv veel onkootne rõhk (kolloidosmootne rõhk), mida säilitakse plasma proteiinide abil. proteiinide muutus võib tuua kaas ioonide ja vee liikumise kas rakkku sisse või välja. Palsmavalkude (albumiinide) kontsentratsiooni väehenmine põhjustab vee retensiooni rakkude sees. See tõttu peab plasmat asendavate ainete kolloidosmootsete ainete hulk vastama plasma omale.. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena.
(piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus. * mõju kusepõiele: soodustav, just põie täitumise faasis. Põie seinalihased lõtvunud, sulgur- lihased kokkutõmbunud. Kui põis täis saab, siis sümpaatikumi toonus asendub parasüpaatikumi toonusega. * mõju emakale: raseduse korral sümpaatikuse mõju emaka sidelihase kokkutõmbel stimuleeriv, aga muul ajal (kui rasedusega tegemist ei ole) sõltub mõju emakale sellest, kas ta avaldub alfaadenoretseptorite või beetaadenoretseptorite kaudu. * mõju suguelunditele: meestel sümpaatikuse mõju ejakulatsiooni stimuleeriv. Peenise ehk
serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
Vasaku kehapoole halvatud/vasaku kehapoole ignoreerimine 8 Tajuhäired Tasakaaluhäired Nägemishäired Käitumislikud ja emotsionaalsed muutused/impulsiivsus Mäluprobleemid- lühiajalise mälu kahjustus Ajataju häired VASAKU AJUPOOLKERA INSULT Parema kehapoole halvatus Kõnehäired, keelst arusaamine Suurenenud ettevaatlikkus Mäluprobleemid Neelamishäired, põie häired- mõlema poole kahjustuse korral. INSULDI RISKITEGURID Vältimatud: Geneetiline pärand? Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus
väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is. Sensor reageerib mingile näitajale organismis antud hetkel(nt vererõhk, veresuhkru tase, lihaspinge jne) ja edastab selle refleksikeskusele. Refleksikeskusel on andmed füsioloogiliste piiride kohta, on ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus. Kui reguleeritava suuruse tegelik ja nõutav väärtus üksteisest erinevad, on tegemist reguleerimishälbega. Nii reguleerimiskontuuri kui ka refleksikaare kaudu toimuva regulatsiooni juurde kuulub tagasiside, mille vahendusel antakse teada regulatsiooni tulemustest. Negatiivne
annaabi.ee 
