Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad
MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis mittekujutatavat („tegelikku Elu“) on võimalik kirjanduslikus vormis siiski väljendada; POSTMODERNISM ei keskendu enam („tegelikule“) Elule, mille kirjanduses kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“, millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti kirjaniku Mati Undi romaanid on ühtaegu nii modernistlikud kui postmodernistlikud. Jean-François Lyotard’i järgi postmodernistlikkus tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises)
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte
3) harjumuslik jäetakse mõni etapp vahele , kulutatakse ostule vähem aega on tunnuslik tuntud brändi ostmisele Tarbija ostuotsuse protsess 1) vajaduse määratlemine 2) info kogumine 3) alternatiivide võrdlemine 4) ostmine 5) ostu järgne käitumine 6) 4. Kaubamärk ja tootemark Kui kaubaturul hakkas tekkima samaliigiliste kaupade tootmise ja müümise konkurents, tekkis vajadus eristada oma kaupa teistest samalaadsetest kaupadest. Selleks eristuse sümboliks kujunes ajalooliselt kaubamärk (trademark). Juba 19. sajandil, mil kehtestati esimesed kaubamärgiseadused (Prantsusmaal 1857, USAs 1881, Suurbritannias 1883, Soomes 1889 jne), oli saanud rahvusvaheliseks tavaks märgistada kvaliteetsed tooted kaubamärgiga. Säärasel juhul oli iga märgistatud kauba tootja alati teada. Eestis kehtiva kaubamärgiseaduse tähenduses on kaubamärk tähtis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust
energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus olev süsteem? Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. 4. Mille järgi eristatakse elementaarmaastikke? Mulla ühetaolisus on eristuse erikriteeriumiks. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. 6. Mis on elementaarmaasiku tüsedus? 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi? 8. Mis on kallutatud maastikud? 9. Millest sõltuvad elementide klargid? Tuuma ehitusest. 10. Mis on konsentratsiooni klark? 11. Migratsioonivormid? 12. 3 maastikuvormi migratsioonivormi järgi? 13. Mis on juhtelemendid? 14
Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega kordinaatide meetodil.Kitsamas tähenduses mõistetakse analüütilise geomeetria all esimest ja teist järku joonte ning pindade teooriat. Viimane asjaolu tingib tasapinnalise ning ruumilise analüütilise geomeetria eristuse. Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi. Elementaargeomeetria objektid võivad asuda ruumis või tasandil kusjuures tasandil paiknevaid kujundeid uurivat elementaargeomeetria haru nimtatakse planimeetriaks ja ruumis paiknevaid kujundeid uurivat haru nimetatakse vastavalt stereomeetriaks
strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüb teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida. · Fokaalne ja eeltähelepanu Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis
süda, mida nähtavasti peetakse vastaste kollektiivse jõu esindajaks. Ka kuupuhastus ja järelsünnitus ehk päramised sisaldavad endas hinge, millega seletubki nende hoolas ja ettevaatlik käsitlemine, eriti veel järelsünnituse puhul, mis on ju konkreetseks sidemeks ema hinge ja lapse hinge vahel. Elundhinge-kujutelmaga seletuvad samuti mitmed kombed kuse ja väljaheite puhul: koha ja suuna valik, eristuse teatud otstarbeks kasutamine jne., eriti veel hoolekanne, et eristus ja selle kaudu ka eristaja enda hing ei satuks võõraste kahjuliku mõju alla. Üldse koheldakse kõike, mis sisaldab elujõudu ja hinge, kindla teadmisega, et selle abil võib ise midagi aktiivselt mõjustada ja saavutada, kuid sama hõlpsasti võivad selle omandada ka teised ja kasutada taas oma huvides just niisama. Väga tavaline hinge nähtav kehastus edasi on veri, millega seletub näit. Selliste loomade
teadmise juurde. Seisundit, milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse vangidega mingis koopas; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte, lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanudcja asub oma vanale kohale koopas. Autor toob välja eristuse koopa ja välisilma vahel. Koobas on ju päevavalgusele avatud, kuid sedavõrd sügav, et päevavalgus ei ulatu vangideni. Neil on kasutada nõrk ja kunstlik valgusallikas, mis põleb koopas nendest ülevalpool, aga koopast väljas paistab päike. Vangid on ei saa oma pead liigutada ning on ahelais, nad vaatavad kogu aeg seinale koopa lõpus, samas kui tuli ja koopa-suue kaugemal ülal jäävad nende selja taha. Tule ja vangide
muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine · Globaalsed või lokaalsed katastroofid · Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk, kukkurhunt, dodo. Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid) · Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid) · Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad) · Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud
Allikalise baasi osas on aga Kahki uurimus rikkalik, viidates ka uurija kõrgele professionaalsusele. Nagu autor ka ise selgitab, jagunevad kasutatud allikad kahte suuremasse gruppi, millest esimeste näol on tegemist ametlike dokumentidega (kohtumaterjalide, asutuste ning ametiisikute kirjavahetusega). Teise osa allikalisest baasist moodustab "talupoegade hulgast lähtuvad dokumendid", mis siinkohal tähistab mälestusi ja üleskirjutusi käsitletavast perioodist. Nimetatud eristuse juures on oluline just tõik, et nii-ütelda ametlikke allikaid nimetab Kahk "ilmse tendentslikkuse ja ebatäielikkuse" tõttu sisuliselt vähemväärtuslikeks, kui teist otse rahva hulgast lähtuvaid allikalisi andmeid. Iseenesest võiks ju siinkohal autori kriitikaga nõustuda, kuid problemaatiline on siinkohal just tõik, et sama autoripoolne kriitika peaks langema ka rahvalikele allikatele. Võrdlemisi vabalt järeldatakse, tuginedes majandus- ning
79-92. Abistavad küsimused: 1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit. 6. Mis juhtuks, kui vähendada vabaduse suurendamiseks olulisel määral ühiskondlikku halduskorra survet? Kas nõustud Russelli visiooniga? 7. Kuidas suhtub Russell absoluutsesse majandusvabadusse (laissez-faire)? Sinu arvamus selles küsimuses? 8. Mil määral lubab Russell sekkuda kogukonnal üksikisiku vabadusse kogukonna huvides? (Vajaduste prioriteet). Sinu seisukoht selles küsimuses? 9. Russelli seisukoht sõnavabaduse piiramise küsimuses + Sinu seisukoht. 10
lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy
harjutusi. Õnneks on tänaseks vana hea virgutus- ehk tootmisvõimlemine taasavastatud. Kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kehakultuur http://astraz.mine.nu/wordpress/index.php?s=t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imlemine http://www.tthk.ee/Kodu/Karin/eesmrgid.html http://www.annaabi.com/materjal-5383-loodus-ja-liikumine http://www.perekool
alati esiplaanil. Tähtsal kohal ka inimõigused ja vastastikune sallivus. Madal maksukoormus, vabaturumajandus, iga inimene vastutab ise oma sotsiaalse turvalisuse eest, sotsiaalabi on suunatud just väga raskes seisus olevatele inimestele. Konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Areng peab olema stabiilne ning reforme tuleb ellu viia järk-järgult. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid. Sotsiaalse eristuse säilitamine, majanduses ei toetata riigi liigset sekkumist, sotsiaal heaolu peavad tagama perekond ja suguvõsa, riik peaks pigem tegelema füüsilise turvalisuse tagamisega, suur rõhk on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.
analüütiline kui seda saab muuta loogiliseks tõeks lauses sünonüüme asendades. Quine aga näitab, et sünonüümsust ei saa rahuldavalt seletada ilma, et me ei toetuks paratamatuse mõistele. See aga tähendab, et analüütilisust ei saa defineerida mittetsirkulaarselt (st defineeriv pool sisaldab varjatult sama mõistet, mida defineeritakse) Sellest probleemist lähtudes lükkas Quine tagasi analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahelise eristuse enda. Quine kritiseeris ka aprioorsuse mõistet. Ühest küljest langeb aprioorsus kriitika alla juba seeläbi, et meil puudub rahuldav analüütilisuse mõiste, mistõttu langeb ära loogiliste positivistide (sh Ayeri) katse seletada aprioorsust analüütilisuse kaudu. Revideerimatus Teisest küljest kritiseeris Quine aprioorsust ka otseselt. Nimelt peavad aprioorsed väited olema kogemuse poolt
Phaidros rõhutab armastuse rolli riigi ja sõjaväe tugevdamisel, sest „kui saaks riigi või sõjaväe ainult armastajaist ja armastatuist moodustada, siis juhiksid nad neid ülihästi, väldiksid kõike häbiväärset ja võistleksid omavahel“ (182), kuna armastatu nähes oleks piinlik midagi häbiväärset korda saata. Ühesõnaga, armastus paneb inimese ennast ületama. 2. Teisena räägib Pausanias, kes teeb õhtumaises kultuuris püsima jäänud eristuse taevase ja maise (ehk „meelelise“) armastuse vahel. Meeleline armastus on rohkem bioloogiline, sellega armastatakse eeskätt keha ja eelistatakse rumalat partnerit. Taevane armastus on rohkem kultuuriline, sellega armastatakse teises eeskätt tema vaimu ja eelistatakse tarka kaaslast. Armastus ei tohi olla liiga hõlpus (nagu Elises ja Boiootias) ega lihtsalt taunitud (nagu Joonias), vaid peab olema ilus ja keerukas (nagu Ateenas ja Spartas) (186): „Meie tava kohaselt
3 Mis on kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. 4 Spordi kasu Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused
(naisliikumiseks).Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas. Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste
jne alusel. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist teise. Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende vanemad. Staatus Omistatud staatus: Iga kuningatütar on printsess, olenemata tema tahtest. Omandatud ehk saavutatud staatus: abikaasaks olemine, tudeng olemine. Inimkonna eristuse alused Varanduslik Regionaalne: linn versus maa Rahvuslik Ideoloogiline, sh usulike Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu teostamise meetodid: 1. Autoriteet-veendumus, et võimu nõudmised on targad. 2. Traditsioon- dünastiad, kes sajandeid valitsenud 3. Karismaatiline liider-juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin, Hitler jne. 4
murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 3 Põhjaeesti murded 3.1 Saarte murre Värvikas saarte murre on põhjust andnud paljude naljandite tekkeks. Kui saare taat oma koduväraval nägi laulatusele sõitvat pruutpaari, kus pruudi välimus jättis soovida, lausus ta mõtlikult: Möuke riister küll söukse ruudile rooni piha paneb! `missugune preester küll
Igal viisil (kas näeb teda, kas kuuleb või mitte jne) tuli välja, et enamik inimestest on võimelised teist inimest tapma, kui kõrval on teadlane, kes ütleb, et see on okei see on eksperiment, me peame jätkama. Organisatsioonikultuur. Uuringud kui juht kiidab oma alluvat (positive reinforcement), siis keskmiselt tootlikkus tõuseb 17%. Juhtimine definitsiooni kohaselt on mõju või võimu avaldamine organisatsioonis või kollektiivis. Max Weber tegi olulise eristuse: võim ja mõju on erinevad. Võim on jõu või sundluse rakendamine. Mõju (autoriteet) on see, kui võimu kasutamine on legitiimne alluvad on nõus sellega, et nende üle rakendatakse võimu. Herbert Simon (1952) - ,,Administrative behaviour" - uuris otsuste tegemise mehhanisme ja mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame
(mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele. 17) Howard H. Pattee – ameerika biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik. Uurinud muu hulgas tähenduse ilmumise tingimusi ja mõõtmisprotsessi semiootikat. Uurinud seda, miks on füüsika semioosi jaoks oluline. On olnud mõju post-sebeokian biosemiootikutele. Proovis mõista loodust ja elusolendite ja nende ümbruse episteemilise lõike päritolu. Pattee on üks peamisi
Viimase paari aastakümne antropoloogilise lingvistika suhtlusega tegeleva osa - kõneetnograafia - teoreetilised huvid pöörlevad kolme mõiste ümber, mis kõik on seotud inimese kõnetegevusega. Need on esitus (performance), indeksikaalsus (indexicality) ja osalus (participation). Esitus on Chomskyst lähtuv termin, mida tänapäeval kasutatakse tunduvalt laiemas tähenduses. 1965. aastal ilmunud teoses "Aspects of the Theory of Syntax" tegi Chomsky oma kuulsa eristuse keelepädevuse (competence) ja esituse {performance) vahel. Esitus on keelepädevuse tegelik kasutus, mis siiski ei baseeru mitte ainult pädevusel, vaid ka sellistel "grammatika suhtes mitterelevantsetel nähtustel nagu mälu piirangud, kõrvalepõiked, tähelepanu ja huvi muutused ning keeleteadmiste kasutuse (juhuslikud või iseloomulikud) vead reaalses esituses". Kui Chomsky arvas, et esitus ei kuulu lingvistika uurimisvaldkonda, ("juhul,
kõigile ettekujutustele ühine see, et nad on minu ettekujutused. Kui eristada sellest ette- kujutusest kõik, mis pärineb kogemusest, jääb järele puhas eneseteadvus. Viimast käsitabki Kant algupäraseima sünteesina, meelelist kaemust aga algse mitmekesisusena. Siit tuleneb, et need kogemuse aspektid on paratamatult teineteisest sõltuvad. Sünteesi-mitmekesisuse-eristus on üksnes vormi-mateeria(sisu)-eristuse üks avaldusi – süntees on ettekujutuste mitme- kesisuse kui sisu vormimine tunnetuse ühtsuseks. Seejuures leiab aset kahesugune süntees – süntees mõistetes ja süntees kaemuses. Kanti argument seisneb selles, et neil kahel sünteesil peab olema üks ühine allikas ja selleks saavat olla vaid puhas “mina mõtlen” kui sünteesi võime ülepea. Niisiis käsitab Kanti argument puhast apertseptsiooni – kui sünteesi funktsiooni ülepea – ühise kolmanda liikmena kogemuse
kliiniline psühhiaater psühholoog psühhoterapeut nõustaja Nõustamine Intervjueerimine, testimine, juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku planeerimiseks Psühholoog-nõustaja, kutsestandard 2004 a. Psühhoteraapia Tehnikate kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised: klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte teooriast ühisosa: rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine 2. Kognitiiv-käitumuslikud:
teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-
a. juba 54% jaekäibest · Kaubandus oli arenenud rohkem! Jaekaubanduse turunduse elemendid · Müügiedu saavutamiseks peavad jaemüüjad välja töötama tõhusa turundusmeetmestiku, mille tähtsamad elemendid on: asukoht äritüüp sihtturg sortiment hind müügitoetus teenindus · Kaubandusturundus omab teiste majandusharduse turundusega nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. · Eristuse aluseks on eelkõige turunduse subjekt ja objekt. Kaubandusturunduse subjekt · On kaubanduseettevõte oma eesmärkide ja probleemidega, mida püütakse lahendada turunduse vahenditega. Kaubandusturunduse objektid 1. Hüve(kaup)- mida kaubandusettevõte turul pakub. 2. Sihtturg- kellele turundus on suunatud ja kellega kaubandusetteõte püüab efektiivset vahetussuhet saavutada.
7 Kommunikatsiooni liigid düaadilist suhtlust, mis kulgeb: miimika (näoilmete, eriti silmade ja suu liikumise) ning Tähtsamad kommunikatsiooni analüüsi ühikud on vorm viibete (zestide) abil. ja liik. Sõnatus suhtluses on esmatähtis roll silmadel, mis on Suhtluse vormide puhul on eristuse aluseks kood. ühteaegu nii Sellest tulenevalt kõneleme näiteks suulisest, kirjalikust, sõnumite saatjad kui ka vastuvõtjad. visuaalsest Sõnatu suhtlus selline suhtlus, kus sõnumeid jms kommunikatsioonist. Vormide teema on tähtis eeskätt edastatakse ühenduses sõnalisi märke kasutamata.
avalikustavad juhid asjaomaste inimeste heaolu jaoks vajalike aastaaruannete kohta teabe. Aastaaruannetes sisalduva teabe esitamisel võetakse arvesse teabe olemust, ajastust ja kehtivust. 3. Sotsiaalse õigluse lähenemisviis: Selle lähenemisviisi kohaselt on juhtide tegevus kõigile üksikisikutele ja rühmadele õiglane, erapooletu ja õiglane. Töötajaid ei eristata kassti, usutunnistuse, rassi ega soo alusel, kuid võistlustel põhineva eristuse või tootmise tõttu on õigustatud. Näiteks tuleks kõiki töötajaid, samu oskusi omavaid mehi või naisi 6 kohelda võrdselt, kuid erinevalt kohelda võib inimest, kes töötab ja panustab rohkem kui teine. 2. ÄRIEETIKA Mõnedel inimestel tekkib küsimus: milleks ärijuhtidele eetika? Sellele küsimusele on ärieetika professor John Hooker vastanud järgneva mõttekäiguga:
Ning paistab, et ta peab seda samaväärseks ütlu- sega, et see otsustus ei tugine ainuüksi vasturääkivusprintsiibile. Ta on ka seisukohal, et analüütiliste otsustuste kaudu meie tead- mine ei laiene, nagu see laieneb sünteetiliste otsustuste kaudu. Sest analüütilistes otsustustes "mõiste, mis mul juba on, lihtsalt esitatakse ning muudetakse mulle arusaadavaks". Ma arvan, et see on õiglane kokkuvõte Kanti käsitlusest analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristuse kohta, kuid ma ei leia, et see aitaks seda eristust selgeks muuta. Sest isegi kui me jätame vahele raskused, mis tekivad seoses ebamäärase termi- ni `mõiste' kasutamisega, ning lubamatu eelduse, et iga otsustuse nagu ka iga saksa- või ingliskeelse lause kohta võib öelda, et sellel on subjekt ja predikaat, jääb ikka veel alles üks otsustav puudus. Kant ei esita ühte otsest kriteeriumi analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristamiseks; ta annab kaks eri kriteeriumi, mis
2. Semiootilised protsessid pole mehaanilised või automaatsed Semiootika vaatepunktist ,,tingitud refleksi" olukord märgiseos e üks nähtus hakkab tähistama teist. Winfried Nöthi jaoks on ökosemiootika eesmärgiks ,,organismi ja tema keskkonna semiootiliste suhete uurimine" (Nöth 1998: 333). Küsib: kas suhe organismi ja keskkonna vahel on alati semiootiline või kas selles vähemalt alati on semiootiline aspekt või peame tegema eristuse semiootiliste ja mittesemiootiliste keskkonnasuhete vahel? Timo Maran arvab, et tulemuslikum on rääkida eraldi füüsilistest ja semiootilistest suhetest, kuna on mitmeid olukordi, millel on loomade jaoks oluline tähtsus, aga kus semiootilist vahendatust pole (nt äike lööb puusse ja tapab seal all puhkava metsseakarja). Nöth kirjutab, et erinevalt bio- ja zoosemiootikast peaks ökosemiootika keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja
Ometi ei ole legendid alati ajalooliselt tõesed. Käesolev essee keskendub sellele, kuidas Trento nõukogu suhtus muusikasse ja üritab sealjuures eristada kahte aspekti: esialgseid reformiarutelusid nõukogu sessioonide eel, mida avalikult välja ei kuulutatud; ja seda, mis esialgsetest aruteludest lõpuks sõelale jäi deklaratsioone, mida nõukogu liikmed otsustasid lõpuks avalikustada eriti 22. sessioonil. Selle eristuse puudumine esialgsete kaalutluste ja lõpuks avaldatud reeglite vahel on loonud mitmeid arusaamatusi muusikateaduses. Ajaloolased olid eksiteel, üritades leida konkreetseid kirikumuusika vaenlasi ja päästjaid. Tegelikult valis nõukogu muusika kohta nii vähe öelda kui võimalik. Kui poliitiliselt võis nõukogu suhtumine olla vastureaktsiooniks protestantismile, siis muusikaliselt oli nõukogu pigem reformimeelne. Trento prelaatide jaoks
Et need just naisteajakirjad on, tõestab fakt, et kõigi 11 ajakirja lugejaskond on enamus naised ning mehi on iga ajakirja kohta alla poole. Kõige suurem erinevus mees- ja naislugejaskonna arvu vahel on ajakirjal Käsitöö, millel naislugejaid on 25,000 ning meeslugejaid kõigest tuhat. Kõige väiksem erinevus nais- ja meeslugejate vahel on ajakirjal Kodutohter, millel naissoost lugejaid on tabeli põhjal 49,000 ning meessoostlugejaid 16,000. Vanuste eristuse järgi loetakse üldiselt kõige rohkem ajakirju vanuste vahel 40-49, kõige vähem ajakirju aga loetakse vanuses 15-19 eluaastat. Ajakirjade lugejaskonna arvu mõjutab ka inimese haridustase. Tabel põhjal loevad kõige rohkem ajakirju inimesed, kellel on kesk- või kõrgharidus. Toetudes tabelile loevad kõige vähem need, kellel on alg- või kutseharidus. Huvitaval kombel inimeste isiklik sissetulek ei ole oluliseks näitajaks sellele,
kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide, mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul)
Selle vanuse lapse mõtlemise siseareng toimub kahte põhiliste suundade kohaselt: intellektuaalsete operatsioonide areng ja mõistete kujundamine. Mõistete kujundamise aluseks on üldistused, millised toimuvad ilma sõnade kasutamiseta. Sellel staadiumil võib laps abstraheerida ja eristada eseme vormi ja värvi. Esemete grupeerimise ülesanne lahendamiseks nende tunniste järgi esialgu orienteeruvad lapsed esemete suurusele ja värvile. Umbes kahe aasta vanusel esemete eristuse aluseks on juba teisi olulised ja mitteolulised tunnuseid: nägemus-, kuulmis-, kompimistunnuseid. Umbes 2,5 aasta vanuses liigetakse esemed lastega mingi esemetele omaste oluliste tunniste järgi. Selliste tunnistena lastega järjekindlalt eristatakse ja kasutatakse värvi, vormi ja eseme suurust. Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab
(M.Veske, K.A Hermann, J.Hurt – filoloogiadoktorite kolmik) • J. Hurt – eesti rahvusliku liikumise juhte; eesti kirjameeste seltsi president; propageeris uut kirjaviisi, korraldas kirjakeelt, uuris ne-purumeid, line-liitelisi sõnu; aitas Wiedemanni eesti- saksa sõnaraamatu koostamisel, andis välja selle teise trüki 1893. kirjakeele arendamise ja puhastamise idee. • Hurda keelekorralduslikud põhimõtted: esikohal keele ajalooline põhimõte, teisel selgus ja eristuse põhimõte: ilu põhjendus; keele rikkus. • Eesti keele arendamine ja kirjeldamine XX saj esimesel poolel. XIX sajandi lõpukümnendite venestamises oli negatiivse kõrval ka positiivset. See vähendas saksa keele mõju eesti keelele ning hoidis ära eesti haritlaskonna saksastumise. Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905
Ringlemine: pakkumine, nõudlus, akumulatsioon, võistlus, monopoliseering. PÕHILINE: kunsti ja kultuuri sidumine. Kuigi kultuur võiks tähendada kõike inimese loodut, tähendab see pigem ,,autentset", ,,kunstilisi" objekte. Süsteem seab suhted ja näitab hierarhia. Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa
Loodusteaduse puhul on oluline loodusseaduse rakendamise juhud-kirjeldatavad seosed. Käsitlusviis transentsnaalfilosoofia – objekti käsitluse viisid. Esialgu lähtutakse objektist. Mõistetakse loodust objekti kaudu(esialgselt). Kant püstitab probleemi: tunnetus jaguneb kaheks, aprioorne ja apistoorne. Kui ei saa mõlemat pidi tunnetada, siis on lause epistteline. Kas saab üldse tunnetada? Loodus tähendab asjade eksisteerimist iseeneses? Lahenduskäik oleks: toome sisse eristuse asjad iseendas. Aprioorne tunnetus on analüütiline lause – mõistete liigendamine aprioorselt. Mõistete liigendamisel võivad olla üldised paratamatused, aga see ei tööta. Saab tuua välja üldiseid seadusi, aga need on mõistete vahelised seosed. Tuleb sisse objektiivsus(universaalsus, paratamatus, objekti omav). Mõistete liigendamine võib olla universaalne ja paratamatu, aga mitte objekti omav. Nii jääks objektiivsus täitmata(teadusele vajalik) ja seega peab selle lahendama
Puhta matemaatika võimalikkuse probleemi lahendus . Eelpool kirjeldatud kaks eristust aitavad küll ehk näidata, kuidas on mõteldav aprioorse mõtlemise kooskõlastumine nähtumustega, kuid Kanti järgi pole matemaatika mitte puhtale mõtlemisele, vaid paratamatult ka kaemusele toetuv teadus. Kuidas saab midagi olemuslikult kaemusele toetuvat olla samal ajal siiski aprioorne? Kant lahendab selle komplikatsiooni tuues sisse veel ühe mateeria ja vormi eristuse. Ta eristab ka kaemuses endas omakorda sisu ja vormi eelpool iseloomustatud tähenduses. See-tõttu on mõteldav, et mõtlemine kui vorm käsitleb kaemuse puhtaid vorme – ehk puhtaid kaemusi, nagu ta ka ütleb – kui iseenda sisu (mateeriat), saavutades nii teadmise sünteesi muutumata seetõttu veel aposterioorseks. Sünteesi all mõistab Kant “toimingut liita erinevaid ettekujutusi 4
litatiivsed ehk fenomenilised tunnused, tänu millele nad sarnanevad üksteisega ja erinevad ükstei- sest, kvalitatiivselt vastaval [2665] moel" (Shoemaker 1982: 367). Kindlasti ei kavatse ma ju eitada noid tunnuseid! Ingl. k intrinsic. Omadus, mis asjal on iseenesest, tänu viisile, kuidas ta ise on. Vastandiks on relatsiooniline või väline (extrinsic) omadus see, mis millelgi on vaid tänu suhtele millegi muuga. Paljude filosoofide arvates on selle eristuse tegemine muutunud küsitavaks. Toim. 4 Ma vastan: see kõik oleneb sellest, mida "kvalitatiivse või fenomenilise" all mõeldakse. Shoemaker vastandab kvalitatiivset sarnasust ja erinevust "intentsionaalsele" samasusele ja erinevusele nende omaduste sarnasusele ja erinevusele, mida kogemus representeerib või mille 'kohta' ta käib. See on piisavalt selge, ent mis saab 'fenomenilisest'
· Teadmise võimalikkuse ja selle objetiivsuse kohta · Tunnetusmehhanismide kohta kust see lähtub, kust ma aru saan asjadest? · Tõe olemuse kohta kuidas eristada tõde ja vale ja mis see tõde üldse on? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomeloogia · Pragmatism Tegelikkuse ja näivuse eristuse näited: A. Peeter on hea sõber B. Peeter käitub hea sõbra kombel A. Peeter armastab mind B. Peeter väidab, et ma armastab mind A. Jumal kuuleb mu palveid B. Kui ma usun, et Jumal kuuleb mu palveid, siis see aiatb mind hingerahu saavutamisel A. Peeter varastas Marilt 1000 krooni B. Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati kui saab Bd isel. see, kuidas mina näen asju olevat Ad isel. Tegelikkuse enda kohta
aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel) o kollektiivse otsustamise põhimõte (EKmS) o esikohal keeleajalooline põhimõte (hää) o selguse ja eristuse tähtsus (h- sõna alguses jm) o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910
esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti.22 Loomulikult saab konstitueeriva objektikäsitluse järgi tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis argises mõttes objektid või asjad (reaalsuse diskreetse tükid). Näiteks võin ma oma tähelepanu valgusvihuna pöörata (vaimusilmas või visuaalses mõttes) „objektile“, mis moodustub kirjutuslaua servast ja toaseinast. Samas seisab antud eristuse kõige esileküündivam järeldus selles, et konstitueeriva objektikäsitluse järgi muutub väide, et esteetilise hoiaku saab võtta mis iganes objekti suhtes, suhteliselt väheinformatiivseks (liiaseks), sest objekti defineeritigi ju sellena mille suhtes esteetiline hoiak võeti. 7. loeng: Esteetilised omadused 1. Milliseid küsimusi tekib E-omadustega? 1.Kuidas E-omadusi määratleda? Mis teeb E-omadused esteetiliseks? 2.Mis seos on E-omadustel M-omadustega? 3
III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid.
Teised parameetrid üldjuhul ei mõjuta helikõrguse taju rohkem kui 50 senti. Helikõrguse tajumise protsessi juhib kesknärvisüsteem. (Vurma; Ross 3 2006: 331 järgi) Interpreteeringus edastatava info mõistmiseks peab kuulaja lisaks helikõrguste eristamisele sorteerima neid ka vastavalt meeloodiale või harmooniale. See nõuab kuulaja oskust pöörata tähelepanu helide intervallilistele suhetele. Kogemustega muusikutel on helikõrguste eristuse ja tabamise oskus rohkem arenenud kui vähem kogenud muusikutel või muusikaga mitte seotud inimestel. (Morrison; Fyk 2002: 186 järgi) Seda võib põhjendada asjaoluga, et intervallide kuulamine ning esitamine on muusikutel regulaarne harjutus, kuid tavainimesed ei pruugi sellega kunagi kokku puutuda. Seega võib järeldada, et intervallide ja helikõrguse täpset kuulmist ning tabamist on võimalik parandada harjutades. (Morrison; Fyk 2002: 187) 1.2 Helirida
Intuitsioon- äratundmine. keskkond, see, millega suheldes meie Mina on Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma me seome in kujunemise mingite suurte sündmustega, mälestustele. siis meil ei ole teoreetiliselt alust väita, mida see in Nii saimegi viimase keskkonna eristuse: Minu siin ja jaoks tähendas. Sellisel juhul see ei suuna psüühika praegu individuaalne keskkond. See võib määrata, kujunemist. me muudame keskkonda, milles me elame. kellena me ennast tunneme. Mina olen mina ja ajas Tavaliselt me seda teadlikult ei tee. Teadlikult saame püsiv. psühhoteraapias tõlgendada teistmoodi ajaloolisi Psühholoogina peab aru saama, kes midagi antud situatsioone
oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. Mõttevabadus ja tegevusvabadus Mill on seisukohal et arvamusavaldused peavad olema vabad. Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja
taktiilsega. Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika säilitamiseks. Meil on ajus terve hulk kaasasündinud mustreid, mis saavad tagasisidet jäsemetest. Kui jäsemed puuduvad, on siiski olemas mingisugune teadmine selle olemasolust. Intuitsioon äratundmine. Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma mälestustele. Nii saimegi viimase keskkonna eristuse: Minu siin ja praegu individuaalne keskkond. See võib määrata, kellena me ennast tunneme. Mina olen mina ja ajas püsiv. Psühholoogina peab aru saama, kes midagi antud ajahetkel teeb, mis ajas ta on. Meie erksana ei ole nt need, kes me oleme unisena. Mina ja meeleline maailm Filmis "Kuues meel" oli peategelasel kuus meelt, kuuendaga ta tajus surnuid (kes tegelikult ei olnud ju surnud, sest nad kakerdasid ringi ja segasid teisi inimesi)
rekvisiidid oma kohal. 77. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? Muusika ja helid Muusika ja helid loovad koos kõnega lavastuse auditiivse ruumi. Kolm võimalust muusika kasutamiseks: · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika · muusikute või lauljate laval esitatav muusika · helitehniku mängitav muusika Helide puhul võib teha järgmise eristuse: · loodushääled · masinahääled · tegevushääled · abstraktsed, sümbolistlikud helid 78. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Vanus. Arvatakse et noored vasrtuvõtlikumad kui vanemad. Kõige avatumateks ja aktiivsemateks teatrikülastajateks peetakse nooremas keskeas olevaid inimesi. · Kultuurikogemus. See tegur on üks kõige olulisemaid (koos haridusega). Arvatakse, et kõrgem haritus tähendab avatumat inimest
annaabi.ee 
