Kehakultuuri ja spordiga tegelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele (0)

Referaat
“Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele.”
Nimi:Olga Mnkowska
Klass: 11B
Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium
Tallinn 2008
Sisukord
Mis on sport .....................................................................................................lk.3
Mis on kehakultuur ..........................................................................................lk.4
Spordi kasu......................................................................................................lk.5
Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6
Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7
Mõned harjutused..........................................................................................lk.8
Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk.9
Mis on sport.
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus .
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli , poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine , orienteerumine, võrk- ja korvpall . Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport , jooks , võimlemine, jalgpall, poks , ujumine ja uisutamine . 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport , purjetamine , jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
Mis on kehakultuur
Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm.
Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest .
Spordi kasu
Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema
Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli , võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Liikumine on elu tunnus. Istudes ja käies, mängides ja töötades liigutame oma keha liigestest. Tegelikud liigutuselundid aga on lihased ehk musklid . Nad on kinnitunud luudele painduvate kõõluste abil. Tavaliselt eristame lihaseid selle järgi, kuidas nad kehaosi liigutavad: üks painutab, teine sirutab; üks tõstab, teine langetab; üks pöörab sissepoole, teine väljapoole. Üle neljasaja pisema ja suurema skeletilihase liigutab meie luid. Lihased moodustavad meie kehakaalust üle kolmandiku.Skeletilihased koosnevad lihaskiudude kimpudest . Praetud või keedetud veiselihatükis näiteks on need kimbud hästi jälgitavad. Kiud võivad kokku tõmbuda ja seejjuures mehaanilist tööd teha. Lihaskiudude sellele okmadusele toetubki musklite töö. Töö tegemiseks vajavad lihased energiat. Veri toob neisse toitaineid ja hapnikku ning viib ära jääkaineid.Lihaste liigutusi juhitakse närvide kaudu ajust . Skeletimusklite töö allub inimese tahtele. Pärast pingutust on lihased väsinud ja peavad puhkama . Halvasti treenitud lihastes võib tugev pingutus tekitada valu. Ka paljud siseelundid peavad tegema liigutusi. Siseelundite lihaseid meie teadvus ja tahe ei mõjuta. Need lihased töötavad väsimatult.
Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal.
Kui sa juba tegeled spordiga, siis võid seda kindlasti jätkata. Samas ei tohi harju tuste tegemine tekitada ebamugavustunnet. Ei sinu ega ka loote jaoks pole hea, kui sportides hakkab väga palav või sa ei tunne end hästi.
Tuleb meeles pidada, et rase ei suuda kaitsta oma loodet, tegeldes selliste spordialadega nagu pallimängud ja ratsutamine. Naine võib saada järsu löögi või kukkuda .
Samuti ei ole soovitatavad kõik harjutused hantlitega, sest rasedana tuleb vältida liiga suurte raskuste tõstmist. Liigsete raskuste tõstmine võib esile kutsuda enneaegse sünnituse.
Kui sa ei ole kunagi spordiga tegelenud , siis ei tohiks praegu kindlasti pingutada supervormi saavutamise nimel. Samas tuleb hea füüsiline vorm sünnitusel ja emaks olemisel ainult kasuks.
Alusta 30-60 minutilise igapäevase jalutuskäiguga . Registreeri end mõnele rasedatele mõeldud treeningule ja võta neist ka kindlasti osa.
Kui perekonnal on pehme ja laia sadulaga jalgratas, millel saab sirgelt istuda, siis on seegi hea moodus treenimiseks. Ka ujumine sobib enamusele naistest.
Sport tütarlastele kui tulevasele emadele.
Minu arvates ,et sport tütarlastele on veelgi vajalikum noormeestele.Noormeestele on sport vajalik oma lihaste arenemisel,et ennast näidata.Tüdruketele on aga vajalik selleks ,et ennast vormis hoida ja valmistada enda lihased emaduseks.Kui tüdrug on sportinud või oma kehaga tegelenud ,siis arvatavasti talihased on rohkem raseduseks valmis,siis rasedus kulgeb kergemini.Üheksa kuu möödudes pead sa sünnitusmajja minema ,et sünnitama ,seal peavad su lihased kõvasti tööd tegema.
Kui laps on juba käes ,siis kui sa enne rasedust spordiga tegelnud, sul on kergem dagasi vormisse minna.
Samas on sul kergem last kanda süles ja sa oled rohkem pingeid taluvuslik.
Püsi enne sünnitust vormis

• Püsi enne sünnitust vormis
  
• Harjutused vereringele (Niinimetatud veenipumpamise harjutused)
  
• Harjutused kõhulihastele
  
• Harjutused krampide vältimiseks
  

Mõned harjutused
Kükid
1. Seiske sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis, käed viidud kõrvale, peopesad allapoole, sõrmed koos, küünarnukid sirged .
2. Astuge parema jalaga samm tagasi (näiteks meetri jagu), kanda põrandalt tõstmata. Kõverdage vasakut põlve nii, et see asuks täpselt kanna kohal. Ärge lükake puusasid taha, aga sirutage selga. Kontrollige lähteasendi õigsust: peate nägema oma vasaku jala varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes.
3. Jagage kehakaal ühtlaselt mõlemale jalale ning hakake aeglaselt laskuma, painutades paremat põlve seni, kuni see peaaegu põrandat puudutab. Seejärel peatuge ning pöörduge aeglaselt lähteasendisse tagasi. Harjutust teha 7 korda. Seejuures tuleb hoolega jälgida, et selg oleks sirge, puusad poleks taha lükatud ning et vasak põlv asuks täpselt vasaku kanna kohal.
4. Sirge seis, jalad koos, käed langetada, ning, veidi puhanud, teha 7-8 kükki teise jalaga.
Kätekõverdused
1. Selle harjutuse jaoks läheb tarvis madalat kindlat tuge — taburetti, sohvaäärt või võimlemispinki. Mida madalamal on tugi, seda suuremat koormust saavad kõhu- ja kätelihased.
2. Toetuge sirgete kätega pingile. Peopesad (näpud otse) asetage õlgadest veidi laiemale. Kõht tõmmake sisse, lõdvestage põlved, selg hoidke täiesti sirge. Laskuge aeglaselt, käed küünarnukkidest kõverdatud, nimmed ei paindu, vaid jäävad sirgeks . Peatuge 3-4 cm kaugusel toest ning pöörduge tagasi lähteasendisse. Tehke kätekõverdusi veel seitse korda.
Kolmpealihaste treening
1. Võtke hantel ühte kätte ning seiske sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis. Põlved lõdvestada ning veidi kõverdada, kõht tõmmata sisse, selg sirge. Võtke mõlema käega hantlist kinni ning tõstke see üles otse pea kohale. Käed on maksimaalselt välja sirutatud, peab olema tunda lihaste venitust.
2. Selg on täiesti sirge, kõverdage vaid küünarnukke, langetage hantel üle pea taha. Seejuures sirutage kael üles, õlad lükake alla. Jääda mõneks ajaks sellesse asendisse, võite veidi lõdvestuda. Tõstke hantel uuesti pea kohale ning korrake harjutust 7 korda, jälgides hoolikalt, et nimmed ei painduks.
Kasutatud kirjandus
1.Naisteleht.
2.Tervislik elu
3. Kliinik Elite
4. Fitness .ee
5. http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=5845323&categoryID=11276964&ndate=1055390484
6.Suur spordi entsüklopeedia(vene.k)
10