Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroevolutsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Bioevolutsiooni tõendid
  • Paleontoloogilised leiud
  • Kivistunud skeleti osad
  • Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus)
  • Tegutsemisjäljed
  • Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid)
  • Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega)
  • Vestiigiumid - elundid , mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi). Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik .
  • Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine.
  • Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid
  • Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel
  • Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi
  • Analoogia - elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused.
  • Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid
  • Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste)
    MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega)
    Makroevolutsiooni materjal: uued geenid
    Uute geenide kujunemisvõimalused:
  • Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis
  • Olemasolevate geenide kordistumine ja koopiageenide hilisem muteerumine
  • Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel
  • Lisakromosoomide teke
    Tinglikud võimalused:
  • Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine:
    • Olemasoleva materjali parem organiseeritus ja ärakasutus
    • Olemasolevate geenide avaldumise kontrolliv regulatsioon ajas/ ruumis
    Muutused: olemuselt samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute süstemaatiliste üksuste teke, väljasuremine. Erinevus muutuste ulatuses, ajalises tempos ja lähtematerjali hulgas.
    Protsessid:
  • Uue bioloogilise organiseerituse taseme kujunemine. Näiteks: elu teke, prokarüootsete rakkude kujunemine lähtuvalt endosümbioosist ( kloroplastid , mitokondrid), erisoolisuse kujunemine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahetustüüpide kujunemine. Taimedel autotroofse ainevahetuse kujunemine, rakistaimede areng (vegetatiivsed organid puuduvad aga koed on eristatavad), vegetatiivsete organite kujunemine, eoselise paljunemise ilmnemine, soontaimede areng ( pikkuskasvu võimaldumine), seemnete areng, kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng.
  • Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised, puudele primaadid, pinnasesse närilised, maapinnal sõralised ja kabjalised).
    Adaptiivne radiatsioon - keskpunktist lähtuv levik
  • Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!)
    Väljasuremise põhjused:
    • Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine
    • Globaalsed või lokaalsed katastroofid
    • Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk , kukkurhunt, dodo . Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena.
    Makroevolutsiooniline progress
  • Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel):
    • Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid )
    • Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid )
    • Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad)
    • Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks )
    • Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks)

  • Pidevalt suurem seostatud
    • Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained
    • Hulkraksed : suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna

  • Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasirežiimi (FS ja hingamine ), veerežiimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine ), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusrežiimi muutmine)
  • Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on püsisoojased saades asustada alasid, kus temperatuur kõigub suurtes ulatustes, imetajate emakasisene areng.
  • Edasiste kohastumuste võimalikkus
    • Spetsialistide strateegia: eeliseks on konkurentsi puudumine paljudele eluks vajalikele sisenditele (toiduobjekt jne). Puudus: juhul kui toiduobjekti või elupaigaga toimub muutus, on suur oht välja surra.
    • Generalistide strateegia: sõltuvus eluks vajalike sisendite tasandil väike. Kasutatakse mitmeid tasandeid. Eelis anda alati uusi kohastumusi

  • Polüfunktsionaalsus- ühele biostruktuurile mitu sõltumatut kasutusala. Näiteks: põdra jäsemed tagavad aktiivse kulgemise, kaitse ja vahendi toidu väljakraapimiseks.
    Makroevolutsiooniline regress (Näiteks ehitustüübi ja aktiivset elutegevust soodustavate organsüsteemide lihtsustumine. Ilmneb seoses parasitismiga, eriti kohustusliku parasitismi korral)
    Siseparasitism:
    • Taandarenevad: aktiivset elutegevust tagavad organsüsteemid ( meeleelundid , toitumise ja seedimise süsteem)
    • Eelisarenevad: kehakatted, kinnitusorganid, sugunäärmed (domineerib liitsugulisus . Põhirõhk järglaste taastootmisel, seepärast on siseparasiidid väga viljakad)

  • Makroevolutsioon #1 Makroevolutsioon #2 Makroevolutsioon #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peachy74 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Üldbioloogia konspekt-2-osa
    22
    doc

    Üldbioloogia konspekt (2. osa)

    Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon ­ elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon ­ uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism ­ sobiva vormiga elututest

    Üldbioloogia
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    98
    docx

    Kogu keskkooli bioloogia konspekt

    Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    150
    docx

    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

    Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

    Bioloogia
    BIOLOOGIA AINEKAVA projekt
    30
    pdf

    BIOLOOGIA AINEKAVA projekt

    BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökolo

    Bioloogia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun