Rapla Ühisgümnaasium NIMI Uurimustöö"Kui kaua mina magan?" Klass Juhendaja: Hinne: Koht aasta Sisukord Sissejuhatus lk.2Uurimus lk.3Kokkuvõte lk.4 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on "Kaua mina magan?" ehk siis uurin nädala aja jooksul oma une pikkust. Valisin just selle teema, kuna lähen hilja magama ja kooli tõttu pean väga vara ärkama. Seega kuigi palju ma just ei maga ja see huvitab mind ennastki, mitu tundi keskmiselt nädalas und saan. Uurimus Käesoleva uurimusega soovin teada saada, mitu tundi ma keskmiselt päevas magan. Selleks märkisin ma nädala aja jooksul üles iga päeva tundide arvu ja märkisin tabelisse. Antud andmed graafiliselt kujutatuna: Kokkuvõte Uuringust selgub, et kõige vähem magan ma esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti. See on tingitud sellest, et esmaspäeval ja kolmapäeval on 8 tundi ja peale
sümbol: Varasemal ajal koobastes austatud emakujud paigutati nüüd templitesse ja universaalse emaduse anonüümne esindaja asendati jumalustega, mis vähehaaval kaotasid oma ktoonilise iseloomu ehk ühenduse maa ja viljakusega. Kolmainsus - Kolmainsuse juured peituvad perekonnaühtsuse kujutamises (ema, isa, laps). Kolmainsus on seotud ka jumala mitmenäolisusega. Kristluse kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim) sümboliseerib jumalikku ühtsust. Jumal tema poeg (tema liha ja veri, jumala sõnumi kuulutaja maapeal kristluse olulisim prohvet) ja püha vaim kehatu ja kolmest kõige ebamäärasem sümbol. Kolmetisuse taustast: Juba esiajaloolisel ajal kujutasid inimesed jumala olemust polümorfsena. Jumalat esitati kolmenäolisena, mis sümboliseeris looduse triaadset elurütmi: õitsemist, viljade valmimist ja surma. Kristlaste usk Pühasse Kolmainsusesse tuleneb hoopis teistsugustest lähtekohtadest. Kristlikud mõtlejad pidasid seda skemaatilist kolmesust
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võimetega on nõ
noorema vennale, kes kodu jäi, käsku, ausat ja uhket maja, kantsi moodi ehitada. Seda tegi tema ka, kuida aga mõistis, ja ehitas seda maja just selle koha peale, kus nüüd Jõhvi kirik seisab. Maja ümber laskis tema sügava kraavi teha ja kõrge valli tõsta nagu kindlas linnal viis oli. Aga kui vend sõjast koju tuli ja seda maja nägi, sai tema vihaseks, sest et ehitus mitte tema uhke meele järele polnud. Nad läksid riidu ja vanem vend lõi noorema maha ja venna veri kastis maad. Küll tuli nüüd kahetsemine mõrtsuka südamesse - aga liiga hilja! Silmapisarad ei võinud venda mitte enam elusse kutsuda. Kuri töö oli tehtud, venna veri kisendas taeva poole. Ta laskis kõik maja maha kiskuda ja nagu venna vere lepituseks selle koha peale kirikut ehitada. Kiriku ukse ees on kivi maas näha ja selle peale on rist raiutud; üks vana jutt ütleb, et see olla haua koht, kuhu noorem sai maetud. Kirikust mõni versta maad eemale pidand uhke
venoosses veres on hapniku ja süsihapegaasi rõhk erinev: hapniku rõhk on alveoolides kõrgem kui veres, süsihapegaasi rõhk veres kõrgem kui alveoolides. Gaasivahetuse põhjustavad füüsikaseadused: kui mingi gaasi rõhk on vedelikus ja õhus erinev, siis läheb gaas vedelikust õhku ja vastupidi kui rõhud võrdsustavad. Veri viib pidevalt hapnikku kopsudest kudedesse ja toob süsihapegaasi kudedest kopsudesse. Kopsudest äravoolav arteriaalne veri sisaldab hapnikku palju rohkem, kui peaks olema gaaside lahustuvuse seaduse järgi. Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest vereplasmasse tulev hapnik tungib aktiivselt erütrotsüütidesse ja ühineb hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%)
annaabi.ee 
50 punkti
~ 3 lehte
12 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid