Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla.
raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt
Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve. Probleemiks on see, et nõukogud, mis koosnevad peamiselt kirjastajatest ja omanikest on saavutanud vähe usaldust laiema publiku seas. Oluline probleem seoses eneseregulatsiooniga on see, et ASN’i juurdepääs peavoolu meediale on praktiliselt suletud. Vastupidiselt Eestile on Soomes pressinõukogudel suurem roll ja tähtsus ning see on suhteliselt mõjukas instrument. Soomel on mõjukas pressinõukogu, kuigi ka
kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta
varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega. Tunnete roll normide ja piirangute omaksvõtmisel. Eelkooliealiste laste mõtlemisele on iseloomulik nn „rõõmsa süüdlase“ fenomen. Lapsed arvavad, et süüdlane tunneb end hästi pärast moraalsete reeglite rikkumist. Eneseregulatsiooni areng. Eneseregulatsiooni on defineeritud kui hulka mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse. Ka esimestel kooliaastatel suudavad lapsed paljudes olukordades kohandada oma käitumist vastavalt olukorra nõudmistele või teiste tunnetele ning omaenda tundeid varjata või maskeerida – näiteks naeratada viisakalt kingituse tegijale, kuigi kink neile tegelikult pettumuse valmistas. Eneseregulatsioon õppimisel hõlmab oma tunnete ja käitumise juhtimise
vool rahulikum alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) 2. uuristav tegevus ja delta nõrk 3. eelkõige uhtainete transportiv tegevus ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Stabiilsuse puhul peab arvestama konstantsust, inertsust ja paindlikkust. Esimene iseloomustab ökosüsteemi aineringe näitajate väärtuste püsivust ajas, teine muutustele vastupidavuse kestvust ja kolmas eneseregulatsiooni võimet taastada seisund. ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Keeruka, mitmekesise struktuuriga ökosüsteemid on enamasti väga püsivad, kuid kord kadunud tasakaalu on raske taastada. Lihtsa struktuuriga ökosüsteemides on tasakaalu kerge kallutada ja see taastub kiiresti, s.t. paindlikkus on suur. Samal ajal on aga eripärane, et uus tasakaal luuakse varasemast teistsuguste kooslustega ja algne kaob enamasti pöördumatult.
ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
Motivatsioon ja motiivid Martin Haug 10B Alguses ma mõtlesin teha essee vihast ja emotsioonidest, kuid siis ma leidsin ühest raamatust ja internetist motivatsiooni ja motiivide kohta palju huvitavad . Aktuaalsete vajaduste rahuldamiseks toimivad indiviidis psüühilise eneseregulatsiooni mehhanismid, mis tagavad organismile kasulike tulemuste saavutamise tegevuse . Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni ¹. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks . Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus
Tervisedenduse praktik püüab aidata indiviidil oma ebaõnnestumisi põhjendada teisiti, kasutades stabiilsuse mõõte muutmist (sul oli lihtsalt nork hetk) ning rõhutades eelnevate positiivsete kogemuste stabiilsust (sa suutsid nii kaua vastu pidada). Omistamise ümberõppimist kasutatakse sageli käitumise muutuse tagasilöökide valtimiseks. Tavaliselt tulenevad sellised tagasilöögid toimetuleku oskuste vahesusest ning neid on võimalik ennetada oskuste õpetamisega. Eneseregulatsiooni teooriad Eneseregulatsiooni teooriad selgitavad, kuidas indiviid korrigeerib oma käitumist. Eneseregulatsioon toimub protsessina. Eneseregulatsiooni protsess on tsükliline ning viib korrigeerimise järel taas jälgimisele. Teooria tootab hasti terviskaitumise muutuste saavutamisel, mille eesmärgiks on toimetulek krooniliste haigustega. Eneseregulatsiooni oskuste õpetamist on kasutatud nii koolikeskkonnas kui arstikabinetis. Näiteks õpetatakse õpilasi jaägima oma
me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang
strateegiast, eesmärkidest ja kavatsustest. Tahtelise tähelepanu omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus,ümberlülitatavus, kontsentratsioon LASTE TÄHELEPANU Kooli minevatel lastel ei ole veel sihipärast tähelepanu. Nad märkavad põhiliselt seda, mis on huvitav, torkab silma erksuse ja ebaharilikkusega (tahtmatu tähelepanu). IIIII klassiks muutub tahteline tähelepanu lapse jaoks valdavaks. I klassi õpilaste tähelepanu on püsimatu, sest tal pole veel eneseregulatsiooni vahendeid. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus,
inimese suutlikkusele subjektile käitumist inimene oma arengu tingimustes on indiviidil omaselt enda reguleerib, seda suurem on tema teadliku eneseregulatsiooni võimalik käitumist ning arengut ise vabaduse kogemus ehk võimalus poole, mis tähendab tema iseseisvalt mõelda ja reguleerida. Eneseregulatsioonil iseseisvalt
· Õpetada koostööoskusi · Süvendada tolerantsust · Õpetada konfliktide vältimise strateegiaid · Arendada keskendumisoskust · Kasutada ergutavaid strateegiaid.. Mainitud strateegiate abil kujundab õpetaja soodsa tööõhkkonnaga kollektiivi, leevendades sel moel sotsiaalsete pingete ilmnemist klassis. Täpsemalt väärtustatakse antud kontekstis järgmisi pädevusi: suhtlemisoskust, soodsat enesehinnangut, toimetulekuks vajalikke tunnetus-, eneseregulatsiooni-, ja käitumisvõtteid jne. 3. Alushariduse pedagoogide koolitusest (Ü. Saarits, M. Veisson) Kes on Friedrich Fröbel? F. Fröbel (1782-1852) seadis eesmärgiks kasvatada vabu, mõtlevaid ja iseseisvaid inimesi, tugevdada laste keha, harjutada meeli, anda tegevust nende ärkvale vaimule. Ta väitis, et laps peaks kasvama nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat
4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingutega, tööga ja isikliku eluga (Beswick, Rothblum, & Mann., 1988). Eesti keelne termin
Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) "Iseregulatsiooni" näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; "neurootiline kaskaad" Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis- ollakse teadlik oma käitumise põhjustest ja tagajärg. Üritame oma käitumist mõjutada sellele tähelepanu pöörates, midagi teisiti tehes, tulemust ümber mõtestades, muutes teiste arvamust sellest. Eesmärgid ja meta-eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine)- eesmärkidest loobumine seotud optimismiga.
· tööalase dokumentatsiooni tundmine ja kasutamine · oma töö korraldamine, sh kellaaegadest kinnipidamine, töö õige ajastamine, ettenähtud programmist kinnipidamine jms · koostöö bussijuhi, firma-poolse saatja, teiste giididega jt · oma töökoha korraldamine · asjaajamine · sidepidamisvahendite kasutamine · grupi juhendamine · kutseoskuste õpetamine holistlikult (terviklikkusest lähtuvalt) · tekstiloogika · eneseregulatsiooni mehhanismid konfliktide käsitlemisel · Võõrkeel · Mõne teise eriala põhjalik tundmine · hea tervis, vastupidavus · selge ja kõlav hääl, kõnedefektide puudumine · hea kuulmine · loogiline mõtlemine, üldistusvõime · kontsentreerumisvõime · verbaalne võimekus · hea mälu · teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus · suhtlemisvalmidus · koostöövalmidus · vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin)
Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD Jean Piaget (18961980) on sündinud Sveitsis. Jean Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse teooria esindajaks. Mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja seostab mängu
hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. 7. KOGNITIIVNE ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Sisukord · Ajalugu: väljast sõltuvus / sõltumatus (Witkin) personaalsed konstruktid (Kelly) Ootused x väärtus (Rotter) Tasu edasilükkamine, kognitiiv-afektiivsed ühikud, situatsioonispetsiifilisus (Mischel) Vaatlusõppimine, enesetõhusus (Bandura) · Eesmärgipärane käitumine · Täideviimiskavatsused · Eneseregulatsiooni ressurss · Eesmärkide konflikt · Mäletsemine ehk kas mõtlemine on alati kasulik? · Kahe protsessi teooriad Väljast sõltuvus · Raami ja varda test (Witkin 1954) · Väljast sõltumatus: võime tajuda mingi "terviku" osa selle ülejäänud komponentidest eraldi (neid ignoreerides) · Witkin leidis, et väljast sõltumatud isikutel on parem enesekontroll, nad on paidlikumad ning saavad paremini hakkama analüütilist mõtlemist nõudvate ülesannetega. Mis juhtus väljast sõltuvusega?
..............12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati
probleemidest või reaalsuse mis tahes aspektidest) eri moel kui seda teevad „tava” inimesed – neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt. Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega.
1.6. PRAKTILINE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Praktiline intelligentsus tegeleb igapäevaste probleemide lahendamisega ning sõltub inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). Emotsionaalne intelligentsus teiste sõnadega emotsionaalne andekus, on võime oma tundeid mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Lisaks hõlmab see empaatiavõimet, enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida ( https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus 2017). 1.7. MULTIINTELLIGENTSUSE TEOORIA Multiintelligentsuse teooria ehk vaimsete võimete paljususe teooria esitas Howard Gardner aastal 1983. Gardner jagas intelligentsust kaheksasse üksteisest sõltumatutesse intelligentsuse tüüpidesse (https://et.wikipedia
Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel. Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna. Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus adekvaatselt hinata end, arengut ise jälgida ja seada eesmärke ning reegleid enesearenduseks. Füüsiline mina, individuaalsed erinevused, seksuaalne mina, sotsiaalne mina, kutsealune mina, moraalne ja poliitiline mina, mina kui õppija- väärtused, oskused, suhted, teadmiste kasvamiseks. Personaalse ja sotsiaalse hariduse tunnusjooned. Tabel. Lääne vs ida traditsioon.
Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. STRESSIGA TOIMETULEK · Positiivsed ütlused · Aja läbimõeldud kasutamine ( panna paberile, mis millal ära teha) · Füüsilised harjutused Stressiga on ka siis kergem toimetulla kui inimene pole üksi, vaid pere ja sõbrad on abiks. Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. 3 S.S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile.
üksikseaduste reguleerida. Selle mudeli põhiline puudus on see, et spetsiifilised reeglid muutuvad paratamatult seoses tehnoloogia kiire arenguga liiga jäikadeks. Teine probleem tekib seoses järelevalvega nimelt ei pruugi andmekaitse järelevalveinstitutsioonil olla pädevust, et kontrollida kõikides valdkondades toimuvat. 3. Iseregulatsioon Kolmas võimalus privaatsust kaitsta on tööstuse eneseregulatsiooni kaudu. Selle mudeli puhul kujundavad firmad ja tööstusettevõtted ise andmekaitse poliitika. Andmekaitsele aitab kaasa ka tööstusettevõtete tegevust reguleeriv hea tava. Mõjukad ettevõtted lepivad sel juhul omavahel kokku, et järgitakse teatud reegleid, mis pannakse paika läbirääkimistel. Olenevalt õigussüsteemist võivad sellised kokkulepped olla täitmiseks kohustuslikud või vabatahtlikud. Mõned eelised sellisel
) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad” Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta- eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine) Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh)
.............................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga
o Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus o Töövaidluskomisjoni moodustamine o Menetlus töövaidluskomisjonis Suhtlemine meediaga: o Ajakirjanik on ka inimene o Küsi küsimused kirjalikult ja vasta kirjalikult o Palu oma artikkel või intervjuu enne avaldamist lugemiseks o Esita oma pretensioon kirjalikult ülemusele Pressinõukogu: o Ajakirjandusväljaannete eneseregulatsiooni organ o Tegutseb Ajalehtede Liidu juures o www.eall.ee o Arutab kaebusi Ajakirjanduseetikakoodeksi (Hea ajakirjandustava) reeglite rikkumise koht Tsiviilõigus Eraõiguse süsteem: Tsiviilõigus Kaubandus- ja Tööõigus majandusõigus o Võlaõigus o ühinguõigus
III. TEGUTSEMINE 1. Realiseeri parim alternatiiv praktikas 2. Anna hinnang tulemusele INDIVIID VASTASTIKUNE DETERMINISM KESKKOND KÄITUMINE Inimese ,,strong suit" (tugev ,,ülikond"): VAATLUSEL PÕHINEV ÕPPIMINE (observational learning; ENESEREGULATSIOON (self regulation) ENESEREGULATSIOONI kolm sammu: 1. ENESEVAATLUS (self-observation) 2. OTSUSTAMINE (judgement) 3. ENESEHINNANG (self-response) MADAL; KÕRGE ENESEKONTSEPTSIOON (self-concept) KARISTAMISE JÄRELMÕJUD: 1. KOMPENSEERIMINE 2. MITTEAKTIIVSUS 3. VÄLJUMINE Madala enesehinnanguga inimestel võimalus parendada eneseregulatsiooni 1. SUHTELINE ENESEVAATLUS 2. SUHTELISED STANDARDID 3. SUHTELINE ENESEHINNANAG 4. ENESEKONTROLL-TERAAPIA · käitumuslikud omadused ·
htm/ edukaks tööks õpilastega peab õpetajal olema küllalt tugev isiksus: o jääma rahulikuks kriisi olukordades o teisi ära kuulama ilma kaitsepositsiooni sisse võtmata o vältima konflikte o püüdma lahendada probleeme ka pärast ebaõnnestumisi, ilma kedagi süüdistamata, hüsteerika ja üle reageerimiseta. Lisaks neile omadustele on hea õpetaja reeglite rakendamisel järjekindel, õpilastele eeskujuks ja näeb oma põhilise kasvatusülesandena õpilaste eneseregulatsiooni võime arendamist. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Õpetaja valmisolek tööks erinevas vanuseastmes lastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isikuomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe ja kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine.
Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise (S. Fisher, 2009). 2. Hüpnoos sarnaneb magamisega. Kuigi sõna "hüpnoos" tuleb kreekakeelsest sõnast hypnos, mis tähendab und, on hüpnoos vastupidi keskendunud teadvuse lõõgastunud seisund. Psühholoog J. Cohen ja terapeut K. Sedlacek väitsid oma uurimustöös, mis käsitles füsioloogiliste protsesside eneseregulatsiooni, et tähelepanu on tunnetuslik protsess, mis on tavaline enamike lõdvestumis ja eneseregulatsioonimeetodite puhul. Transi seisundis viibides on inimene erakordselt teadlik ja osavõtlik ning mäletab ta selle kogemuse ajal ja järel juhtunut. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Samas elektroentsefalogrammi (EEG) tulemused näitavad, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete aktiivsus kõrgenenud, mis viitab
N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud.[3] 10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: o Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. o Empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine). o Enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).[10] Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle
on igal juhul lapse jaoks olulised. Kui õpilaselt oodatakse vähem, kui ta võimeline on (lapse andekust ei ole märgatud), siis võib see tema tegevust pidurdada. Kui aga lapselt oodatakse rohkem, kui ta suudab (samas aga ei ole ta motiveeritud nii paljuks, kui talt eeldatakse), võib see põhjustada mitmeid sotsiaalseid ja emotsionaalseid probleeme nii kodus kui ka koolis (Rimm, 1995). Inimese eesmärgid ja väärtused mõjutavad tema eneseregulatsiooni ja motivatsiooni. On välja toodud, et andekad alasooritajad erinevad end võimetekohaselt realiseerivatest lastest (kui välistada füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed põhjused) nelja faktori osas: suhtumine õpetajatesse, suhtumine kooli, eesmärgi väärtustamine, motivatsioon/eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Praktilist õpetajale: märgid, mis viitavad alla võimete õppimisele
Teadmiste omandamine, teadmiste liigid, oskused ja tegevused, õpetaja ja õpilase roll, kuidas saavutada eesmärke - kõik need tegurid on konstruktivismis täiesti erinevad. Kuid ka konstruktivismi siseselt rõhutavad erinevad autorid ning teoreetikud selle erinevaid komponente. · Konstruktivismi keskmes on tema õppimise käsitlus. Von Glasersfeld väidab, et "õppimine ei ole stiimul-reaktsiooni nähtus. See nõuab eneseregulatsiooni ja mõistestruktuuride ehitamist läbi reflekside ja abstraktsioonide". · Konstruktivistlik õppimisteooria võimaldab õppijail eelnevatele teadmistele ja mõistetele tuginedes konstrueerida uued teadmised ja mõisted. Õpilased on vastandatud reaalse elu probleemidega. Probleemide lahendamine julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostööd teiste õpilastega, välja pakkuma
insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5
mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised. Kasutatakse mudelit palju. Kehaline aktiivsus, sõltuvuskäitumine, toitumine. ( Zimmermann - rohkem infot )Eneseregulatsiooni teooriad- kuidas indiviid korrigeerib oma käitumist. Jälgitakse kuidas käitun. Võrdlus- mis on norm, või aja teiljel. Tervisega seotud käitumise korrigeerimine. Korrigeerinjälginkorrigeerinjälgin.... Kasutatakse krooniliste haiguste puhul ning pedagoogikas. Terviseharjumuste muutmine Motiveeriv intervjuu ( Miller ja Rollnick, 1991) alkoholi probleemidele välja töötatud) Lühiajaline teraapia, eesmärk muuta käitumist selleläbi, kuidas ta ise motiveeriks ennast muuta.
Puuetega õpilaste puhul, näiteks kogelejate puhul, on otstarbekam tähelepanu mitte pöörata nende vääratustele ja tunnustada ning kiita õnnestunud tegevust. (Krull E, 2000) 3.5. OPERANTSE TINGITUSE MÕISTLIK RAKENDAMINE KOOLIS Operantse tingituse põhimõtete rakendamisel tuleb alati silmas pidada, et need annavad pedagoogile võimaluse manipuleerida õpilastega ning nende ülemäärane kasutamine takistab õpilaste eneseregulatsiooni ja iseotsustamisoskuse arengut. Seetõttu tuleks neid kasutada vaid hädavajalike käitumismuutuste esilekutsumiseks (distsipliini kindlustamiseks klassis), et kindlustada üleminek teadlikule õppimisele ja käitumisele. (Krull E, 2000) 12 KOKKUVÕTE Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu
õpetas eesmärgiga anda asjaarmastajatele kätte meetod hea tervise saavutamiseks ja haiguste ennetamiseks. Terapeutide jaoks vahendab TfH rakendusliku kinesioloogia põhiteadmist. TfH on kergelt õpitav ja sellel pole negatiivseid kõrvalmõjusid. TfH-s testitakse lihastesti abil meridiaanienergiat. Siin tulevad välja ka väikesed kõrvalekalded energeetilisel tasandil. Kinesioloogia sobib: * Tervisliku seisundi parandamiseks, eneseregulatsiooni käivitumiseks, enesetervenduslike jõudude aktiveerumiseks * Kehaliste vaevuste ja haiguste ennetamiseks * Meeleolulanguste ja emotsionaalse pinge tasakaalustamiseks * Liikuvuse ja lihaste koostöö parandamiseks, keha hoiaku parandamiseks * Tervist soodsalt või ebasoodsalt mõjutavate toiduainete leidmiseks * Pea- ja seljavalude, venituste puhul Nõelravi Nõelravi, kasutatakse paljude haiguste puhul nii iseseisva ravimeetodina kui ka kompleksravis. Sageli on kasulik
advokaatkonna autonoomia. Järelevalve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õigusemõistmise, frisee- ritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhi- printsiipe oma seadusandluses ja igapäevases töös ning neid austama. See ei kitsenda riiki. See tugevdab riiki. Tõde ja õigus on meie ühine kohustus inimese ees.“*11 Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete harta kommentaarides selgitatakse õiguskutse eneseregulatsiooni põhimõtet järgmiselt: „Mittevabade ühiskondade üheks tunnuseks on see, et riik, kas avalikult või var- jatult, kontrollib õiguskutset ja advokaatide tegevust. Enamik Euroopa õiguskutsetest kajastavad riigi- regulatsiooni ja eneseregulatsiooni kombinatsiooni. Mitmel puhul riik, tunnistades tuumpõhimõtete täht- sust, kasutab nende toetuseks seadusandlust – näiteks osutades konfidentsiaalsusnõudele seaduslikku tuge
uimasteid muutuda füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks ning kaotab ohutunde või riskeerida meelega. Halvimal juhul võib stress viia enesetapuni (2, 3). 2.3 Kuidas stressist üle saada? Kui inimesel on stress, siis kuidas võiks ta sellest üle saada? Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Kuidas negatiivsest stressist võitu saada, see sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Seda tehakse tavaliselt siis, kui inimene ei kontrolli olukorda. Kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada.
ja suhted nendega ning lisateave lapse kohta, mida spetsialist peab vajalikuks küsida.20 Testide ja küsimustike kasutamist tuleks esimestel kohtumistel kasutada võimalikult vähe, et saavutada head kontakti, mis tagab võimalikult suure infohulga saamise. Seda hindamise varianti võib analüüsida vaid vastava koolituse saanud psühholoog ning seda analüüsi tuleks teha koos vestluse ja vaatluse tulemustega. Läbi testide saab uurida eneseregulatsiooni häirete kohta, mis on väärkohtlemise tulemuseks.21 Väärkoheldud lapse abistamine Kuigi väärkohtlemise vastu võitlemine toimub võrgustikutöö meetodil, siis väärkoheldud lapse aitamist saab vaadata viiel tasandil: perekond, kohalik omavalitsus, mittetulundusorganisatsioonid, riik ning ühiskond ja meedia. Perekond on see, kes on vastutav lapse arengu, õiguste ja kohustuste täitmise eest. Kui midagi
kujunemine ja tänapäeva eripärad tüüpide kaupa: meediaturu areng: ajalehe roll kultuuris ja olulisus infoallikana poliitika ja meediasüsteemi paralleelsus (ajakirjanike poliitiline aktiivsus, avalik-õigusliku ringhäälingu positsioon ja regulatsioon, ajalehtede parteilisus) ajakirjanduse kui professiooni areng ja dispositsioon (ajakirjanike autonoomsus, professionaalsete normide tugevus, millised on eneseregulatsiooni mehhanismid) riigi roll meediasüsteemis (regulatsiooni olemasolu ja tugevus) >>> eristuvad kolm meediasüsteemi ideaaltüüpi: 1. Vahemereäärne e polariseerunud pluralistlik mudel (Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania) 2. Põhja-Euroopa e demokraatlik korporatiivne mudel (Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra, Sveits, Rootsi) 3. Põhja-Atlandi e liberaalne mudel (Suurbritannia, USA, Kanada, Iirimaa).
viisil arutlema ja mõtlema . Isiksusliku mõjujõu olemust ja vahendeid on püütud mitmel viisil määratleda ja liigitada. Kõige lihtsaim on seda teha isiksuseomaduste kaudu. Kaks levinumat on neist : 1.Sotsiaalne intellekt on omane ligi neljandikule inimestest ning see hõlmab järgmisi positiivseid omadusi : eneseusaldus koos sellega liituva adekvaatse ja kõrge enesehinnangufa;arenenud kuuluvus- ning abistamistarve;eneseregulatsiooni oskus ja tugev tahtejõud; veenvus; otsusekindlus ja töökus. 2.Isiksuslik magnetism meenutab eelmist, hõlmates lisaks veel järgmisi omadusi : eriti kõrge eneseväärikus ja -austus,teistesse isikutesse embaatilise sisseelamise võime; osavõtlikkus ja sõbralikus. Isiksusliku karismaga inimesed suudavad häbelikkust tundmata kõige erinevamatesse olukordadesse sisse elada, nad ei tunne üksindust ega käitu samas ka agressiivselt.
kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Normaalse klassidistsipliini kindlustamise seisukohast on otsustava tähtsusega õppeaasta algus. Sel perioodil on õpetajal otstarbekas teha isegi mööndusi läbivõetava materjali ja meetodite suhtes ning pöörata kogu tähelepanu põhiliselt käitumisnormidest kinnipidamise harjumuse kujundamisele. Käitumisnormid omandanud õpilased tunnevad end vabamalt ja saavutavad kiiremini eneseregulatsiooni võime. Eneseregulatsiooni arengut soodustab järelevalvega kujundatav õppimise ja käitumise süstemaatiline aruandluskohustus. 14. Milles seisnevad üleõppimise, kokkusurutud ja hajutatud ajas õppimise ning õpitu ülekande nähtused operantse tingimise uuringute valguses? (2.1) Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva.
mille kohaselt oleme motiveeritud oma geene järeltulevatesse põlvkondadesse levitama - vanemate poolt oma geenide järgmistesse põlvkondadesse levitamine ,,loteriivõit" · Buck (1999) arvab, et inimestel on kaks teineteist täiendavat tungi : 1) enese- ja 2)liigisäilitamise tung, mille mõjul käitutakse isekalt-isetult vastavalt kontekstile, geenide mõju! Temperament kui bioloogiline tegur (käsitleb reageeringuid maailmale ja eneseregulatsiooni kk tingimuste mõjul) · Sünnime temperamendiga määratud eelsoodumusega teatud reageerimisviisideks & säilitame need eelsoodumused veidi modifitseeritult kogu elu jooksul moodustavad isiksuse. · Temperamenti iseloomustavad kolm laialdast omadust soodumus kõrgeks aktiivsuseks koos intensiivse stimulatsioooni eelistamise & riskivalmidusega soodumus neg-le (kartlikkusele, kurbusele) & frustreerituse korral vihale
kehas. Hiina energiaõpetuse kohaselt sõltub inimese tervis tema eluenergia vabast voolust. Kui see vool on blokeeritud, energia tõttu takistatud, siis võivad tekkida kehalised vaevused, meeleolu muutused, hirmud ja kontsentratsiooni langus. Kinesioloogia vaatleb inimest kui ühtset tervikut: nii tema kehaline kui ka vaimne tervis on sõltuv eluenergia vabast voolust. Kinesioloogia sobib: · Tervisliku seisundi paranemine · eneseregulatsiooni käivitumine · Enesetervenduslike jõudude aktiveerumine · kehaliste vaevuste ja haiguste ennetamine · Meeleolulanguste ja emotsionaalse pinge tasakaalustamine · Liikuvuse ja lihaste koostöö paranemine, keha hoiaku paranemine · Tervist soodsalt või ebasoodsalt mõjutavate toiduainete leidmine · Pea- ja seljavalude, venituste puhul 5 2.2 Ajalugu
võtab, peab teadma ja veendumusele jõudma, et see võitlus käib ainuüksi tema isiku selle rolli vastu ja mitte tema kui terviku vastu. Vanemad peavad täielikult loobuma kaasaaegsest pedagoogilisest seisukohast, et lapsele tuleb varakult ta iseseisvus anda ning lasta tal omal vastutusel küpseks saada ja kasvada. Laps/nooruk vajab oma tegevuse, oma mõtete kajastumiseks ja peegelduseks positiivset ja korrigeerivat kontakti keskkonnaga, sest sündroomist tingitult peab ta eneseregulatsiooni ja organiseerimist alles vaevaliselt õppima. On raske sellega arvestada, et tegelikult tuleb kogu igapäevaelu ära planeerida ja ära liigendada ka nädalalõpud ja vaheajad, sest muidu satub laps/nooruk mingisesse ,,pöörisesse", mis suure tõenäosusega toob kaasa tugevaid konflikte. Need lapsed ja teismelised vajavad oma vanemaid ööpäev läbi, kogu lapsepõlve aja. Tuleb loobuda oma soovunelmatest, kuidas tahaks oma last ideaalselt kasvatada.
täpne on mõõtmine. Sõna, kehakeele ja teo vahekord. Tegu on alati kõige tõelisem. MINA-TASANDID SUHTLEMISEL a) RÖÖPNE b) RISTUV Vanemad saavad olla rööpses suhtluses ainult siis, kui objekt on keegi teine. ÜKS TASAND NÄIDE NR 1: Näidake palun tolmuimejaid! T-T Kas te olete kuu pealt kukkunud? V-L Ristuv suhtlemine. Esimene võimalus eesmärgi täitmiseks on jätkata täiskasvanu tasandil kuni partner ise ka täiskasvanuna käitub. Lapse tasandil vastamine vajab eneseregulatsiooni (,,Kukkusin jah, siin ma olen!"). NÄIDE NR 2: Palun vahetage mulle see raha lahti! T-T Ega me pank ei ole. V-L Palun mulle siis tops tikke! T-T Ma ei müü teile tikke! L-V, V-L Tuleks säilitada täiskasvanu tase: Te olete ju poodmüüja, miks te mulle tikke ei müü? MITU TASANDIT a) AVALIK sotsiaalselt aksepteeritav b) VARJATUD psühholoogiline, mõjutamiseks Toimingud, meelelahtused, rituaalid ja mängud. Kolm esimest 1 tasand korraga kasutusel,
ebasoovitava käitumise ignoreerimises ja soovitava käitumise oskuslikus tasustamises. Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh
läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena.
annaabi.ee 
