Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia: Asendustöö nr.7 (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teeb ärevuse emotsioon?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskkond
Suhtlemispsühholoogia
Asendustöö nr.7
Üliõpilane: Alexander Kholin
Rühm:AAVB41
Matrikli nr:134624
Juhendaja :Ly Kurist
Tallinn 2015
Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused ( hingamises , pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm , kurbus,viha) kaudu.
Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi , süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang . Eneskohased emotsioonid annavad vahetut ja olulist tagasisidet inimese käitumise sotsiaalse ja moraalse sobivuse kohta. Enesekohased emotsioonid juhivad inimese käitumist, motiveerides inimest käituma ja reageerima kohaselt.Meie füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Keha biokeemia muutub vastavalt minu emotsioonidele. Biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses füsioloogiliste protsessidega.Ma olen kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks. Samuti on teatud emotsioonid, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks . Ma olen märganud, et inimesed, kes kannatavad pikka aega depressiooni all, vananevad hästi kiiresti. Muutuse, mis toimub nende füsioloogias, põhjustab teatud emotsioonide pikaajaline kogemine. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima. See tõestab kõige silmnähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.
Ma tean inimesi kellel on üleöö juuksed halliks läinud.Saan aru , et juuksed iseeneslikult ju värvi ei muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis ma näen, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt ma ei keskendu emotsioonidele, vaid ütlen, et tal juhtus mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita ilma sinus sündmusega resoneeruvate emotsioonideta sellist muutust. Nii et emotsioon on selle näite puhul seotud hallide juuste tekkimisega. See on otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel.Väga hea näide on ka vererõhk: emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. Näiteks: “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb", ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus , higi voolab. Mida teeb viha, raev , rahulolematus ? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta . Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Ohuolukorras tõmbuvad kõik siseorganid kokku, seejärel pressitakse veri perifreeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust juurde. Aju suured poolkerad lülitatakse välja ja selleks, et reageerida võimalikult kiiresti, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju. Reageerimiseks pole mõelda vaja, piisab impulssidest. Sega juhindud ma hirmu korral emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.Emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamik füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonidest. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on minu elus väga sagedased, sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt. Võib öelda, et igaühele meist on näkku kirjutatud, millised emotsioonid tema elus prevaleerivad.
Kõige oluline on see ,et on vaja eristada tunded mis tekkivad endas , näiteks on vaja eristada häbi ja süü,nad on sarnased aga ikkagi erinevad. On vaja proovida juhtida oma emotsioone ja mõnedel situatsioonidel parem mitte näidata oma emotsioone.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon
http://www.lilleoru.ee/et/emotsioon-soltuvus-inimkond-ingvar-villido
Suhtlemispsühholoogia-Asendustöö nr 7 #1 Suhtlemispsühholoogia-Asendustöö nr 7 #2 Suhtlemispsühholoogia-Asendustöö nr 7 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ilona Gornova Õppematerjali autor
Suhtlemispsühholoogia
Asendustöö nr.7
Tallinna Tehnika Ülikool

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Emotsioonid
8
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (soe, kuiv), vesi (külm,mär

Psühholoogia
Emotsioonid
10
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund

Perekonnaõpetus
REFERAAT-EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE
8
docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Irina Rozanova B26778 REFERAAT ,,EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE" Juhendaja dotsent S. Dzalalov NARVA 2012 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria...............................................................

Arengupsühholoogia
Psühholoogia gümnaasiumile-kokkuvõte
30
docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu

Psühholoogia alused
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine
Tartu Ülikooli Kirjastus-Psühholoogia Gümnaasiumile
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (?

Psühholoogia
Konspekt - 10-klass
13
doc

Konspekt - 10. klass

1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm ­ teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia ­ uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia ­ u

Psühholoogia
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia




Kommentaarid (1)

edvard.kreig profiilipilt
10:05 08-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun