Meedia mõisted (0)

1 Hindamata

•
demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine
Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem , kus näidatakse ennast heas valguses ja
teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat.
ebamääraseid argumente
•
meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon /
informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film ,
raadio, televisioon / ka internet , arvutimängud , paber, heli-ja videolindistused, kõne ja
telefon. Nt. ajaleht Postimees
•
juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille
autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on
sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid .
•
pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja
vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab
kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad
sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS,
raadio Kuku ja Tallinna TV
•
arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane ( poliitik , kultuuriinimene vms.), kelle
seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves
•
artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis
•
arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis
väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal
•
reportaaž – sündmust, mida autor ise on vahetult näinud-kogenud, jutustav-kirjeldav ja
kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž
•
intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse,
mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel
eesmärk.
•
uudis – täpne, objektiivne, tasakaalustatud, neutraalne artikkel, mis annab edasi infot mingi
kindla sündmuse või teema kohta. Sisaldab juhtlõiku.
•
Eesti ajakirjanduseetika koodeks – Eesti ajalehtede liidu poolt kokku pandud ja kinnitatud
punktid, mida iga ajakirjanik peaks järgima. Nt. Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse
või institutsiooni teenistuses.

.PDF Laadi alla originaalfail 1 lk · .pdf · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Killu1 Õppematerjali autor

meedia mõisted meedia mõisted eesti keel demagoogia juhtkiri pressinõukogu artikkel Eesti ajakirjanduseetika koodeks

Sarnased õppematerjalid

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve

Kommunikatsiooni eetika

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.PDF Laadi alla originaalfail 1 lk