Energia säästmine (0)

Energia säästmine
Uurimistöö
2009
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Energia liigid.........................................................................................................................4
2. Energiaallikad .......................................................................................................................6
3. Energiamajandus ...................................................................................................................8
4. Energia kokkuhoid ..............................................................................................................10
4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11
4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13
Kokkuvõte.................................................................................................................................15
Kasutatud materjalid.................................................................................................................16
Lisad..........................................................................................................................................17
Lisa 1. Energia liigid
Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul
Lisa 3. Kütteväärtused
Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad
Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud
Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine
SISSEJUHATUS
Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult. Säästes energiat kodus ja tööstuses säästame raha kui ka loodust. Tänapäeval kasutusel olevad energiaallikad on ennest ammendamas ja on vaja leida alternatiivseid meetodeid energia saamiseks. Riikide energiamajandus suundub aina enam säästlike ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise suunas. Hakkatakse üha enam panustama taastuvatesse energiaallikatesse. Inimesi tuleb teavitada energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid endid . Töös on kasutatud mitmete teiste autorite uurimuslike tulemusi ja teaduslike materjale energia saamise ja kasutamise kohta.
1. ENERGIA LIIGID
Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia. Lüüside avamisel on veemass võimeline tegema tööd. Alla voolav vesi paneb käima veeturbiini abil elektrigeneraatori või vesiratta abil veskikivid. (Kroon, K)
Liikuv materiaalne keha omab kineetilist energiat. Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga . Kaks korda suurem auto omab liikumisel sama kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. Sama suur auto mis sõidab kaks korda kiiremini omab juba neli kord suuremat energiat. Ka omab kineetilist energiat pöörlev keha, kusjuures pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline tema pöörlemiskiiruse ruuduga. (Kroon, K)
Ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis talletatud energiat nimetatakse keemiliseks energiaks. Näiteks süsinikku sisaldavate ainete reaktsioon õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi, seda reaktsiooni nimetatakse põlemiseks. Selles reaktsioonis eraldub energia soojusena – süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Põlemisprotsessid toimuvad reeglina ümbritsevast keskkonnast kõrgemal temperatuuril. Protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. (Kroon, K)
Aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energiat nimetatakse soojusenergiaks. Mida kiiremini molekulid liiguvad seda sagedasemad on põrkumised ja seda suurem on aine soojusenergia . Seda energia taset iseloomustab aine temperatuur. Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K)
Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K)
Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus ), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma (aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)
Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K)
Kõik inimese tegevused on seotud mingisuguse energiakuluga. Tööstuses, transpordis , teeninduses , põllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuurirežiimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat, tänapäeval kasutatakse selle energia saamiseks peaasjalikult elektrienergiat. Elektrienergiat on lihtne muuta teist liiki energiaks. (Kroon, K)
2. ENERGIAALLIKAD
Keemilise reaktsiooni (põlemise) tulemusena vabanev energia on kütuste keemilistes seostes peituv energia. Kütuste energeetiliselt olulisemaks võrdluseks on nende kütteväärtused (vt lisa 3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise päritoluga maavarad või nende saadused . Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K)
Ajalooliselt esimene energiaallikas , mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K)
Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K)
Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K)
Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K)
Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis. Maagaasi transporditakse torujuhtmete kaudu. Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum. (Kroon, K)
3. ENERGIAMAJANDUS
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal – valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud riikide vajaduste täitmiseks. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Kivisöe laialdane kasutamise 17. – 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma , mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid – tuule-, päikese-, maasisene - ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt kasutada. Tänapäeva ökonoomsemad masinad ja isegi säästupirnid aitavad säästa energiat. Kui vanasti rajati hiigelsuuri elektrijaamu ja energiat transporditi kaugele, siis tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota odavat energiat tarbijate vahetus läheduses. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m)
4. ENERGIA KOKKUHOID
Tänapäeva energiamajanduse tähtsamaid ülesandeid on elektrienergia säästlik kasutamine. Mõningast edu on saavutatud tööstuses aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi elektrienergia säästmiseks. Kogu toodetud energiast kasutatakse ligikaudu 30% tööstuses, niisama palju transpordis ja elektrienergia tootmiseks ning kõigest 10% mujal. (Loodmaa, V. 1980)
Inimene tarbib tänapäeval rohkem energiat, kui Maa seda võimaldab. Kogu inimkonna aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt -tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid . Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980)
Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980)
Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid . Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980)
4.1. Energia sääst kodus
Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori , välisuste ja abiruumide tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt-tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes 12 tunniks asjatult põlema 40-vattise koridori tule, läheb raisku sama palju energiat, kui kulub 10 kg leiva küpsetaiseks. Säästlikult kulutades on võimalik vähendada kodust energiatarvet viiendiku võrra. ( Altpere , E 1993)
Valgustites kasutatakse liialt suure võimususega elektripirne, tihti ületab lambi võimsus valgusti või valgustitele lisatud juhendis märgitu. Toa valgustuse planeerimisega on võimalik säästa palju elektrienergiat, mis muidu valgustaks kohti mida pole vaja. Ka annab märgatavat kokkuhoidu hõõglampide asendamine luminofoorlambiga. Sama võimsuse juures saadakse pea neli korda rohkem valgust ja luminofoorlambid põlevad viis korda kauem kui tavalised lambid. Ka tuleks valgusteid regulaarselt puhastada, kuna mustad pinnad ei lase valgusti valgust läbi. Kuni 20% elektrienergiat on võimalik kokku hoida, kui ruumi pinnad värvida heledaks. (Altpere, E 1993)
Kui ventilaatorid või föönid on umbes, tolmuimeja kott prahti täis, samuti kui mootorite jahutavad ning pumpade klapid või torud on kinni jäämas, koormavad ja kuumenevad mootorid liialt, kütavad asjatult ümbruskonda ja võivad läbi põleda. Ka esineb liigtarbimine juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad . Kasulik on valida selline elektrimootor , et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest. (Altpere, E 1993)
Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab . Enne samaliigiliste tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist . Reeglina on kolme-neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500 -5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp elektripliit, - keris jne. Kodumasinad , nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993)
On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab võrrelda elektrienergia kulu kuude kaupa ja tarbimise ootamatul muutumisel leida elektritarviti või arvesti rikkest vm. oleneva põhjuse. Ka sel juhul, kui maksuraamatut pole, on soovitatav üles märkida arvetest või arvesti näitude alusel elektrienergia kulu kuude ja aastate kaupa, et tarbimist jälgida. (Altpere, E 1993)
4.2. Energia sääst koolis
Kool peab tagama õpimiseks ja õpeetamiseks mugavad ja soodsad tingimused. Lastele soodsa keskkonna loomine algab õpetajast ja õpetamise meetoditest, kuid väga tähtis on ka ruumide korrektne valgusus ja õige sisekliima . Kool on parim koht energiasäästualaste teadmiste jagamiseks, sest koolis õpitut hakatakse rakendama ka kodus ning loodetavasti saadavad nooruses väljakujunenud positiivsed harjumused meid kogu edaspidise elu. Vajadus inimesi energiasäästlikult harida on alati olemas ja oluline on teha sellega algust varakult. Kasutades kooli mudelina on võimalik koolis õpetada energiasäästu vajalikust ja viia see ka kohe ellu praktika näol. Selliselt on võimalik vähendada kooli energiaarveid kuni 20%. ( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 )
Soojusenergia tarbimine koolis sõltub suuresti hoonesse paigaldatud mehaaniliste seadmete omadustest. Koolis viibijad peaksid jälgima, et ruumide temperatuur püsiks õigel tasemel ning teavitama teenindavat personaali kooli lahtioleku aegadest , tagades nii ventilatsiooni tegelikele vajadustele vastava töö. Arvutuslikult vähendab normaalse kütterežiimiga hoone keskmise temperatuuri langetamine 1ºC võrra ööpäevast energiatarvet kuni 5%. (Jõks, K. 2001)
Tuleks vähendada tarbitava vee hulka, kasutades vähem tehnovõrkude vett. Sellega vähendatakse veekulu ja pikas perspektiivis hoitakse kokku kulusid . Vanades koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001)
Koolides on väga tähtis õige valgustus . Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. ( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 )
Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus. Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv : tööpäevadel koormatud ning öösel ja puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. ( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 )
KOKKUVÕTE
Inimkonna energia vajadus kasvad pidevalt ja toota on vaja aina rohkem energiat. Kuid juba praegu on peamised energia saamise allikad ennast ammendamas. On õpitud energiat tõhusamalt kasutama ja rakendama, kui seda varem tehti. Võetakse kasutusele uusi alternatiivseid meetodeid energia tootmiseks, kuid ikkagi jääb sellest väheks ja inimkonna aastane energia tarbimine kasvab edasi. Inimesed peavad õppima energiat säästma. Sellega hoitakse kokku väärtuslike maavarasid ja ka raha. Mõtlematult jäetakse toast lahkudes televiisorid mängima ja tuled põlema. Inimesi tuleb teavitada energia säästu tähtsusest ja vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks . Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises.
KASUTATUD MATERJALID

Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus.

Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus.

Kroon, K. Energiaõpik.
http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0

Viks , E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m

Kalamees -Pani, K. Miks on vaja säästa energiat?
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html

Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks.
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898

Jõks, K. (2001) Energiasäästu käsiraamat koolidele. Tallinn: Print Pest

Energia kokkuhoiu õpetamine koolis ja lasteaias
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356
LISAD
Lisa 1
Energia liigid
Lisa 2
Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul
LISA 3
Kütteväärtused
Aine
MJ/kg
Bensiin
46
Diislikütus
42
Kivisüsi
29
Nafta
45
Petrooleum
46
Piiritus
29
Puit
10
Turvas
15
Propaan
46
Maagaas
33
LISA 4
Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad
Mittetaastuvad
Taastuvad
Kivisüsi
Vesi
Nafta
Päike
Maagaas
Tuul
Turvas
Maapinna soojus
Uraan
Biomass
Termotuumaenergia
Geotermiline soojus
LISA 5
Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud
Põlemisel põhinev energiatootmine
Tuuma-energia
Hüdro-energia
Tuule-energia
Kivisüsi
Nafta
Gaas
Turvas
Puit
Mittetaastuvate loodusvarade ammendumine

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Maa kasutamine, mõju maastikule

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Veekogude regulatsioon , kalastamine

• 
  

Veekogude soojenemine

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Müra

• 
  

Kiirguse mõju

• 
  

Mõju õhu kvaliteedile

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Happelisuse suurenemine

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Veekogude rikastumine toitainega

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

Kasvuhooneefekt

• 
  

• 
  

• 
  

• 
  

LISA 6
Keskmise pere aastane energia tarbimine
Elektriline saunakeris
1 000–1 500 kWh
Toidu valmistamine
800–1 000 kWh
Sügavkülmik
900–1 200 kWh
Külmik
400–500 kWh
Pesumasin
400–500 kWh
Nõudepesumasin
400–500 kWh
TV ja stereoseadmed
200–300 kWh
Valgustuseks
400–500 kWh
Triikimine ja koristamine
200–300 kWh
22