· Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõletuste põhjused · Katkised elektrijuhtmed · Katkised elektripistikud · Katkine elektrikilp · Kõrgepingekahjustus põhiliselt elektriga tegelevatel inimestel ja metallivarastel · Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike) 2.Elektripõletuste klassifikatsioon 2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. 2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V)
· Jahedad mähised · Jahe vann koos intensiivse naha hõõrumisega · Vii kannatanu haiglasse, jätkates ka teel jahutamist Põletused: · Termilised põletused · Elektripõletused · Keemilised põletused · Kiirguspõletused 1. Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid
Kiirguse mõju · Mõju õhu kvaliteedile · · · · · Happelisuse · · · · · suurenemine Veekogude · · · · · rikastumine toitainega Kasvuhooneefekt · · · · 21 LISA 6 Keskmise pere aastane energia tarbimine Elektriline saunakeris 1 0001 500 kWh Toidu valmistamine 8001 000 kWh Sügavkülmik 9001 200 kWh Külmik 400500 kWh Pesumasin 400500 kWh Nõudepesumasin 400500 kWh TV ja stereoseadmed 200300 kWh Valgustuseks 400500 kWh Triikimine ja koristamine 200300 kWh 22
Kiirguse mõju · Mõju õhu kvaliteedile · · · · · Happelisuse · · · · · suurenemine Veekogude rikastumine · · · · · toitainega Kasvuhooneefekt · · · · 20 LISA 6 Keskmise pere aastane energia tarbimine Elektriline saunakeris 1 0001 500 kWh Toidu valmistamine 8001 000 kWh Sügavkülmik 9001 200 kWh Külmik 400500 kWh Pesumasin 400500 kWh Nõudepesumasin 400500 kWh TV ja stereoseadmed 200300 kWh Valgustuseks 400500 kWh Triikimine ja koristamine 200300 kWh 21
inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett
eemaldatakse põlemise jääkproduktid, see eemaldamine toob endaga kaasa alarõhu tekkimise koldes (tõmme) koldesse imetakse sisse täiendav hapniku rikas välisõhk. Korsten Traditsiooniliselt tehakse korsten Eestis hoone sisse (mujal ka välja). Üldiselt laotakse korsten punasest savitellisest, vahel ka silikaadist. Korstna seinapaksus on tavaliselt ½ kivi (12 cm). Korstna lõõrid on üldiselt kivi või poole kivi kordsed. Sobivad lõõri möödud - ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; - kamin, väikeelamu katlamaja; - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones
Arenenud riikides täheldatakse tendentsi elektritarbe aeglasele kuid pidevale tõusule. Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500 5500 kWh piires, mille jagunemine liigiti erineb riikide lõikes, kuid ülevaatlikult võib tuua näitena: Valgustuseks 400 - 500 kWh Elektriline saunakeris 1 000 - 1 500 kWh Pesumasin 400 - 500 kWh Sügavkülmik 900 - 1 200 kWh Külmik 400 - 500 kWh Nõudepesumasin 400 - 500 kWh TV, audio ja arvutid 200 - 300 kWh Triikimine ja koristamine 200 - 300 kWh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
