Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid (0)

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energia tootmisega erinevatest allikates , selle mingil kujul transporditavaks töötlemisega ja seejärel tarbijateni viimisega.
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal – nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis .
Energiaallikad jagunevad:

• Taasutuvad (vesi, tuul, puit)
  
• Taastumatud ( nafta , maagaas, kivisüsi, turvas , põlevkivi)
  

Maailma energiatarbimine:

Nafta 37%

Kivisüsi 25%

Maagaas 23%
Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8%
FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi.
Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat.
Esimene fossiilne kütus mida inimene kasutama hakkas oli kivisüsi. Kivisöe suuremad varud: USA, Venemaa, Hiina. Kivisütt kasutatakse soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses.19. saj lõpus ja 20. saj algul, eelkõige sisepõlemismootori leiutamisega tõusis kõige olulisemaks kütuseks nafta. Naftasaadusega toodetakse elektrit, pannakse liikuma autod ja palju muud, mistõttu on ta kujunenud hädavajalikuks ressursiks. Suurimad naftatootjad on USA, Venemaa ja Saudi- Araabia . Euroopas on suurimateks naftatootjateks Norra, Venemaa ja Suurbritannia .
Naftaga kaasneb maapõues olev maagaas, mida peeti 20. saj keskpaigani vaid nuhtluseks, mis nafta puurimisega kaasnes ning mis põletati kohe puurtorni juures. 20. saj teisel poolel aga arenes tehnika, mille abil sai gaasi koguda ja transportida ning nüüd on maagaas muutunud väga oluliseks energiaallikaks. Maagaasi plussiks on see, et seda ei ole vaja ümbertöödelda ning põletamisel tekitab vähemsaasteaineid kui fossiilkütuse põlemisel. Miinusteks on ohtlik transport, kuna ta on suure rõhu all. Tänapäeval asuvad suurimad maagaasi varud Venemaal.
Fossiilsete kütuste põletamine on ühe tänapäeva suurima keskonnaprobleemi, globaalse soojenemise, põhjuseks. Nende põletamisel on inimkond paisanud atmosfääri väga palju CO2-te, mis on võimendanud kasuhoone efekti. Näiliselt väikesed muutused maailma kliimas, mida sellega seostatakse (globaalse temperatuuri tõus mõne kraadi ulatuses), muudavad aga väga tugevasti maailma klimaatilist süsteemi ja läbi selle ka ökosüsteemi arengut. Tänapäeva kõige raskem probleem on, et inimkond on jätkusuutmatu energiallika toel kasvanud 7 miljoni elanikuni, kellest enamus sõltub igapäevaselt sellest energiast nii oma toidu, transpordi kui ka paljude muude hüvede jaoks.
TUUMAENERGIA on raskete aatomituumade lõhustumisel saadav energia. Tuumaenergia võimaldab toota väga suurtes kogustes energiat ilma õhusaasteta. Vajadus tuumaenergia järele on elanikkonna kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus ning mure globaalse soojenemise pärast. Samas on tuumaenergeetika väga ohtlik: kuigi õnnetuse esinemise ja sealt edasi radioaktiivse saaste tekke tõenäosus on tihti väga väike, muuutub selle ümbrus aastasadadeks kasutuskõlbmatuks, lisaks kaasnevad õnnetusega tõsised terviseriskid . Lisaks on tuumaenergia probleemiks see, et ka uraani ei ole maailmas lõpmatus koguses ning ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumaenergia plussiks ongi siis see, et tuumaenergia on CO2 vaba, vajab vähe toorainet. Enim tuumaenergiat kasutatavad riigid on USA, Prantsusmaa, Jaapan, venemaa ja Saksamaa.
ALTERNATIIVENERGIA on energia, mida saaks kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel. Alternatiivenergia on üldnimetud, mille alla kuuluvad tuule-, päikese-, laine-. Geotermaal- ja loodete energia.
Alternatiivenergiaid on maailmas palju. Ükski alternatiivenergia ei ole veel võimeline fossiilkütuste põletamist täielikult asendama, kuid uurimistöö vastavate tehnoloogiate välja arendamiseks käib. Samas on nende energiaallikate kasutamine või neile üleminek kahjulik naftakontsernidele, kelle jaoks tähendaks see sissetuleku katkemist või vähenemist. Seetõttu võitlevad nad nende vastuvõtmise pärast. Alternatiiv energia plussiks on see, et ei saasta keskkonda, miinuseks on see, et selle kasutamine on suhteliselt kallis.
HÜDROENERGIA on tänapäeva kõige levinum alternatiivenergia vorm. Hüdroenergiat saadakse, kasutades enamasti ära jõe voolava vee energiat. Rajatakse tammid , mille taha jäänud vesi voolab läbi tubiinide, pannes samas liikuma elektrit tootvad generaatorid . Hüdroenergia plussideks on see, et see on taastuv ja saastevaba energialiik ning see ei raiska resursse (jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks). Miinusteks on see, et suurte hüdroelektri jaamade rajamine on kulukas ja keeruline, raskendab kalade liikumist ja sobilike jõgede arv on piiratud.
TUULEENERGIA on energia, mis on toodetud tuulegeneraatorite poolt. Tuuleenergia plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Miinuseks on see, et nad vajavad tuult vähemalt 6m/s ning tuul on väga ebausaldusväärne energiaallikas . Võimalik kahju linnustikule.
PÄIKESEENERGIA on energia, mis saadakse päikesepaneelide kasutamisel päikesekiirgusest. Eestis on selle efektiivsus väike, kuna päikselisi päevi on vähe, samas võib nt Austraalias olla suur potensiaal .Miinuseks on kallid päikesepaneelid, mis ei õigusta end sellise energia tootmise vormis, sest neil on suhteliselt madal kasutegur. Plussiks on see, et nad ei saasta keskkonda, töötavad hääletult ning tasuta ressurss.
BIOENERGIA on energia, mis on saadud elusorganismide kasvatamisel ja mis on inimese jaoks toorenergiana rakendav.
BIOKÜTUSED on tänapäeva elusorganismide biomassi baasil loodud kütused. Biokütuste puhul kasutatakse taimset massi, millest luuakse keemilise töötlusega biodiisleid, bioõli, biogaasi või bioetanooli. Selle eeliseks on väikeste CO2 koguste lisamine atmosfääri, sest nad kasutavad ära juba ringluses olevat süsinikku. Biokütuse miinuseks on see, et nad vajavad väikse koguse energia tootmiseks hiiglaslikku kogust toormassi, mille kasvatamine nõuab suurt pindala.
GEOTERMAALENERGIA on maa siseenergia ehk Maa sees peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv ja kivimitesse salvestatud soojusenergia. Teatavasti on Maa sisefäärid kuumad ning laamade äärealadel või kuuma täpi piirkondades on see soojusenergia maapinnale lähemal ning kättesaadav. Tema miinuseks on kulukus, sobivad on vaid vähesed kohad, soojaauru ei saa transportida kaugemale kui 30km. Plussiks on elektri ja küttesooja odav hind, resurss tasuta ja ilma töötlemiskuludeta.
Energiakriis on olukord, kus energiat toodetakse vähem kui on reaalne vajadus. Sellise olukorra võib tekitada kas järsk tõus tarbimises või energia tootmise vähenemine.