Energia säästmine (0)

Sissejuhatus.................................................................................................................................3 
1.   Energia liigid.........................................................................................................................4 
2.   Energiaallikad .......................................................................................................................6 
3.   Energiamajandus ...................................................................................................................8 
4.   Energia kokkuhoid ..............................................................................................................10 
    4.1.   Energia sääst kodus......................................................................................................11 
    4.2.   Energia sääst koolis......................................................................................................13 
Kokkuvõte.................................................................................................................................15 
Kasutatud materjalid.................................................................................................................16 
Lisad..........................................................................................................................................17 
   Lisa 1. Energia liigid 
   Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul 
   Lisa 3. Kütteväärtused 
   Lisa 4.  Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad 
   Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud 
   Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine 
 
1 
SISSEJUHATUS 
 
Uurimistöö teemaks on  energia sääst. Tänases raskes majanduslikus  olukorras on säästmine 
igalt  alalt  väga   aktuaalne   teema.  Kokku  hoitakse  igalt  poolt,  kuid  miks  siis  mitte  säästa 
energiat mis iseenesest on väga lihtne ja  tulus  viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. 
Inimesed on  harjunud  laristama ja kulutama mõtlematult. Säästes energiat kodus ja tööstuses 
säästame  raha  kui  ka  loodust.  Tänapäeval  kasutusel  olevad  energiaallikad  on  ennest 
ammendamas  ja  on  vaja  leida  alternatiivseid   meetodeid   energia  saamiseks.  Riikide 
energiamajandus  suundub  aina  enam  säästlike  ja  alternatiivsete  energiaallikate  kasutamise 
suunas.  Hakkatakse  üha  enam   panustama   taastuvatesse  energiaallikatesse.  Inimesi  tuleb 
teavitada  energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid   endid .  Töös on kasutatud 
mitmete  teiste   autorite   uurimuslike  tulemusi  ja  teaduslike  materjale  energia  saamise  ja 
kasutamise kohta. 
 
2 
1. ENERGIA LIIGID 
 
Mehaaniline  energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka  kineetilist  
energiat  (vt  lisa  1).  See  energia  mõjub  materiaalsele  kehale  mis  püsib  paigal.  Jõuks,  mis 
kehale  mõjub,  võib  olla  näiteks  gravitatsioonijõud.  Näiteks,  kõrge   paisu   taga  seisval 
veemassil  on  teatud  potentsiaalne  energia.  Lüüside  avamisel  on  veemass  võimeline  tegema 
tööd.  Alla  voolav  vesi  paneb  käima  veeturbiini  abil  elektrigeneraatori  või  vesiratta  abil 
veskikivid. (Kroon, K) 
 
Liikuv  materiaalne  keha  omab  kineetilist  energiat.  Kineetiline  energia  on  võrdeline  keha 
massiga  ja  keha  liikumiskiiruse   ruuduga .  Kaks  korda  suurem  auto  omab  liikumisel  sama 
kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. Sama suur auto mis sõidab kaks korda 
kiiremini omab juba neli kord suuremat energiat. Ka omab kineetilist energiat pöörlev keha, 
kusjuures   pöörleva  keha  kineetiline  energia  on  võrdeline  tema  pöörlemiskiiruse  ruuduga. 
(Kroon, K) 
 
Ainete  ühinemise-  või  lagunemisprotsessis  talletatud  energiat  nimetatakse  keemiliseks 
energiaks.  Näiteks  süsinikku  sisaldavate  ainete   reaktsioon   õhuhapnikuga,  milles  süsinik  
ühinedes  hapnikuga  moodustab  reaktsiooni  tulemusena  süsihappegaasi,  seda  reaktsiooni 
nimetatakse  põlemiseks.  Selles  reaktsioonis  eraldub  energia  soojusena  –  süsinikus  sisalduv 
keemiline energia muutub soojusenergiaks. Põlemisprotsessid toimuvad reeglina ümbritsevast 
keskkonnast  kõrgemal  temperatuuril.  Protsessi  alustamiseks  peab  toimuma  aine  süütamine. 
(Kroon, K) 
 
Aine  molekulide  korrapäratus  liikumises  ja  omavahelistes  põrkumistes  kätketud  energiat 
nimetatakse  soojusenergiaks.  Mida  kiiremini  molekulid  liiguvad  seda  sagedasemad  on 
põrkumised  ja  seda  suurem  on  aine   soojusenergia .  Seda  energia  taset  iseloomustab  aine 
temperatuur. Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K) 
 
Elektromagnetvälja  energiat  nimetatakse  elektromagnetiliseks  energiaks.  Mittemuutuva 
elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga 
3 
samuti  alalisvoolu  energiana.  Perioodiliselt  muutuva  elektromagnetilise  välja  energia  on  aga 
kiirgusenergia  ja vahelduvvoolu  energia. Vahelduvvoolu  nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks 
ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks . (Kroon, K) 
 
Elektromagnetiline  kiirguse  energia  on   vahelduva   elektromagnetilise  välja  energia. 
Elektromagnetilist  kiirgust  liigitatakse  sõltuvalt  elektromagnetilise  välja  sagedusest 
raadiolainete  kiirguseks,  infrapunaseks  kiirguseks  (see  on   soojuskiirgus ),  nähtavaks 
valguseks, 
ultraviolettkiirguseks, 
röntgenikiirguseks,  gamma(aatomituuma)kiirguseks. 
Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) 
 
Elektrienergia  on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma 
madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis 
tõttu toimub elektrienergia  edastamine  juhtmete kaudu. (Kroon, K) 
 
Kõik  inimese  tegevused  on    seotud  mingisuguse  energiakuluga.  Tööstuses,   transpordis , 
teeninduses,  põllumajanduses,  kodumajapidamises  ja  igapool  mujal  on  lõpptulemuse  või 
eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuurirežiimi, 
teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on 
vaja  suurel  hulgal  energiat,  tänapäeval  kasutatakse  selle  energia  saamiseks  peaasjalikult 
elektrienergiat. Elektrienergiat on lihtne muuta teist liiki energiaks. (Kroon, K)     
 
 
 
 
 
 
2. ENERGIAALLIKAD 
 
Keemilise reaktsiooni (põlemise) tulemusena vabanev energia on kütuste  keemilistes seostes 
4 
peituv energia. Kütuste energeetiliselt olulisemaks võrdluseks on nende kütteväärtused (vt lisa 
3),  mis  on  kütuse  massiühiku  (tahkete  ja   vedelate   kütuste  puhul)  või  mahuühiku  (gaasiliste 
kütuste  puhul)  täielikul  põlemisel  vabanenud  energiahulk.  Tänapäeval  on  kõik  energeetikas 
kasutatavad  kütused  orgaanilise  päritoluga   maavarad   või  nende   saadused .  Peamiselt 
kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) 
 
Ajalooliselt  esimene   energiaallikas ,  mida  inimene  hakkas  peale  lihasenergia  teadlikult 
kasutama,  on  puit.  Puitu  kasutati  ja  kasutatakse  praegugi  peaasjalikult  soojusenergia 
saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on 
liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka 
energiavõsa.  Energiavõsa  kasvab  ruttu  ja  tema  puitunud  võresid  kasutatakse  hakituna  ja 
kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) 
 
Üks  vanemaid  ja  enamlevinuid  energeetilisi  kütuseid  on  kivisüsi.  Kivisüsi  on  tekkinud 
miljonite aasatega  soodes  ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust 
(kuni  95%  kivisöest).  Põlemisel  muudetakse  kivisöe  keemiline  energia  soojusenergiaks. 
Kivisöe  kvaliteet  (kütteväärtus  ja  mineraalosade  sisaldus)  sõltub  suuresti  selle  leiukohast. 
(Kroon, K) 
 
Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud  elusorganismide  kivistunud jäänused. 
Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama kvaliteediga kui kivi- 
või  pruunsöel.  Kuigi  põlevkivi  varud  maailmas  on  suured,  kasutatakse  seda  energeetilistel 
eesmärkidel  vähe.  Paljud  põlevkivivarudest  rikkad  riigid  eelistavad  põlevkivile  teistest 
riikidest  sisseveetud  maagaasi  või  kivisütt.  Eestis  on  põlevkivist  kujunenud  põhiline 
energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui  ka muude kütuste varude puudumisel 
Eestis. (Kroon, K) 
 
Toornafta   on  kõigi  naftasaaduste  lähtematerjaliks.  Ka  toornafta  on  tekkinud  miljonite 
aastatega  mereloomade  ja  -taimede  sadestumisega.  Toornafta  töötlemisel  saadakse  mitmeid 
vedelaid  energeetilise  kütusena  kasutatavaid  kütuseid.   Bensiin   on  kerge  naftasaadus.  Seda 
kasutatakse  peamiselt  transpordis,  kasutatakse  sisepõlemismootoris.  Energeetilisse  kütusena 
5 
kasutatakse  bensiini  väga  vähe.  Diiselkütus  on  ka  kerge  naftasaadus.  Kasutatakse  ka 
energeetilise  kütusena  vähe.  Sageli  kasutatakse  väikesaarte  diiselelektrijaamades,  kus  muid 
võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) 
 
Maagaas  on  tekkinud  sarnaselt  naftale.  See  koosneb  peamiselt  metaanist.  Maagaas  täidab 
poorseid  kivimeid  ja  tühemikke  maakoores.  Suurimad  maagaasileiukohad  on  Venemaal, 
Iraanis   ja  USA.  Eestis  leidub  maagaasi  vähesel  määral   Keri   ja  Prangli  saartel  ning  mõnes 
kohas Põhja-Eestis. Maagaasi transporditakse torujuhtmete kaudu. Energeetilise kütusena on 
maagaas kõige loodussõbralikum. (Kroon, K) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3. ENERGIAMAJANDUS 
 
Energiamajandus  tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- 
või  ahjukütuseks  ning  viimaste  kättetoimetamisega  tarbijale.  Energiat  on  vaja  kõikjal  – 
6 
valguse  ja  soojuse  saamiseks,  samuti  mootorikütuseks  ja  masinate  tööks. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides 
toodete ja teenuste  hinnas . Kõik muudatused  energiamajanduses  toovad kaasa ka muudatused 
teistes majandussektorites. Energiavarude  piiratus  sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii 
energia 
kokkuhoiuks 
kui 
ka 
uute 
energiaallikate 
kasutusele 
võtuks. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Viimaste  aastakümnete  jooksul  on   inimkond   kasutanud  energiat  sama  palju  kui  eelneva 
inimajaloo  vältel  kokku  (vt  lisa  2).  Suurem  osa  toodetust  energiast  läheb  kõrgelt  arenenud 
riikide  vajaduste  täitmiseks.  Ainuüksi  USA  kasutab  ära  35%  kogu  maailma 
energiatoodangust. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Erinevate  energiavarude  kasutusele  võtt  on  endaga  kaasa   toonud   inimkonna  arengutempo 
kiirenemist.  Agraarühiskonnas  kasutati  energia  saamiseks  vaid  inimeste  ja  tööloomade 
lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu 
ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 
17.  sajandil  kasutusele  võtma  kivisütt,  mida  esialgu  peeti  puidust  kehvemaks  kütuseks. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Kivisöe  laialdane  kasutamise  17.  –  18.  sajandil  ja   aurumasina   leiutamine  panid  aluse 
iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada 
laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe  vedamine  kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada 
suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 
19. sajandi lõpuni. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Elektri  kasutuselevõtt  19.  -  20.  sajandi  vahetusel  võimaldas  energiat  transportida  ka  suure 
7 
vahemaa   taha.  Õpiti  veejõu  abil  elektrit   tootma ,  mis  pani  aluse  suurte  hüdroelektrijaamade 
ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see 
tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Praegusajal  kasutatakse  peamiselt  viit  energiaallikat.   Nafta   ja   naftasaadused   annavad  umbes 
40%  kogu  energiavajadusest.  Kiiresti  on  kasvanud  maagaasi  tootmise  ja  tarbimise.  Kivisöe 
osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud 
ja   tuumaenergia   annavad  kokku  kümnendiku  vajaminevast  energiast.  Alternatiivsed 
energialiigid  –  tuule-,  päikese-,   maasisene -  ja  bioenergia,  annavad  energiamajandusele 
tervikuna tagasihoidliku panuse. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi 
energiavajadus   pidevalt  kasvab,  võimaldab  tänapäeva   tehnoloogia   energiat  tõhusamalt 
kasutada.  Tänapäeva  ökonoomsemad   masinad   ja  isegi  säästupirnid  aitavad  säästa  energiat. 
Kui  vanasti  rajati  hiigelsuuri  elektrijaamu  ja  energiat  transporditi  kaugele,  siis  tänapäeva 
tehnoloogia 
võimaldab 
toota 
odavat 
energiat 
tarbijate 
vahetus 
läheduses. 
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.ht m) 
 
 
 
 
4. ENERGIA KOKKUHOID 
 
Tänapäeva   energiamajanduse   tähtsamaid  ülesandeid  on  elektrienergia  säästlik  kasutamine. 
Mõningast  edu  on  saavutatud  tööstuses  aga  koduses   majapidamises   leidub  veel  küllaldaselt 
võimalusi  elektrienergia  säästmiseks.  Kogu  toodetud  energiast  kasutatakse  ligikaudu  30% 
tööstuses,  niisama  palju  transpordis  ja  elektrienergia  tootmiseks  ning  kõigest  10%  mujal. 
(Loodmaa, V. 1980) 
8 
 
Inimene  tarbib  tänapäeval  rohkem  energiat,  kui  Maa  seda  võimaldab.  Kogu  inimkonna 
aastane  energiatoodang  ületab  1014   kilovatt -tunnile.  Selle  tootmiseks  kulub  aastas  ligemale 
1010   tonni  kütust  ja  2*1010  tonni  hapniku.  Sellepärast  ongi  paljudes  riikides  loodud 
energiasäästu-  programmid . Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad 
gaasid, mis  saastavad  loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse 
kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) 
 
Energiat  säästes,  hoiame  kokku  loodusvarasid  nagu  maagaaas,  nafta,  kivisüsi,  põlevkivi  jt. 
Selle  tulemusena  saastame  vähem  loodust  ning  kahandame  ka  pere  igapäevaseid  kulutusi. 
Niisiis  peame  mõtlema,  kuidas  energiat  loodusesõbralikumalt  toota  ja  tarbida. 
Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate  soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha 
leidma  keskkonnasõbralikud  alternatiivse  energia  võimalused:  tuule-,  päikese-  ja  biomassi 
energia.  Eesti  katlamajades  saaks  mõistlikult  majandades  kasutada  hakkepuitu  ja   turvast  
sealjuures hävitamata  rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980) 
 
Euroopa   energiapoliitika   on   asunud   säästvale  arenguteele.  Hinnatakse  keskkonnasõbralikke 
projekte  ja  lahendusi.  Näiteks  arendatakse   Taanis   tuuleenergiat  ja  Rootsi  on  otsustanud 
vabaneda   tuumaelektrijaamadest.  Ka  on  kehtestatud  mitmetes  Euroopa  riikides 
süsihappegaasisisalduse   piirnormid .  Eesti  on  alustanud  säästvat  arenguteed  ning  otsib  uusi 
lahendusi energeetikas: kuidas toota  keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 
1980)                 
 
4.1. Energia sääst kodus 
 
Elektrienergia kokkuhoius  on saavutatud teatud  tulemusi, aga koduses  majapidamises  leidub 
veel  küllaldaselt  võimalusi  energia  kokkuhoiuks.  Kodumajapidamise  energia  lõpptarbimine 
moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus 
väga  suure  osa  riiklikust  energiamajandusest.  Inimesed  jätavad  mõtlematult  põlema 
elektrilampe,  toast  lahkudes  jäetakse   raadiod   ja  telerid  mängima. Tarbetult  lastakse  soeneda 
toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi  koridori , välisuste ja abiruumide 
9 
tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt-
tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes 
12 tunniks  asjatult  põlema 40-vattise koridori tule, läheb raisku sama palju energiat, kui kulub 
10  kg  leiva  küpsetaiseks.  Säästlikult  kulutades  on  võimalik  vähendada  kodust  energiatarvet 
viiendiku võrra. ( Altpere , E 1993) 
 
Valgustites  kasutatakse  liialt  suure  võimususega  elektripirne,  tihti  ületab  lambi  võimsus 
valgusti  või valgustitele lisatud juhendis märgitu. Toa valgustuse planeerimisega on võimalik 
säästa palju elektrienergiat, mis muidu valgustaks kohti mida pole vaja. Ka annab märgatavat 
kokkuhoidu  hõõglampide  asendamine  luminofoorlambiga.  Sama  võimsuse  juures  saadakse 
pea neli korda rohkem  valgust  ja luminofoorlambid  põlevad viis korda kauem  kui   tavalised  
lambid.  Ka  tuleks  valgusteid  regulaarselt   puhastada ,  kuna  mustad  pinnad  ei  lase  valgusti 
valgust  läbi.  Kuni  20%  elektrienergiat  on  võimalik  kokku  hoida,  kui  ruumi  pinnad  värvida 
heledaks. (Altpere, E 1993) 
 
Kui   ventilaatorid   või  föönid  on  umbes,  tolmuimeja   kott   prahti  täis,  samuti  kui  mootorite 
jahutavad  ning  pumpade   klapid   või  torud  on  kinni  jäämas,  koormavad  ja  kuumenevad 
mootorid  liialt, kütavad asjatult ümbruskonda ja võivad läbi põleda. Ka esineb  liigtarbimine  
juhul,  kui  tolmuimejate  või  pumpade  ühendused  pole   tihedad .  Kasulik  on  valida  selline 
elektrimootor ,  et  töötaks  nimikoormusel  ehk  -võimsusel.  Elektrimootori   laagreid   tuleb 
määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on 
väga  tähtis.  Korralikult  tihendamata   akende   ja  uste  kaudu  hajub  kuni  40%  ruumi  soojusest. 
(Altpere, E 1993) 
Väga tähtis on teada palju  energiat üks või teine tarviti  elektrit  kulutab .  Enne samaliigiliste 
tarvitite  ostmist  tuleks  võrrelda  ja  valida  väiksema  energiatarbega   riist .  Reeglina  on  kolme-
neljaliikmelise  perekonna  aastane  elektrikulu  3500-5500  kWh  (vt  lisa  6).    Kõige  rohkem 
kasutavad  energiat  kodumajapidamises  sooja  ja  külma  tootvad  elektritarvitid:  külmkapp 
elektripliit ,  - keris   jne.   Kodumasinad ,  nagu  näiteks  tolmuimeja,  pardel,  pump  ja   elektritrell  
kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. 
Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993) 
 
On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab 
10 
võrrelda  elektrienergia  kulu  kuude  kaupa  ja  tarbimise  ootamatul  muutumisel  leida 
elektritarviti või  arvesti  rikkest vm. oleneva põhjuse. Ka sel juhul, kui maksuraamatut pole, 
on  soovitatav  üles  märkida  arvetest  või  arvesti  näitude  alusel  elektrienergia  kulu  kuude  ja 
aastate kaupa, et tarbimist jälgida. (Altpere, E 1993) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4.2. Energia sääst koolis 
 
Kool peab tagama õpimiseks ja õpeetamiseks mugavad ja soodsad tingimused. Lastele soodsa 
keskkonna loomine algab õpetajast ja õpetamise meetoditest, kuid väga tähtis on ka ruumide 
korrektne   valgusus  ja  õige   sisekliima .  Kool  on  parim  koht  energiasäästualaste  teadmiste 
jagamiseks,  sest  koolis  õpitut  hakatakse   rakendama   ka  kodus  ning  loodetavasti   saadavad  
nooruses  väljakujunenud  positiivsed  harjumused  meid  kogu  edaspidise  elu. Vajadus  inimesi 
energiasäästlikult harida on alati olemas ja oluline on teha sellega algust varakult. Kasutades 
kooli  mudelina  on  võimalik  koolis  õpetada  energiasäästu  vajalikust  ja  viia  see  ka  kohe  ellu 
praktika  näol.   Selliselt   on  võimalik  vähendada  kooli  energiaarveid  kuni  20%. 
( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 ) 
11 
 
Soojusenergia  tarbimine  koolis  sõltub  suuresti  hoonesse  paigaldatud  mehaaniliste  seadmete 
omadustest.  Koolis  viibijad  peaksid  jälgima,  et  ruumide  temperatuur  püsiks  õigel  tasemel 
ning  teavitama  teenindavat  personaali  kooli  lahtioleku   aegadest ,  tagades  nii  ventilatsiooni 
tegelikele  vajadustele  vastava  töö.  Arvutuslikult  vähendab  normaalse  kütterežiimiga  hoone 
keskmise  temperatuuri  langetamine  1ºC  võrra  ööpäevast  energiatarvet  kuni  5%.  (Jõks,  K. 
2001) 
 
Tuleks  vähendada  tarbitava  vee  hulka,  kasutades  vähem  tehnovõrkude  vett.  Sellega 
vähendatakse  veekulu  ja  pikas  perspektiivis  hoitakse  kokku   kulusid .  Vanades  koolimajades 
tuleks  minna  üle  seadmetele,  mis  tarbivad  vähem  vett.  Energiasäästu  ürituste  raames  peaks 
korraldama  arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks, K. 2001) 
 
Koolides  on  väga  tähtis  õige   valgustus .  Valgustussüsteem  peab  tagama  kõrgekvaliteedilise 
valguse  ja  olema  samal  ajal  energiasäästlik.  Hea  valgustus  tagab  korralikud  õppimis  ja 
õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama  tahvlile  kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab 
olema  koolipingis  kirjutamiseks  piisavalt  valgust.  Näiteks,  kui  valgus  langeb  valelt  poolt 
tekivad segavad  varjud  mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale 
ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada 
säästupirnide  vastu.  Energia  säästmiseks  tuleb  maksimaalselt  ära  kasutada  loomulikku 
päevavalgust. ( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 ) 
 
Enne  energiasäästumeetmete  rakendamist  tuleks  kaardistada  hoone  energiakasutus. 
Koolihoone   energiabilanss   on  väga   varieeruv :  tööpäevadel   koormatud   ning  öösel  ja 
puhkepäevadel  tühi.  Vanad  koolihooned  on  amortiseerunud,  seega  tuleks  enne 
energiasäästumeetmete  rakendamist  teostada  energiaaudit.  Hästi  korraldatud  energiaaudit 
näitab  ära  nõrgad  kohad  kooli  tehnosüsteemis  ning  annab  soovitused  süsteemiosade 
rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. ( http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 ) 
 
 
 
12 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKUVÕTE 
 
Inimkonna energia vajadus kasvad pidevalt ja toota on vaja aina rohkem energiat. Kuid juba 
praegu  on  peamised  energia  saamise  allikad  ennast  ammendamas.  On  õpitud  energiat 
tõhusamalt  kasutama  ja  rakendama,  kui  seda  varem  tehti.  Võetakse  kasutusele  uusi 
alternatiivseid  meetodeid  energia  tootmiseks,  kuid  ikkagi  jääb  sellest  väheks  ja  inimkonna 
aastane  energia  tarbimine  kasvab  edasi.  Inimesed  peavad  õppima  energiat  säästma.  Sellega 
hoitakse  kokku  väärtuslike  maavarasid  ja  ka  raha.  Mõtlematult  jäetakse  toast  lahkudes 
televiisorid  mängima  ja  tuled  põlema.  Inimesi  tuleb  teavitada  energia  säästu  tähtsusest  ja 
vajalikusest.  Lihtsad   nipid   aitavad  säästa  energiat  ja  raha.  Mida  varem  alustada  inimese 
teavitamisega  seda  parem  on  tulemus.  Kool  on  parim  koht,  lastele  säästliku  mõtlemisviisi 
edasi   andmiseks .  Koolist  saadud  teadmisi  hakkatakse  kasutama  suure  tõenäosusega  ka 
koduses majapidamises. 
13 
 
 
14 
KASUTATUD MATERJALID 
1. 
Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 
2. 
Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 
3. 
Kroon, K. Energiaõpik. 
http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 
4. 
Viks , E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. 
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 
5. 
Kalamees -Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? 
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 
6. 
Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks. 
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898 
7. 
Jõks, K. (2001) Energiasäästu käsiraamat koolidele. Tallinn: Print Pest  
8. 
Energia kokkuhoiu õpetamine koolis ja lasteaias 
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356 
 
15 
LISAD 
Lisa 1 
Energia liigid 
 
Elektrostaatili
 
ne 
Potensiaal
 
Mehaaniline 
ne 
 
Kineetiline 
Magnetiline 
 
 
Keemiline 
 
Energia 
Soojusenergi
 
a 
 
Kiirgusenergi
a 
 
Tuumaenergi
 
a 
 
Elektrienergia 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lisa 2 
16 
Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul 
 
17 
LISA 3 
Kütteväärtused 
Aine 
MJ/kg 
Bensiin 
46 
Diislikütus 
42 
Kivisüsi 
29 
Nafta 
45 
Petrooleum  
46 
Piiritus  
29 
Puit 
10 
Turvas  
15 
Propaan  
46 
Maagaas 
33 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
18 
 
 
LISA 4 
Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad 
Mittetaastuvad 
Taastuvad 
Kivisüsi 
Vesi 
Nafta 
Päike 
Maagaas 
Tuul 
Turvas 
Maapinna soojus  
Uraan 
Biomass  
Termotuumaenergia 
Geotermiline  soojus 
19 
LISA 5 
Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud 
 
Põlemisel põhinev energiatootmine 
Tuuma- Hüdro- Tuule-
energia  energia  energia 
Kivisüsi  Nafta  Gaas 
Turvas  Puit 
Mittetaastuvate 
• 
  • 
 • 
   
 
• 
   
 
loodusvarade 
ammendumine 
Maa kasutamine, mõju   
 
 
• 
  • 
 
• 
  • 
 
maastikule 
Veekogude 
 
 
 
 
 
 
• 
   
regulatsioon , 
kalastamine  
Veekogude 
• 
  • 
 • 
   
 
• 
   
 
soojenemine 
Müra 
 
 
 
 
 
 
 
• 
 
Kiirguse mõju 
 
 
 
 
 
• 
   
 
Mõju õhu kvaliteedile  • 
  • 
 • 
  • 
  • 
 
 
 
Happelisuse 
• 
  • 
 • 
  • 
  • 
 
 
 
suurenemine 
Veekogude  rikastumine   • 
  • 
 • 
  • 
  • 
 
 
 
toitainega 
Kasvuhooneefekt  
• 
  • 
 • 
  • 
   
 
 
 
20 
LISA 6 
Keskmise pere aastane energia tarbimine 
Elektriline saunakeris  
1 000–1 500 kWh 
Toidu valmistamine 
800–1 000 kWh 
Sügavkülmik 
900–1 200 kWh 
Külmik 
400–500 kWh 
Pesumasin  
400–500 kWh 
Nõudepesumasin 
400–500 kWh 
TV ja stereoseadmed 
200–300 kWh 
Valgustuseks 
400–500 kWh 
Triikimine ja koristamine   200–300 kWh 
 
 
 
 
 
21