Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt- tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes 12 tunniks asjatult põlema 40-vattise koridori tule, läheb raisku sama palju energiat, kui kulub 10 kg leiva küpsetaiseks. Säästlikult kulutades on võimalik vähendada kodust energiatarvet viiendiku võrra. (Altpere, E 1993) Valgustites kasutatakse liialt suure võimususega elektripirne, tihti ületab lambi võimsus valgusti või valgustitele lisatud juhendis märgitu. Toa valgustuse planeerimisega on võimalik säästa palju elektrienergiat, mis muidu valgustaks kohti mida pole vaja. Ka annab märgatavat kokkuhoidu hõõglampide asendamine luminofoorlambiga. Sama võimsuse juures saadakse pea neli korda rohkem valgust ja luminofoorlambid põlevad viis korda kauem kui tavalised lambid
9 tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt- tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes 12 tunniks asjatult põlema 40-vattise koridori tule, läheb raisku sama palju energiat, kui kulub 10 kg leiva küpsetaiseks. Säästlikult kulutades on võimalik vähendada kodust energiatarvet viiendiku võrra. (Altpere, E 1993) Valgustites kasutatakse liialt suure võimususega elektripirne, tihti ületab lambi võimsus valgusti või valgustitele lisatud juhendis märgitu. Toa valgustuse planeerimisega on võimalik säästa palju elektrienergiat, mis muidu valgustaks kohti mida pole vaja. Ka annab märgatavat kokkuhoidu hõõglampide asendamine luminofoorlambiga. Sama võimsuse juures saadakse pea neli korda rohkem valgust ja luminofoorlambid põlevad viis korda kauem kui tavalised lambid
a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli ehitus Viiuli valmistamine Vanasti : Käsitööna Tänapäeval: Tööstuslikult ja käsitööna Tuntumad Eesti viiulimeistrid Felix Villak Eugen Meri Aaro Altpere http://www.youtube.com/watch?v=2Q0W Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_in http://muusika8b.wikispaces.com/viiul
Varasemate ja lihtsamate Eesti alal levinud rahvapillide seast väärib viiulile võrdlemisi sarnasena mainimist hiiu kannel. Eestis on tegutsenud vägagi erineva tasemega viiulimeistreid alates omale või lapsele ilma igasuguste eeltadmisteta pilli meisterdanud huvilistest kuni korraliku eriharidusega rahvusvahelise tasemega meistriteni. Tuntumad meistrid on olnud Felix Villak ja Eugen Meri, eriti aga kaasaegne meister Aaro Altpere, kes on õppinud Moskva rahvusvaheliselt tuntud meistri Korskovi juures. VIIULI EHITUS Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
Raamatu kohta märgitakse: · Järjekorra nr · Autori perekonnanimi ja initsaalid · Pealkiri · ilmumiskoht · Kirjastus · Ilmumisaasta · Lehekülgede arv · Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on insiaalid nime ees. · Pealkirjades lühendeid ei kasutata · Eesti keeles on lubatud ilmumis koha lühendid Tallinna (tln) Tartu(Trt) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E, jt. Elktrimontööri käsiraamat, Valgus, 1988. · Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat informatsiooni. · Kõik lisad tuuakse vastavalt neile tekiks viimasele järjekorrale. · Iga lisa alustatakse uutelt lehelt · Kui lisasid on rohkem kui üks, kirjutatakse lehe parempoolsele ülaservale sõna ,,lisa" koos järjekorra nr-ga ja selle alal sümmeetriliselt tekstiga sisekohane
Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Artikli kohta antakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli ja teine tema asukoha kohta. Need osad eraldatakse mõttekriipsuga. Artikli kohta märgitakse: järjekorranumber, autori (autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri (ilma jutumärkideta), mõttekriips, ajakirja, väljaande või kogumiku nimi, köite number, ilmumisaasta, ajakirja number, artikli paiknemise leheküljed.
väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d .
запятой и, начиная со второго автора, инициалы ставятся перед фамилией. Сокращения в названиях не допускаются. В эстонском языке разрешены сокращения места выхода книги в свет - “Tln.” вместо “Tallinn” и “Trt.” вместо “Tartu”. Например: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Данные о статье даются в двух частях. Первая часть содержит данные о статье и вторая часть - данные о её местонахождении. Эти части разделяются с помощью тире. О статье приводится следующая информация:
3. MEETOD 3.1 Katseisik ja pill Katse viidi läbi 14. oktoobril Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse osakonna seminariruumis C209. Katsealuseks oli II kursuse viiuli interpretatsiooni tudeng Helin Pihlap, kes on viiulit õppinud 15 aastat. Muusikalise keskhariduse omandas Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Andres Leivategija käe all. Viiul, millega Helin mängib, on umbes 100 aastane Saksa tehase pill, mille on kokku pannud Aaro Altpere. Antud pillil on ta praktiseerinud 3 aastat. Pillikeeled on peal olnud 1 kuu ning roopi on sätitud 7.oktoobril. Enne katset määris poognajõhve kampoliga, et jõhvid keeltega paremini kleepuks. Pilli häälestas A442 järgi telefoni aplikatsiooni „Notefork” 'iga ning seejärel kontrollis youtube.com lehelt võetud video järgi „A442 Hz Tone for Instrument Tuning”. 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine
Selleks on kaks tpi maandureid: - vertikaalsed vardad; tavaliselt kasutatakse marterasest vi nurkrauast elektroode pikkusega 2.5 - 6 m, lbimduga 10...16 mm vi seinapaksusega le 4 mm. he elektroodi takistus: l - elektroodi pikkus d - elektroodi lbimt - horisontaalselt pinnases olevad vardad Horisontaalse kontuuri takistus: l - kontuuri pikkus maa sees Potentsiaali htlustamiseks hendatakse kik maanduselektroodid suletud kontuuri. vt ka E. Altpere, A. Hanson, K. Hein, E Kndler; "Elektrimontri ksiraamat"; 1988; ptk 11.2
annaabi.ee 
