Keevallik, 2011), mistõttu nende tuulte poolt tekitatud lained levivad rannast avamere poole ning on arvutustest elimineeritud. Seega võib järeldada, et laineenergia ressurss Soome lahes võib olla suurim just põhjarannikul. Joonise 5 põhjal võib kokkuvõtlikult öelda, et laineenergia ressurss varieerub uuringualal päris suurtes piirides, enam kui viis korda. Laineenergia selline jaotumine on suhteliselt ootuspärane, eelkõige tuginedes siinse regioonis tuulte empiirilisele jaotusele, mis on tugevalt anisotroopne ning seetõttu tingib ka lainetuse märkimisväärse anisotroopia kogu Läänemere regioonis. On igati loomulik, et laineenergia voog on suurim Läänemere avaosas ja märksa väiksem poolsuletud Soome ja Riia lahtedes. Eelpool toodud analüüsis ja joonisel 5 on võrgupunktide ning neile vastavate rannalõikude keskmise energiavoo arvutustes aluseks võetud lained, mis saabuvad vaadeldavasse
üks mõtteajaloo valdkond. Mõnikord mõistetakse majandusteaduse all ka ettevõttemajanduse valdkondi nagu turundus, mis tegeleb reklaami- tarbija- ja müügi küsimustega, ning ärijuhtimine ehk management, mis tegeleb tööjaotuse, rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis. Traditsiooniliselt on majandusteaduslikud uuringud tuginenud teoreetilistele mudelitele ja ennustatud seaduspärasuste empiirilisele kontrollile. Ajalooliselt on mudelid esitatud sõnaliselt, viimastel aastakümnetel on aga peaaegu ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus. Vaatamata matemaatilisele keelele ei püüdle teoreetiline mudel majandusteaduses, erinevalt loodusteadustest, peaaegu kunagi täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda.
Baas: Nii palju kulutusi, kui probleem vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi.
... · Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Olulisuse nivoole vastav teststatistiku väärtus on kriitiline väärtus Kui on suuremad kui kriitilisev väärtused, siis kehtib sisukas hüpotees ehk H1. Kui empiiriline väärtus on kriitilisest suurem (ehk p < ), on nullhüpotees ümber lükatud ja tuleb vastu võtta sisukas hüpotees. 13. Hüpoteeside kontrollimine: otsuse vastuvõtmine, kui on antud teststatistiku empiirilisele väärtusele vastav olulisuse tõenäosus ja olulisuse nivoo. Statistika- ja ökonomeetriapaketid võimaldavad hüpoteeside kontrollimisel leida lisaks teststatistiku empiirilisele väärtusele ka sellele vastavat tõenäosust. · See on olulisuse tõenäosus p. Näitab tõenäosust, kui hästi valim sobib nullhüpoteesiga. Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui olulisuse tõenäosus p < olulisuse nivoo (nt 0,05). 14. Olulisuse nivoo ja kahte liiki vead.
asümptootiliselt normaaljaotusega hinnangu dispersioonist. 12) Hüpoteeside kontrollimine: otsuse vastuvõtmine, kui on antud teststatistiku empiiriline ja kriitiline väärtus: H1 kui valimile vastava teststatistiku empiirilise väärtuse esinemise tõenäosus on väiksem kui olulisuse nivoo a. Kui empiiriline väärtus on kriitilisest suurem. 13) Hüpoteeside kontrollimine: otsuse vastuvõtmine, kui on antud teststatistiku empiirilisele väärtusele vastav olulisuse tõenäosus ja olulisuse nivoo: H1 kui olulisuse tõenäosus p-value < a olulisuse nivoo 14) Olulisuse nivoo ja kahte liiki vead: I liiki vea tõenäosuse ülempiir on olulisuse nivoo a. Olulisuse nivoo alandamine vähendab I liiki vea tõenäosust, suurenda II liiki vea tõenäosust. H0 kehtib aga lükkan H0 tagasi – I liiki viga H0 ei kehti aga võtan vastu H0 – II liiki viga 15) Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused
müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3 aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset epistemoloogiat või metafüüsikat, samas peab see vastuvõtmatuks naturalismi, kui teadusfilosoofia taandamist empiirilisele teadusele (või ka formaalsele teadusele, nagu loogika ja matemaatika), sest ka see oleks ebakriitiline, sest tähendaks normatiivse taandamist faktuaalsele. Popperi arvates tuleb tingimusteta tunnistada faktide ja normide dualismi, mis on edukalt kirjeldatav väidete ja ettepanekute kaudu. Sisuliselt ta samastab teaduse ja filosoofia, sest: ,,Kogu teadus ja kogu filosoofia on valgustatud terve võistus" (Popper 1972:34). Nii teaduse kui ka filosoofia põhimeetod
mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju
● Võetakse ette olulisuse nivoo (tavaliselt 0,05). ● Võrreldakse – kas empiirilist ja kriitilist väärtust või – olulisuse tõenäosust p ja olulisuse nivood α. ● Otsustatakse, kumb hüpotees tuleb vastu võtta – Kui empiiriline väärtus on kriitilisest suurem (ehk p < α), on nullhüpotees ümber lükatud ja tuleb vastu võtta sisukas hüpotees. 13. Hüpoteeside kontrollimine: otsuse vastuvõtmine, kui on antud teststatistiku empiirilisele väärtusele vastav olulisuse tõenäosus ja olulisuse nivoo. Olulisuse nivoo ja olulisuse tõenäosus ● Statistika- ja ökonomeetriapaketid võimaldavad hüpoteeside kontrollimisel leida lisaks teststatistiku empiirilisele väärtusele ka sellele vastavat tõenäosust. ● See on olulisuse tõenäosus p (näitab tõenäosust, kui hästi valim sobib nullhüpoteesiga) ● Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui olulisuse tõenäosus p < α olulisuse nivoo (nt 0,05)
ainekeskseks. (R. Liimets-Sorokin 1998) Kuid õpetaja ja õpilase kontakt peaks muutuma isiklikumaks, sest õpetaja ei saa edastada väärtusi, kui need pole ka õpilasele väärtusteks. (H. Liimets 1970) "Edaspidi kujuneski H. Liimetsa uurimisprogrammis keskseks õpilase isiksuse integraalsete omaduste probleem. Kuid metoodilised seisukohad nõuavad alati ka empiirilist kontrolli. Koostöös Eesti Raadioga pandi 1972. aastal alus pikaajalisele empiirilisele uurimisprogrammile, et selgitada, missugused on ning missuguses suunas arenevad õpilaste väärtushoiakud, suundused ning kuidas mõjustab seda 7 protsessi eksisteeriv õpetamis- ja õpitegelikkus." (R. Liimets-Sorokin 1998:15) Liimets esitas neli õpivormi frontaalne, individuaalne, rühma- ning kollektiivne töö vastastikku seostatud süsteemi. (H. Liimets 1970)
III OSA Descartes`i väitis, et kui kõrvale jätta kujutlusvõime ja kõik meeltega tajutav ning keskenduda ainult mõttetegevusele, siis saab järeldada, et kui ma mõtlen, siis järelikult olen olemas ning eksisteerin end ümbritsevas keskkonnas. Enda olemasolu saab ära tunda vaid intellekt ise. See tähendab, et Descartes määras ära ühe kindla pidepunkti, vankumatu seisukoha, mille olemasolu ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui nüüd mõelda empiirilisele allikaotsingule ja Popperi väitele, et inimesed ei küündi tõeni, vaid saavad ainult selle piire kombata, siis on märgata vastuolu. Descartes`i väide on tõde: kui intellekt saab aru, et ta on olemas, siis nii ka on. Siin pole vaidlemisruumi. Popperi väite kokkuvõte oleks aga järgmine: inimautoriteet ei saa mingi määrusega kehtestada tõde. Seetõttu usun, et Descartes`i menetlus ei oleks rahuldanud Popperi mõtteid tõe leidmise ja eksistentsi kohta.
selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise
andmeid selleks, et määratleda, kuipalju inimesi ühte või teise tüüpi kuulub, mis neid iseloomustab, kui suur osatähtsus on tüüpikuulumisel sotsiaalsetes protsessides ja struktuurides jne. Kontseptsioon, millele uurija tugineb (näit ühiskondlike klasside määratlemine marksistlikust traditsioonist lähtudes) on lähedane Max Weberi ideaalse tüübi mõistele. · tuginemine antud empiirilisele andmestikule Empiirilise tüpoloogia puhul lähtub uurija vastajate jagunemisest tüüpimoodustavate tunnuste ruumis. Empiirilise tüpoloogia protseduur: o Tüüpimoodustavate tunnuste määratlemine. Tavaliselt on neid 10-20, nii indekseid (soovitavalt) kui üksiktunnuseid, eelduseks tunnuste fikseeritus intervallskaalal (või sellele lähedasel skaalal). o Vastajate võrdlemine ja rühmitamine tüüpimoodustavate tunnuste kombinatsiooni
Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria ebaadekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust
Riigi kõige ohtlikumad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Need tuleb rangelt mahasuruda. Sellepärast on riigivõimul alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus õige religioon on riigi poolt tunnustatud kirik: kõik muu kuulub ebausu valdkonda, keelamisele ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid
aga tunnetada üksnes nõnda, nagu nad saavad meile nähtuda, mitte aga sellistena, nagu nad võivad olla iseeneses, ning see eeldus on absoluutselt paratamatu. Ruum ja aeg ongi need kaemused, millised puhas matemaatika seab kõigi oma tunnetuste ja otsustuste aluseks, mis on üheaegselt apodiktilised kui ka paratamatud.(§ 10) Puhas matemaatika kui aprioorne sünteetiline tunnetus on võimalik vaid seetõttu, et ta käib eranditult üksnes meelteobjektide kohta, mille empiirilisele kaemisele on aluseks puhas (ruumi ja aja) kaemus ja nimelt a priori ning aluseks saab see olla seepärast, et ta on üksnes meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on,
Olulisuse nivoo ja olulisuse tõenäosus Tuntumad testimisel kasutatavad jaotused · Statistika- ja ökonomeetriapaketid võimaldavad Jaotus Kus kasutatakse hüpoteeside kontrollimisel leida lisaks teststatistiku empiirilisele väärtusele ka sellele vastavat tõenäosust. · See on olulisuse tõenäosus p. Näitab tõenäosust, kui hästi valim sobib nullhüpoteesiga. Normaaljaotus Keskväärtuse testimine, korrelatsiooni olulisuse (z-test) testimine, · Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui
sündmustest; · Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele; · Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal; · Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine. 3) Teaduslik tunnetus eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11
kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid.
Kergemakujulisi haigestumisi, subkliinilisi ja atüüpilisi haigusjuhtusid ei ole uuritud, kuid teavitatud juhud viitavad nende võimalikkusele. Enamik haigestnutest on olnud terved väikelapsed või täiskasvanud.[5] Enamik hospitaliseeritud A (H5N1) patsientidest on vajanud 48 tundi pärast haiglasse saabumist hingamisaparaadi abi, samuti intensiivravi multiorganpuudulikkuse ja hüpotensiooni tõttu. Lisaks empiirilisele ravile laia spektriga antibiootikumidega on enamikku patsiente ravitud viirusevastaste ravimitega ja kortikosteroididega. Kõige parem tulemus on olnud varajasel ravi alustamisel viirusevastaste ravimitega. Nendel haigestunutel, kes jäid ellu, paranes seisund kahe-kolme päeva jooksul pärast ravi alustamist oseltamiviiriga. Letaalse kuluga juhtudel on hoolimata varajasest ravi alustamisest oseltamiviiriga haigusnähud süvenenud ja kurgust võetud analüüsis pole
esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. Arthur Lewise teoreetiline kahesektoriline jääktöö mudel; Hollis Chenery empiirilisele analüüsile toetuv arengumustrite teooria). 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut? Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Rostow' kasvustaadiumite teooria · Viis kasvustaadiumit
gdt nõudlusfunktsioon qli 79,3 0, 540 pli 0,195 psi ui H0 kõik seletavate tunnuste kordajad on nullid, b2=b3=... =bk =0 H1 vähemalt üks kordaja b2, b3 ...., bk on nullist erinev Nullhüpotees: Y on määratud oma keskväärtusega: Sisukas hüpotees yi b1 ui y ui F- statistiku empiirilist väärtust võrreldakse F jaotuse kriitilise väärtusega (või empiirilisele väärtusele vastavat olulisuse tõenäosust p võrreldakse olulisuse nivooga ). p=0,000291 < 0,05 Kui empiiriline väärtus ületab kriitilise (p<), võetakse vastu sisukas Võtta vastu sisukas hüpotees: mudel on statistiliselt oluline hüpotees: mudel on statistiliselt oluline.
olnud kaua aega evolutsioonilis-ökoloogilise uurimistöö objektiks, pole asjad kaugeltki selged - ehk just seetõttu, et paljud adaptiivsed seletused loomade värvusele (nt vastuvarjutus varjude kaotajana, vt allpool) on saanud õpikuklassikaks enne, kui tekkis tänapäevane teaduslik lähenemisviis sellistele küsimustele. Paljud intuitiivselt vastuvõetavad seletused tuginevad väga puudulikule empiirilisele baasile. Esimene pool: kohastumused vältimaks leitud saamist. Lihtne sulandumine keskkonnaga kannab nime krüptilisus (crypsis). Kõige lihtsam variant on kaitsevärvus, st olemine seda värvi (või ka mustriga) mis substraatki, nii on paljud lehtedel elavad putukad rohelised, mitmed muud jäljendavad samblikku puutüvedel jne. Igaüks võib selliseid näiteid ise juurde mõelda. Lisaks värvile võib jäljendada ka konkreetseid keskkonnas leiduvaid, kuid kiskjale huvi
sotsiolingvistiline,tüpoloogiline) Vt. Konspekt. 4. Keelkond, algkeel, haru Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel.
jne). Kvantitatiivsete andmete kasutamiseks on üsna sageli see, et kogutakse individuaalseid andmeid ja koondatatakse need, analüüsimaks organisatsioone. Kvantitatiivsetes meetodites pannakse rõhku testimisele ja tõestamisele, kus kasutatakse loogilist ja kriitilist lähenemist. Toimub kontrollitud mõõtmine, mis on üksikasjalik ning analüütiline[7: 98]. Kursusetöö koostamise käigus, millega on loodud teoreetiline alus empiirilisele uuringule lähtub kursusetöö autor raamatupidamise seadusest ning RTJ 4-st. Peale seadusandliku kirjanduse on töös kasutatud erinevaid eesitkeelset kirjandust, nendest tuntumad Jaan ja Lehte Alveri raamat ,,Finantsarvestus" ja Juta Tikk ,,Finantsarvestus, kes on küll ümberkirjutanud seaduseid ning RTJ-e, kuid peale selle ka palju oma nägemuse järgi raamatupidamisest tulenevaid mõisteid juurde lisanud.
registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel
veel ei kasutanud.K võttis kasutusele mõiste eksistents, kasutades seda sõna inimese olemise kohta kuigi laiemas tähenduses jäi eksistents tähistama endiselt olemist üldse.Hiljem lähtuvad samasugusest mõistekasutusest ka Heidegger ja Satre.Eksistentsifilosoofiat vaadatakse ka vahest kui radikaalset subjektifilosoofiat.Kõikidele autoritele on ühine see, et nende tõlgitsuses pole inimese eksistents vaadeldav esemena ning on sellisena empiirilisele teadusele haaramatu.Satre oli „eksistentsialismi“ tuntuim levitaja.Pärast Teist maailmasõda hõlmas eksistentsialism ka teisi kultuurinähtusi nt ilukirjandus ning tähistades muu hulgas vabameelset ja individualistlikku elustiili.AUDENTSUSE PROBLEEM- kuidas olla ise, milline on audentne iseolemine, konkreetse indiviidi eksistents pole seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida
13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni)
13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni)
loolist küsimust sellest, kuidas need tõed kunagi avastati, ega psühholoogilist küsimust sellest, kuidas igaüks meie seast need selgeks õpib, vaid epistemoloogilist küsimust. Milli väite järgi, mille me kõrvale heidame, on loogika ja matemaatika proposit- sioonidel sama staatus kui empiirilistel hüpoteesidel ning nende kehtivus määratakse kindlaks just niisamuti. Me kinnitame, et nad on kogemusest sõltumatud selles mõttes, et ei võlgne oma keh- tivust empiirilisele verifitseerimisele. Võime jõuda nende avasta- miseni induktiivse protsessi kaudu; ent kui me neid kord taibanud oleme, näeme, et nad on paratamatult tõesed, et nad kehtivad igal mõeldaval juhul. Ning see võimaldab eristada neid empiirilistest üldistustest. Sest teame, et propositsiooni, mille kehtivus sõltub kogemusest, ei saa vaadelda paratamatult ja universaalselt tõesena. Milli teooriat kõrvale jättes peame olema mõneti dogmaatili- sed
13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni)
impersonaalselt, täpselt ja ütlemata midagi, mida materjal ei näita. • Strukturalismi kontekstis eelkõige distributsiooni käsitlus. → biheivioristlik keelekäsitlus • Keeleteadlased puutuvad kokku indiaani keeltega, kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi? 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. TERMINID: Boas - oli Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog, pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale Sapir - oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Boasi andekaim õpilane Whorf - oli ameerika keeleteadlane. Ta on tuntud peamiselt Sapiri-Whorfi hüpoteesi ühe autorina. Romantikud saksa filosoofias: • Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Franz Boas
Miljondikosa – väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses. Tähis ppm (parts per million). (Ka miljardikosa). Empiiriline valem – näitab millises vahekorras erinevate elementide aatomid ühendis esinevad. Empiirilise valemi leidmiseks jagame iga elemendi massi tema molaarmassiga. Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga saame teada molekulivalemi. (2 reaktsioonide põhitüüpi: ioonreaktsioonid ja redoksreaktsioonid) (elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone Katalüsaator – aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon
- 1 Koige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla uhe lehekulje. Igal tasemel on vahemalt kaks alapunkti. 14) Lõputöö esitusviis: - Analüüsiv sünteesiv üksikobjekti näitel 15) Töö sisus liigutakse… - Üldisemalt kitsamale Uldjuhul on soovitatav probleemide kasitlemisel liikuda uldisemalt (teoreetilised lahteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsele empiirilisele analuusile. 16) Üliõpilastööd kirjutatakse… - Umbisikuliselt 17) Laiendatud kavas ei tooda välja: - Uuringu tulemustest lähtuvad järeldused Uliopilastel tuleb kirjalike toode koostamise kaigus esitada too laiendatud kava, milles tuuakse valja jargmised aspektid. Too pealkiri. See peab olema konkreetne ja andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi pohiolemusest. Teema aktuaalsus
impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. · Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. · Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine
kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkinud raskusi. parandusmehhanism Põhiideed: · Eesmärgiks on leida, kuidas inimesed tulevad toime omavahel keeleliste vahendite abil suheldes · Kõne ja tegevuse primaarsus: lõppkokkuvõttes loob inimeste tegevus nii situatsiooni kui ka vestlejate identiteedi · Tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja konteksti ühisel mõjul · Analüüs toetub empiirilisele materjalile, järeldusi ei tehta introspektsiooni abil · Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt. · Analüüsitakse suhtlust tervikuna, st nii verbaalset kui mitteverbaalset komponenti. · Otsitakse universaale. · Inimesed järgivad suhtluses teatud norme (keelekasutus viisid, mida peame normaalseks) (rule,usage, practice)
innustab ja julgustab ning annab konstruktiivset tagasisidet. Juhendaja kirjutab õpilase uurimistööle hinnangu ehk annotatsiooni (vt lisa 3). Juhendaja hinnang lähtub põhimõttest, et see on hinnang ka minu tööle. Seega juhendajal ei ole arukas välja tuua probleeme, pigem peaks tema huvi olema neid varjata. Juhendaja hinnangus tuleks esile tuua uurimistöö autori saavutused ja peamised töö tugevused, hinnang teoreetilisele käsitlusele ja empiirilisele osale, uurimisproblemaatika aktuaalsusele ja valitud metoodika otstarbekusele. Juhendaja võib lisaks uurimistöö sisulisele osale esitada ka omapoolse hinnangu õpilase kohta, milles oleks soovitatav viidata õpilase töösse suhtumisele, tema initsiatiivile, iseseisvale probleemide lahendamisele, analüüsi ja sünteesi oskusele, kompetentsusele ning selle kujunemisele uurimistöö kirjutamise käigus antud valdkonnas.
Areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Arengut suunavad bioloogilised mehhanismid ning bioloogiliste mehhanismide kompleks on tal nimetatud küpsemisena küpsemisteooria. Suund bioloogia peale. Peamine Geselli väide on et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Geselli huvitas motoorika ja taju areng ning neid pidas ta möödapääsmatuks ja automaatseks. 1914-1927 pandi alus empiirilisele baasile arengupsühholoogias st teeme kellegi peal mingi uurimuse. Enamasti empiiriline baas kvantitatiivne. Arenesid sotsiobioloogia ja etoloogia. Arengupsühholoogia oli mõjutatud ...(???) Õppimisteooriate kujunemine (Pavlov). Pavlov oli füsioloog, kes tegeles tingimatute ja tingitud refleksidega (kellukesehelina peale tekkis koeral isu, stiimul oli kellahelin). J.B. Watson (1878-1957) oli psühholoog, kes oli keskkonnateoreetik
arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog. 4) tähelepanu koondumine õppimise seaduspärasustele Kokkuvõtteks viis see biheivorismi tekkeni. Järgmine tüüp: J.B. Watson (1878 - 1957). Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist
keha ja meele vahel. 6. Keeleteaduse suundi. Keeleteadus e linvistika - loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. (uurivad keeleteadlased e linvistid e keeleuurijad) Laias täheduses filoloogia. Üldkeeleteadus käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust) Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.
konkreetseted tingimused, järeldus – mingi sündmuse aset leidmine. Üldiselt üksikule – deduktiivne ehk üldise alla viimine. Kuidas toimub ennustmine / ette nägemine; milleks: laiendada oma teaduse empiirilist ulatust. Teooria võimaldab meil jälle uusi fakte ennustada ja teooria kasvab, teada järjest rohkem. Loogiline ja statistiline tõenäosus: stat – empiiriline, mõõdetav, tõenäosus; Loogiline – toetume empiirilisele statistikale, et mingi asi kehtib 70% tõenäosusega. Loogiline on analüütiline ja statistiline on sünteetiline (empiiriline) – raske eristada Mitte-vaadeldavad entiteedid – uurime, et saada vastust küsimusele MIKS; panna alus uuele seadusele, teadmisele; aitab ennustada, seletada asju, mida vb enne ei olnud võimalik. Teoreetilised seadused. Mille kohta käivad teoreetilised seadused, mida tähendab fakt, kuidas seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad
- seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis - julgustab teaduslikku uurimustööd - paljud avastused saanud selle tõttu teoks · Ühed usundid eitavad täelikult teaduslikke teooriaid, sest need ei vasta pühakirjades kirjeldatud universumi loomisele Jumala poolt. · Teised püüavad mõista teaduslikke teooriaid pühakirja valguses. · Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast
Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA RÕHUTAB: individuaalsete erinevuste olulisust et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad – töö sisu, töö vahendid, töö tingimused, piirangud ja võimalused. Teised inimesed. Töötaja siku eripärad. tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult – enne kui me hakkame mingisuguseid probleeme lahendama, me peaksime toetuma teoreetilisele ja empiirilisele teadmisele, mis tähendab et oma pakkumiste aluseks me peaksime 7 võtma aluseks rohkema kui khutunde. Teooriad on tulnud elust enesest, igapäevaelu uurimisest. See raamustab meie faktide hulga ja aitab seletada. Aitab kaasa otsuse asjakohassele ja on ratsionaalsed, kui lähtud teooriatest. erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks – lähenamised
n kiirus v = 3kT m , siis järelikult ~ m T , st sisehõõrdetegur sõltub molekulide mõõtmetest ja massist ning gaasi temperatuurist, kuid mitte gaasi rõhust ja kontsentratsioonist. 3.1.2. Soojusjuhtivus Läbi pinna pindalaga S minev soojusvoog ehk soojushulk ajaühiku jooksul on vastavalt empiirilisele seosele järgmine: dQ dT q= =− S , (3.6) dt dz dT kus on keskkonna soojusjuhtivustegur ning on temperatuuri gradient (näitab kui palju dz muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta). Analoogiliselt alapunktis 3.1
"Filosoofia ja looduse peegel" ilmus 1979. aastal. Selles raamatus jättis nö. hüvasti analüütilise filosoofiaga. Rõhuasetus kandub üle pragmatismi. Jagab tänapäeva lääne filosoofia kaheks: analüütiliseks (Ameerika ja Inglise filosoofid) ja kontinentaalseks (Prantsuse, Saksa ja Itaalia filosoofia). Ründab trad. F. kui tõe otsimist. Eelkäijad: W. Sellars "Empirism ja mõistuse funktsioon" (1956) lammutas "antuse müüdi", mis on omane empiirilisele F. W. Quine näitas, et eristus analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahel ei pea paika, seega kaob ka eristus faktilise ja kontseptuaalse vahel. D. Davidson tegi järgmise sammu ja kõrvaldas eristuse kontseptuaalse skeemi ja sisu vahel. Filosoofe on kolme liiki : 1. filosoofid-õpetlased. Nt. Russell. Imiteerivad teaduslikke meetodeid ja neil pole Rorty arvates tulevikku, sest epistemoloogia on nende jaoks tähtsaim. Tunnetus on sel juhul
kui tunnetuse tööriista, möistuse enda kohta (seda kriitiliselt kontrollimata) teinud ennetava otsuse ja edasi: Kant kontrollivat seda tunnetuse tööriista tema funktsioonides ja vöimalustes - kuid millega? Sellesama möistusega, mis on seejuures iseenda ainus kohtunik! See on pradoks, millest ei vii ilmselt mingit teed välja. b) Kanti meetodist Ka siin on töstetud terve rida etteheiteid. On öeldud, et Kant olevat liialt ratsionalistlik. Ei saa öelda, et ta on empiirilisele maailmale vähe tähelepanu pööranud. See tähendab. et Kant üldse köigele ratsionaalselt läheneb ja irratsionaalset, selle söna laiemas möttes inimeses alahindab. Vörreldes teiste euroopa filosoofidega ei saa aga ka öelda nagu oleks Kant ratsionaalsem kui need. Vastupidi, Kant piiras möistuse valdkonda erakordselt. Samal suunal asuvad etteheited ka Kanti eetika kohta. Töepoolest on Kanti eetika puhas möistuseeetika mitte tundeeetika
osake. Ioon: on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodust stabiilset väliselektronkihti. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem: on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasut elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud. Mool: (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas: on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem: on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained.
osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodust stabiilset väliselektronkihti. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem: on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasut elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud Mool: (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas: on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem: on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained.
statistiku kohta (Table C-5, Critical values of t) t kriitilised väärtused on seotud vabadusastmetega (degree of freedom) ja olulisuse nivooga (level of significance) (viimane viitabki tõenäosusele, millega me saaksime antud t väärtuse juhuslikult. Vabadusastmed viitavad vaatluste arvule, mis on vabad varieeruma. t-testi puhul on see (n-1), meie näites: df= 16-1 =15.) Tabelist tuleb valida arv, mis on lähim meie empiirilisele t väärtusele ja ei ületa seda !! Seejärel leida olulisuse nivoo (p kahanemine ja t suurenemine liikudes tabelis paremale näitab, et tõenäosus saada suur t väärtus juhuslikult on väga väike !) t obs > t krit. ; t (15) = 1,58, p<0,20. 3) otsustame, kas tegeliku tulemuse eest vastutab juhus või miski muu. See ongi sisuliselt kriteeriumi valik. Tuleb otsustada, kas meie tulemus (t=1,58) põhines juhusel või mitte. ALATI on teatud tõenäosus, et tulemus põhineb juhusel
väliselektronkiht. Jagunevad katioonid ja anioonid. Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Vt pilet nr 4 Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis
annaabi.ee 
