Uurimustööde alused lõhike ülevaade (5)

1. Uurimistööle esitatud põhinõuded ja selle olemus
- Teadustöö peab olema iseseisva mõttetöö tulemus
- Teadustöö peab olema vajalik, aktuaalne ja tuginema obektiivsetele kontrollitavatele andmetele
- Teadustöö peab olema plaanipärane ja skeemikindel
Teadustöö põhiolemuseks on see, et selles koostamisel kasutatakase teaduslik-uurimus meetodi.
2. Üliõpilastööde liigid ja nende lühikirjeldus
- Essee. Vabalt valitud või etteantud teemal vabas vormis mõttearendus.
- Referaat. Lühike ülevaade konkreetsel teemal kogutud allikate materjalist või teadustöö tulemusest.
- Ainetöö. Konreetse probleemi või praktilise küsimuse uurimine /käsitlus. Tehakse mingi aine täitmiseks.
- Praktika aruanne. Peab olema valdkonna põhiolemuse tutvustus.
- Kursuse töö. Tegemist on väikesemahulise teadustööga. Kehtivad teadustööle kehtestatud nõuded.
- Lõputöö. Juhendaja kaasabil koostatud teadustöö.
3. Uurimistöö teema valiku põhimõtted
Uurimustöö teema valik tuleb lähtuda sellest kas konkreetse teema käitlemine on vajalik ja aktuaalne; kas on materjale mida seda toetaksid; kas on olemas juhendaja sellise teema käsitlemiseks; valida tuleks mingisugune südamelähedane teema mis huvitab .
4. Mis on hüpotees, tööeesmärk, uurimustöö meetodid?
- Hüpotees on teadaolevatel faktidel või seaduspärasustel rajanev oletus , mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks.
- Töö eesmärk. Uurimustööl on alati kindel eesmärk mis peab olema läbi kogu töö silme ees.
Välja võib tuua kaks eesmärki:
1) Materiaalne- sisuline
- uute teadmiste saamine
- võimaluse loomine üliõpilase profesionaalseteks oskusteks
2) Formaalne - Teatava taseme saavutamine kõrghariduse omandamisel- akadeemiline kraad, diplom . Annab eeldused edasiseks õppimiseks.
Formaalne eesmärk toetav kvalifikatsiooni ja materiaalne eesmärk kompetentsust.
- Uurimustöö meetod on uurimuse tesotamise viis. Meetodidega tagatakse uurimustöö objektiivsus , sihipärasus ja aktiivsus. Meetodid jaotatakse rakendussihi poolest kolme rühma:
1) uuringu korraldamise meetodid;
2) informatsiooni (faktide) registreerimise meetodid, kaasa arvatud vajaliku analüütilised protseduurid;
3) informatsiooni läbitöötamise meetodid.
5. Teadustöö kavandatav strukuur ja selle koostamise põhimõtted.
1) Teema valik. Teema valikul tuleb arvestada järgmist:
- kas teema on isiklikult huvitav?
- teema uudsus ja aktuaalsus?
- kas on materiale, mille najal töö kirjutada?
- kas on olemas sobilik juhendaja?
2) Probleemi püstitus. Probleem tuleb sõnastada ning see peab sisaldama vastuolu kehtiva teooriaga aga ka oodatava tulemuse määratlemist. Probleem tuleb liigendada ning sere liigendus peab olema loogiliselt järjestatud. Probleemi formuleerimine peab sisaldama ka võimalikke vastuväiteid pakutavale lahendusele.
3) Hüpoteesi seadmine probleemi lahendamiseks.
4) Meetodide valik. Tähtis on valitud metoodikat kirjeldada.
5) Uuringu teostamine - faktilise materiali kogumine.
6) Andmete analüüs püstitatud hüpoteesi ja eesmärke arvestades.
7)Kokkuvõtte tegemine. Formuleeritakse uurimistöö tulemus- kas hüpotees peab paika või mitte.
Teadustöö protsess:
6. Põhilised uurimismeetodid (kvalitatiive ja kvantitatiivne), juhtumi-, dokumendiuuring , internet .
Esmalt saab meetodid liigitada järgmiselt:
1) Kvalitatiivne meetod:
- subjektiive, lähtub isiku seisukohast .
- spekulativne, ei saa kontrollida
- poliitiline, väljendab teatud hoiakut
2) Kvantitatiivne meetod
- objektiivne, empiiriline uurimine, tugineb kindlatele andmetele
- hüpoteesi kontroll on võimalik
- väärtusvaba
Konkreetsed meetodid:
1) Juhtumiuuring. Uuuritakse teatud sündmuseid, juhumeid. Selle ostarbeks viiakse läbi intervjuusid.
2) Dokumendiuuring.
7. Diplomitöö koostamine ja vormistamine.
Diplomitöö peab sisaldama:
- selge probleemiasetusega sissejuhatuse, milles selgitatakse uurimuse või arendustöö
vajalikkust , probleemi aktuaalsust ja selle lahendamise viisi;
- tegeliku töö kirjelduse koos saadud tulemuste analüüsiga;
- kokkuvõtte põhiliste tulemuste loeteluna koos nende tähtsuse määratlemisega ja
lahendamata jäänud probleemide ning edasiarendamise võimaluste äramärkimisega.
Diplomitöö tuleb vormistada järgmise struktuuri kohaselt:
1) tiitelleht ;
2) autorideklaratsioon;
3) sisukord;
4) sissejuhatus;
5) sisulised osad;
6) kokkuvõte;
7) viidatud kirjandus;
8) lisad;
9) võõrkeelne laiendatud kokkuvõte koos autori nime ja töö pealkirja inglisekeelse tõlkega.
Töö peab olema eestikeelne ning varustatud inglise, saksa- või venekeelse laiendatud
kokkuvõttega, eestikeelse tiitellehe ja autorideklaratsiooniga. Nii saksa- kui venekeelse
laiendatud kokkuvõtte korral tuua ära ka ingliskeelne pealkiri.
8. Diplomitöö esitamine ja kaitsmine.
1)Üliõpilane esitab ülikoolile avalduse lõputoo kaitsmise kohta, esitades avalduses töö teema ja ülesande.
2) Kaitsekomitee hindab teema vastavust nõuetele ning kas rahuldab või ei rahulda avalduse.
3) Üliõpilane esitab järgmised materialid:
- diplomitöö kahes eksemplaris
- retsensioon ühes eksemplaris
- juhendaja arvamus ühes eksemplaris
- tõend raamatukogult?!?!
4) Üliõpilane registreeib kaitmisaja
5) Toimub kaitmisne kaitmiskomisjoni avalikul istungil . Kaitmiskomisjon koosneb vähemalt 5 liikmest.
Kaitsmise protsess:

• esitatud dokumentide tutvustamine
  
• lõpetaja ettekanne
  
• juhemdaja arvamuse tutvustamine
  
• retsensendi arvamuse tutvustamine
  
• diskussioon kus on kõigil kohalviibijatel võimalus esitada kaitsjalt küsimusi lõputoo kohta
  
• otsuse vastuvõtmine
  

6) Positiivse otsuse korral vormistatakse akadeemileine õiend ja diplomitöö mis antakse lõpetajale üle pidulikul lõpuaktusel.
5