Teadustöö alused kordamisküsimused eksamiks (1)

Eksamiküsimused
1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid?
Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus , objektiivsus , tõestatavus ehk usaldusväärsus , selgus ehk arusaadavus, kriitilisus.
2. Millised on uurimistöö koostamise etapid?

• Teema valimine
  
• Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega
  
• Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine
  
• Uurimismeetodi valik
  
• Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine
  
• Uurimismaterjali analüüs
  
• Uurimuse koostamine ja vormistamine
  

3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon ?
Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus .
4. Mis on empiiriline uurimus?
Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist.
5. Mis on kvalitatiivne uuring?
Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad.
6. Mis on kvantitatiivne uuring?
Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal.
7. Mis on tsiteerimine?
Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses.
8. Mis on refereerimine ?
Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine.
9. Mis on plagiaat?
Plagiaat on autoriõiguste rikkumine , teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna.
10. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uurimistöö koostamisel?

• Osalejaid tuleb informeerida, mis uuringus nad osalevad
  
• Tuleb selgitada, mis riske uuringus osalemine endaga kaasa toob, kuidas andmeid kasutatakse.
  
• Vältida manipuleerimist osalejatega, nende arvamuse kallutamisega vms
  
• Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik
  
• Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt
  
• Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid
  
• Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda
  
• Anonüümsuse tagamine
  
• Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud
  

11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel?
Vaata ülemist !
12. Millistest osadest koosneb ankeet ?

• Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole
  
• Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile
  
• Demograafiline osa ehk pass (sugu, vanus jne)
  
• Tänusõnad
  

13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik?
14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida?
Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja
vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus.
15. Mis on juhuvalim (simple random sample)?

• Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse
  
• Juhuslik valikumuster
  

16. Mis on mugavusvalim ?
Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad).
17. Mis on lumepallivalim ?
Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned.
18. Mis on süstemaatiline valik (systematic sampling)?
Uuritavad valitakse kidnla süsteemi järgi (nt. Iga kümnes nimekirjast)
19. Mis iseloomustab struktureeritud ankeeti?
Struktureeritud ankeet koosneb kindlatest küsimustest ning seal on ainult suletud küsimused.
20. Mis iseloomustab poolstruktureeritud ankeeti?
Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest.
21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga?

• Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti
  
• Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku
  
• Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida
  
• Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema
  

22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega?
Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte.
23. Millised on ankeetküsitluse puudused?
Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud küsimustikke võib olla palju.
24. Millised on intervjuu puudused?
Nõuab rohkem aega, tulemuste kokkuvõtmine pikk ja raske ning vastuseid saab üsna vähe.
25. Miks tuleb ankeetküsitluses vältida mitmest osast koosnevaid küsimusi ?
Sellepärast, et vastaja võib vastata ainult ühele osale sellest küsimusest.
26. Millised on avatud küsimuste eelised võrreldes valikvastustega küsimustega?
Inimene saab rohkem selgitada oma vaateid ning tal on vastamiseks rohkem „ruumi“.Vastuseid ei anata ette, seega vastaja saab ilmutada oma teadmisi.
27. Millised on valikvastustega küsimuste eelised võrreldes avatud küsimustega?
Vastajate vastused on võrreldavad, tekib vähem kirju andmestik, aitavad vastajale asju meenutda, mis muudab vastamise kergemaks. Vastuseid on kergem arvutiga töödelda ja analüüsida.
28. Tooge mõni binaarskaalal põhineva küsimuse näide?
Kas olete osalenud selles uuringus? Jah v ei
29. Mis iseloomustab järjestusskaalat?
Järjestusskaalaga küsimus, kus pakutud muutujad ei ole juhuslikud, vaid väljendavad tunnuse kasvamist või kahanemist. Vastuste tulemus võimaldab arvutada nii protsentjaotust kui astakkorrelatsiooni.
30. Millised on võrguküsitluse (läbi Interneti) eelised võrreldes postiküsitlusega?
Võimalik saada andmeid eri geograafilistest punktidest, ilma et intervjueeritav ja intervjueerija kaotaks omavahelise läheduse. Samuti on see kiirem, kui postküsitlus ja vastused ei saa kaduma minna.
31. Mis on nimitunnus? Palun tooge mõni näide!
Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, nt rahvus, hobi .
32. Mis on järjestustunnus? Palun tooge mõni näide!
Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on! Nt haridustase
33. Mis on arvtunnus? Palun tooge mõni näide!
Arvtunnusel on arvuline väärtus nt pikkus, kaal, vanus
34. Mis on binaarne tunnus? Palun tooge mõni näide!
Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Nt sugu
35. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused joonisena?
Vali esitluseks diagramm, kui soovid eelkõige anda kiiret ülevaadet üldtendentsi(de)st ja suundumus (te)st.
36. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tabelis?
Kui omavahel võrreldavaid andmeid on palju.
37. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tekstina?
Kui analüüsitavat materjali on väga vähe, nt vastajate sugu ja vanus.
38. Millal eelistada sektordiagrammi tulpdiagrammile?
Kui tahetakse näidata mingit osa mingist tervikust.
39. Millised on teadusinfo tunnused?

• Sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine.
  
• Ajakirjal/ raamatul on ISSN/ ISBN e. Identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber .
  
• Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon , uurimisasutus .
  
• Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis.
  
• Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon.
  
• Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides.
  
• Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami.
  

40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist ?
- annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti.
Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu ).
41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab,
et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis,
kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni.
42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille
mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet
just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista
paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud.
43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.
44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid ( vaatlus )andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja
nende kirjeldamiseks. Järeldusi tehakse ainult valimi piires.
45. Järeldav e üldistav statistika – kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina
hinnangute ja prognooside tegemiseks mittevaadeldud situatsioonide kohta (üldistuste
tegemine laiema objektide hulga ehk üldkogumi kohta). Pakub meetodeid vea
hindamiseks.
46. Üldkogum - kõik juhtumid või objektid, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt
sõnastatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad. N: Eesti lasteaednikud aastal
2006, Austraalia linnad, Maksimarketi kliendid mai 2006- mai 2007, hallid hiired vms.
Üldkogum ei pea koosnema ainult inimestest, selle võib moodustada ükskõik milliste
sarnaste objektide hulk.
47. Valim – uurimiseks valitud populatsiooni e üldkogumi osa.
N. 600 Eesti lasteaednikku aastal 2006, 10 Austraalia linna, 500 Maksimarketi klienti
mai 2006- mai 2007, hallid hiired vms.
48. Kvalitatiivne uuring ( Qualitative Survey ) - annab vastuse küsimustele kuidas,
millist, miks, millised omadused? Kogutakse vabas vormis antud vastuseid,
hinnanguid, arvamusi . Vastused iseloomustavad vastajate konkreetseid kogemusi, veendumusi (eelarvamusi), tegevusmotiive ja käitumist. Kvalitatiivuuring viiakse läbi
statistiliselt väikesel valimil ja ei ole reeglina laiendatav üldkogumile.
49. Kvantitatiivne uuring (Quantitative Survey) - annab vastuse küsimustele mida, kui
palju, kes, millal, kus, mis on parem? Andmeid kogutakse (statistiliselt) suurelt
valimilt ja nende analüüsimisel kasutatakse statistilisi meetodeid. Uuringu tulemuse
täpsus sõltub valimi suurusest .
50. Pilootuuring – küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja
vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus.