Artikli analüüs: „Zeitschrift für Soziologie“ (0)

1 Hindamata

Referaat
Artikkel on valitud ajakirjast „Zeitschrift für Soziologie “, Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „ Rong või lennuk“, „ Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a.
Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. Väike osa CO2 saastatusest on põhjustatud tööle mineku sõitudest.
Uuritavateks olid ühe Šveitsi reisibüroo 218 klienti. Uurimismeetodiks oli klientide küsitlemine telefoni teel, mille käigus pidid nad vastama küsimustele. Küsitlus tulemusi analüüsiti ja toodi välja statistiliselt arvuliste näitajatena. Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest tulenevalt valiti just need kliendid, kes olid eelneval aastal selles ajavahemikus reisinud ning kelle transpordi vahendiks oli rong või lennuk. Selle perioodi jooksul oli reisinud 278 inimest aga neist 218 klienti saadi kätte ja küsitleti. 218 küsitletust 20% käisid oma viimasel reisil autoga , kuna nad ei valinud reisimiseks ühistransporti langesid nad analüüsist välja. Suvaliselt valitud inimeste puhul on negatiivne külg see, et nad reisivad kogu Šveitsi rahvastikuga võrreldes rohkem ja kuna reisibüroo asub ühe Berni ülikooli lähedal, on vanus keskmisest noorem kui Šveitsi elanikkond. Positiivseks on see, et reisibüroo reisikataloogides oli näha sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka keskkonnategurid . Euroopa sisese reiside puhul on valida liiklemiseks rong, lennuk ja auto. Peamised faktorid, mis on olulised transpordi valikul on ajakulu , maksumus ning mugavus. Ühistranspordi vahendeid kasutatakse juhul, kui need pole autoga võrreldes aeglasemad ja on piisavalt mugavad . Suurem osa uurimustest näitab, et määravaks saavad suhteline ajakulu, sõidukulud ja mugavused. Rohkem valitakse lennuki või rongi vahel, siin saab määravaks see, kumba transpordi vahendiga saab kiiremini kohale ja milline on rahaline kulutus . Teatud transpordivahendi valik suureneb, kas see on siis lennuk või rong. Oluliseks on ka mugavus transpordi vahendi valikul.
Tulemuseks oli see, et enamjaolt reisitakse rongi või lennukiga. Paremal järjel olevad inimesed valivad lennuki transpordi vahendiks, kuna see on kiire ja mugav, neile raha ei ole määravaks. Inimesed, kes reisivad lennukiga arvavad , et rongiga on ebamugav reisida . Vastupidiselt lennukireisijatele rongisõitjad nii ei arva . Oma valitud transpordi vahendiga ollakse rohkem rahul, kui alternatiivsega. Analüüsi tulemusena 68 küsitletut valisidki reisisihtkohta jõudmiseks lennuki. Nendest inimestest omakorda 37 valisid reisibüroo kataloogi järgi, millesse oli märgitud sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka keskkonnategurid. Ning 103 küsitletud kasutasid rongi reisisihtkohta jõudmiseks, kellest 77 kasutasid reisibüroo kataloogi. Kliendid, kes valisid lennuki transpordi vahendiks jõudsid kohale märgatavalt kiiremini, kuid maksid peaaegu 2x rohkem kui need, kes kasutasid sihtkohale jõudmiseks rongi. Uurimus näitas, et paljud inimesed ei tea oma kulusid , kui nad kasutavad autot töölesõiduks pidevalt. Küsitluste seast naised, vanemad inimesed ning naabrid , kes tihedalt suhtlevad on rohkem kursis keskkonna teadlikumad. Reisimiseks valitakse ka vahend sõltuvalt sellest, kas reisitakse üksi või koos seltskonnaga. Viimase puhul, kui aja kulu on suurem pole see häiriv kui üksi reisides. Analüüs kerkis esile küsimus, kas suurema keskkonna teadlikkusega inimesed lähtuvad transpordi valikul keskkonna säästlikkusest. 85% küsitletuid arvab , kui nii edasi käituda keskkonna mitte sõbralikult, siis võib see viia kunagi katastroofini. 80% küsitletuid arvab, et võib oma elustandarte muutes säästa keskkonda. Väga väike % küsitletuist arvab, et muretseme liiga palju keskkonna pärast. Samuti tuli välja see, et šveitslased on keskkonna teadlikumad kui sakslased . Inimesed, kes valisid viimaseks transpordi vahendiks reisi sihtkohta jõudmiseks rongi ( välja arvatud 4 küsitlejat) on keskkonna teadlikumad, kui need kes valisid reisi transpordivahendiks lennuki. Šveitsi elanikkonnast 40% ei tea oma aja ja rahalist kulu, mis kulub töösõitudeks. Arvatakse, et autoga saab kiiremini.
Rongireisid kasutavad 3x energiat, kui lennureisid. Ökoloogilisest seisukohast lähtudes on kõige ökonoomsem valida ühistranspordi vahend, mida kasutab rohkem inimesi - näiteks rong, reisibuss, lennuk, auto juhul kui autos on rohkem kui kolm inimest. Kõige ökonoomsem oleks kasutada rongi, ainukeseks miinuseks on, et rongisõit võtab rohkem aega võrreldes lennukiga. Kui lennufirmad suurendavad oma reiside arvu, siis suureneb ka ooteaeg. Kui rongifirmad loovad juurde kaug-ja kiirliine, siis on kasulikum ikkagi reisida rongiga kui lennukiga, kuna see on odavam ka. Autori arvates omavad küsitletud suurt keskkonna teadlikkust ja keskkonna probleemid ei määra ega mõjuta transpordi valikut. Ühistranspordi valik sõltub ka erinevatest sotsiaalgruppidest, millist transporti üks või teine grupp eelistab. Näiteks küsitletuist, kellel on alla 18 aastased lapsed eelistavad reisida lennukiga.
Antud artikkel seostub loengus käsitletuist teemadest esiteks näiteks sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega, majandussotsioloogia. Kuna ühistranspordi valik ja transpordi vahendite kasutamine seostub majandusega.
Teiseks seostub antud artikkel tänapäeva sotsioloogia teooria Briti sotsiaalantropoloogiaga. Bioloogiline funktsionalism – mille kohaselt on inimesel mitmesuguseid bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimesi bioloogilisi vajadusi:
Inimese vajadus: Vajadust rahuldav institutsioon:
Söömine Toidu varumine
Paljunemine Abielu, perekond
Kaitstus Sõjavägi
Kasvamine Haridus , kool
....
Nimelt enamus CO2 heitegaaside paiskumist keskkonda mõjutavad meie igapäeva sõidud vabaaja veetmiseks. Vabaaja veetmine on ka inimeste vajaduste rahuldamine, mille võiks tuua üleval olevasse loedisse.
Artiklit lugedes sain teada, et peamine liiklusvahendi valik Euroopa sisestel reisidel oleneb inimeste kuulumisest teatud sotsiaalsesse gruppi. Samuti on paljud inimesed teadlikud CO2 heitegaaside hulga suurenemisest keskkonnas. Kuigi inimesed muutuvad üha keskkonna teadlikumast, ei mõjuta see nende transpordivahendi valikut. Huvitav oli teada saada, et ligi 80% küsitletuist inimestest on valimis oma elustandarte muutma , et säästa keskkonda. Kuid väga väike % küsitletuist oli arvamusel, et muretseme liialt. Ma esialgu ennem artiklit lugedes arvasin just vastupidiselt, et nende inimeste % on suurem, kes arvavade, et muretseme liialt keskkonna pärast. Transpordi vahendi valikul saab määravaks aja - ja rahaline kulutus ning nendele kahele tegurile järgneb alles mugavus. Sain ka teada, et uurimust läbi viinud reisifirmal on reisikataloog, kus leidub infot aja ja rahalise kulutuse üle ühe või teise transpordivahendi valikul. Artikli analüüsist tuli välja see huvitav fakt, et rongiga sõita on kõige ökonoomsem, kuna seda kasutab üheaegselt suur hulk inimesi, elektri kulu väike, rahaline väljaminek väike ning heitegaaside kahjustus väiksem kui teiste transpordivahenditega liigeldes. Kuigi võrreldes rongi lennukiga on muidugi ajakulu suurem.
Oma igapäevases ja akadeemilises tegevuses saan kasutada teadmisi ühistranspordi valikul. Ise liiklen autoga väga tihti, kuna autoga liigelda on mugav. Tihti sõidan üksinda ja nüüd saan aru, kui keskkonna mitte sõbralik ma olen. Küsitletuist 85% olid oma elustandarte valmis muutma keskkonna säästmise nime. Suurem osa CO2 heitegaaside paiskumisest õhku on liiklusvahendite kasutamisest vabaaja sõitudeks, ise üritan käia nii palju kui võimalik jala ja vähem kasutades selleks autot või muud liiklusvahendit.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 2 allalaadimist

Artikli analüüs- Zeitschrift für Soziologie #1

Artikli analüüs- Zeitschrift für Soziologie #2

Artikli analüüs- Zeitschrift für Soziologie #3

Artikli analüüs- Zeitschrift für Soziologie #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ussike Õppematerjali autor

rong reisibüroo ajakulu kõige ökonoomsem ühistranspordi valik Zeitschrift für Soziologie

Sarnased õppematerjalid

doc

Artikli analüüs „Zeitschrift für Soziologie“,

Referaat Artikkel on valitud ajakirjast ,,Zeitschrift für Soziologie", Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on ,,Zug oder Flug?", ,,Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen". Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri ,,Rong või lennuk", ,,Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel". Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%

Meedia

ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaegne ühiskond ei nõ

Vaba aeg ja rekreatsioon

docx

Transport logistikas

Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on

Logistika

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007

150

pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005

Keskkond ja säästev areng

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika

Rohkem sarnaseid