Elu keskaegses linnas ja maal (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Ehitusviimistlus
Gregor Alton
Elu keskaegses linnas ja maal
Referaat
Juhendaja : Meeli Loorits
Haapsalu 2013
Sisukord
Sissejuhatus.............................................................................................................................3
Elu linnas………......................................................................................................................4-5
Elu maal..................................................................................................................................6
Kasutatud materjalid..............................................................................................................7
2
Sissejuhatus
 
Keskaegse linna keskel asus raekoda , kus töötas ja tegutses raad . Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Raekoja ees asus raeplats ehk turuplats , kuhu viisid kõik linna tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma.
Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht , visati tänavale.
Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed . Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset - söögilaud ning voodi. Riideid hoiti kirstus. Magama mindi siis, kui väljas läks pimedaks , kui külalised olid, siis polnud midagi imelikku, kui omad ja võõrad ühes voodis magasid. Söögikombed olid hoopis teistsugused kui tänapäeval, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati.
Haigete ning vigaste eest hoolitseti hospidalides.
Mustpeade maja
3
Elu linnas
Linna südameks oli turuplats
Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. 
Raad ja raekoda
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega.
Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust.
 
Käsitöö keskaegses linnas
Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes . Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi.
 Linnakodaniku kodu
Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused : kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms.
Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Milline võis olla küll müra, kui näiteks üksteise võidu tagusid viie sepapaja sepad, töötas neli kiviraidurit oma sellide ja õpipoistega ning veidi eemal saagisid laudsepad tünnilaudu..
4
Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi.
Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline.
Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud .
 Raekoda tänapäeval.
5
Elu maal
Keskajal oli maal üpriski rahulikum elu kui linnas.

Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt  elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad . Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos.
Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada.
Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid.
Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud.
Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes . Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad.
Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista.
 
6
Kasutatud materjalid

http://pilt.delfi.ee/contest-picture/12947/

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.ht m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_keskaegses_linnas_wargirl.ht m

http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mustpeade-maja-kohtuvaidlus-joudis-kohtusse.d?id=65183824

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_varakeskajal_birgit.ht m
7