Elu keskaegses linnas (1)

Külaskäik keskaegsesse linna
Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine , käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas .
Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad.
Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang , mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas.
Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse . Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse. Pimeduses ei saadud töid jätkata ja nii kui läks pimedaks tõmbuti majadesse ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks.
Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati.
Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad . Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi -padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades.
Linnaelu juhtis raad , turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu. Raadi kuulusid jõukad linnakodanikud , kes olid peamiselt kaupmehed .