Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Peeter Süda avas 1924 teatri ja muusikamuusemui .Muuseumis oli väga palju eksobisaante .Kõige rohkem meeldis mulle leierkastid mulle meeldis nende juures need väiksed nukukesed .Muusemui vanim klaver on londonis tehtud 1771 ehk 241 aastad vana klaver.Giidi jutust jäi mulle meelde et 303 aastas vana klaver on kõige vanem klaver maailmas .klavereid tehakse väga pikalt.Muusemis on umbes 3700 ekspositsaante .Leierkaste oli u 7-9 tükki oli väga väikseid mulle meeldis see , kui sa hoidisid neid käes ,siis oli kõla väiksem ,aga kui panid laua peale oli kõla palju kõvem .Kõige naljakam oli Poiss põrsaga , kuidas nad liikutasid ennast ja põrsas näitas keelt .Giid näitas ka meie esimese sajandi CD kuhu on tehtud väiksed tripsud ja siis panud leierkasti peale ja see hakkas häält tegema .Kõige suurem leierkastil oli ka lausa trummid peal see tegi väga kõva häält.Giid näitas ka eesti m...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina
Enne Teatri- ja Muusikamuuseumi külastamist ei olnud mul erilist ettekujutust selle kohta mis seal olla võib. Arvasin, et tegu on mingi väga igava kohaga kus giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald
Peeter Süda Ta äratas tähelepanu vaikiva oleku ja kinnisusega. Juba maast madalast oli ta harjunud kõige üle mõtlema ja vastust otsima. Peeter Süda sündis 30. Jaanuaril 1883, Saaremaal Leimanda vallas. Ta sündis talupoja perre, kus valitses religioosne ja muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina ...
tore et me ei istunud ühes ruumis ja kuulanud giidi juttu vaid saime ka näha ja kuulata erinevaid muusikariistu.Samal ajal kuulates giidi juttu. Ringkäik oli tore, lõbus, huvitav ja hariv, keegi ei tulnud sinna eelarvamustega et see on halb, igav ja mittehuvitav. Mina soovitaksin seal kõigil ära käia, sest minule väga meeldis. Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Mari-Liis Eha 8.klass 2007
Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo Pärt. ''Passio'' Festivalid MustonenFest 2016 Percussion Plus 2016 Al Bastione kontserdid Tallinn Music Week Eesti Muusika Päevad Konkurssid F. Chopini nimeline konkurss Koorifestival Tallinn Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss "Tallinn" Konkurss Noor Muusik Muuseumid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (Müürivahe 12) Huvitavad kohad Rahvusooper Estonia Restoran-klubi Clazz Lauluväljak Kino-Ooperid Klubid, kohvikud, baarid kus on live muusika Nautige muusikat! Tänan!
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
https://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI Kirjandus ● "Raimond Valgre laulud" ● "Mu kallis Niina. Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949" (autor A. Põldmäe) Kasutatud materjal ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ● Eesti Entsüklopeedia nr. 10 “TÜRI- Y”. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 ● Tänapäev, Tallinn 2005, 88 lk ● Sari „Elavik“, nr 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 2010, 168 lk + postkaardikomplekt "My Life Story" Raimond Valgre joonistustega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis viiulit, hiljem kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna. 1940 alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.Tema nime kannab Tartu Muusikakool..Tallinnas asub tema mälestussammas. 1998. a-st annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.Kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd "Kellad". Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. "Videvik" (sümfooniline pilt) "Koit" (sümfooniline poeem) "5 pala keelpilliorkestrile" Evald Aav (7. mär 1900 Tallinn 21. mär 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja Hiiumaal Käinas 7. Rudolf Tobias. (ehitatud u.1839?). Memoriaalmuuseum Büst. (1975) avati 27. mail 1973.a. Teatri ja Muusikamuuseum 8. 50kroonine rahatäht. Kujundanud Vladimir Taiger. Eesti Pank (1995) Kasutatud kirjandus http://www.kaina.hiiumaa.ee/index.php?id=17 http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=231&table http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tobias_evelin.htm http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?mact=Album,m2,default,1&m2albumid
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli
kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis ning 1957 samal erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Artur Vahteri klassis. 1961. aastal lõpetas ta kompositsiooni eriala Tallinna Riikliku Konservatooriumi Anatoli Garsneki klassis.Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962
tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Loomingust. . . Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele.
sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK, EDUARD TUBIN. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud.
Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum). Hiiumaal käis Peeter Süda rahvalaule üleskirjutamas 1905. aastal Kõpu kandis, Reigi kihelkonnas, ta sattus ka Käinasse. Süda kirjutas esimesena üles ka noodid, mis on olemas Eesti kirjandusmuuseumis. 16 Paul Ariste (1905-1990) P.Ariste oli eesti keeleteadlane, kelle meelisuurimisobjekt oli vadja keel ning ka vadjalaste rahvaluule ja etnograafia. Tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai
19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" 9. Eduard Tubin ( 18.06.1905 Torila 17.11.1982 Stocholm ) Oli üks väljapaistavamaid heliloojaid eestis muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eestis ( 1905 1944 ) Eduard Tublin sündis 18. juuil 1905. aastal Peipsi ääres Torila kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse
Tartu Ülikool Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana Essee Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest. Väikeriigi kontekstis on enda identiteedi säilitamine ja arendamine ülimalt oluline. Samuti tekitab kultuur ühtekuuluvust ning on ühiskonnas edasiviiv jõud, millest lähtuvalt tuleneb meie arusaam, kombestik ning üldine elu. Kuid kultuuri areng ning olemus sõltub omakorda üldistest ühiskondlikest protsessidest, võimalustest ja arusaamadest. Saab ju kultuur areneda oma loomulikku rada pidi ...
Andresed ja Pearud, Karja-Eedi, film ,,Suurlinna tuled", Suure Vankri auhind, maal ,,Tütarlaps allikal", mäng Kull ja kanad, Ita Everi show ,,Igihaljas vaatemäng", Ema Au Orden, Friedebert Tuglase novelli auhind, Punane Reede, Rahvusvaheline konverents. Neitsitorni kohvik Tallinnas, Eesti Kunstimuuseum, Niguliste kirik, artikkel ,,Lastekaitsjad astuvad võitlusse inimäriga", riigikogu kultuurikomisjon, AS Riigi Kinnisvara, teater Vanemuine, Teatri- ja Muusikamuuseum, ooper Carmen, festival ,,Talveöö unenägu", raadiojaam Sky Plus, telesaade Aasta tegija 2007, kirsisort ,,Viljandi kollane", punanesõstar ,,Hollandi punane", Valgetähe medal, ajakiri Eesti Loodus, I üldlaulupidu, ajaloo klassis toimub ajaloo olümpiaad, purjekas Vinge Tuul, rahvamäng ,,Muna", Felixi ketsup, Saksa mark, jüripäev, Pärsia sõda, välisminister, Eesti Leivaliit, Perepoja leib ja Vana Tallinna liköör. Kodune töö: Peterson: ,,Laulja", ,,Kuu, aed", ,,Päevaraamat"
Konkurents ei kujunenud tingimata eestlaste kasuks: kardeti, et haritum eesti publik voolab Saksa Teatrisse ja seda eriti pärast uue maja valmimist, sest kui "teised hea sisseseade juures heas Saksa keeles neidsamu tükkisid ette kannavad, meil aga kehva sisseseade juures kehvas Eesti keeles, miks ei peaks sinna mindama", nagu nenditi Estonia seltsi peakoosolekul 1908. aasta maikuus (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 60).2 Allikate nimestikus: TMM = Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. F T10, n 2, s 11, lk 60. 1 Meenutan, et kuni 1949. aasta 9. märtsini oli Estonia mitmezanriline teater, kus esitati nii sõnalavastusi, oopereid kui ka ballette. 2 Seepärast rõhutati sageli, et eesti keele ja diktsiooni kursus peaks saama eesti näitlejatele kohustuslikuks (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 17). 11
Köki torni vahele Harju värav ja Kitsetorn. Suurem osa Assauwe naabritest on nüüdseks hävinud, lähimad säilinud tornid on Viru värav ja Kiek in de Kök. Ka osa Hinke tornist on säilinud Pärnu maantee äärsete majade vahel. Torn rajati 1370-1380.[1] Väidetavalt saanud Assauwe torn nime karjus Assauwe ehk Asso järgi. 19. sajandil asus selles hobusetall. Hiljem kolis torni konservatoorium ning 1934. aastast tegutseb Assauwe tornis ja sellega seotud hoones Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.[2][1] Assauwe torni torni aadress on Müürivahe 12. Selle taga asub sisehoov: Asso õu ehk Karjase hoov.[1] Harju värav Harju värav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asus praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava peatorni asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju nr. 13 ja 6.
LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
