● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia”
sajandist Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas.
Ennen opiskelujen alkamista Helsingissä, Lönnrot aloitti ensimmäisen runonkeruumatkan, mikä suuntautui Hämeeseen ja Savoon. Matka laajeni Pohjois-Karjalaan ja Valamoon saakka. Lönnrot kirjoitti matkapäiväkirjan Vaeltaja, missä hän kuvaa suomalaisten elintapoja. Hänen matka päättyi Laukoon. Lönnrotilla oli ensimmäisen keruureissunsa jälkeen yhteensä kerättynä 6 000 säettä. Lönnrot julkaisi omakustanteina myöhemmin neljä Kantele-vihkoa keruumatkan aikana saatuista säkeistä. Lönnrot jatkoi vielä lääketieteen opintojaan Helsingissä, vaikka hänen intohimonsa oli työ kansanrunojen parissa. Hän halusi tallettaa vanhoja kansanrunoja sekä edistää suomen kielen käyttöä. Vuonna 1830 valmistui Lönnrot lääketieteen kandidaatiksi ja vuonna 1832 lääketieteen lisensiaatiksi, jonka jälkeen hän väitteli itsensä vielä tohtoriksi
Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Väga vanad on mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul" Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik
Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kizi Preobrazenski (Issanda Muutmise) kirik. Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal.
18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma. Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja
Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija, arhitekt, skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841 tõlgiti rootsi keelde, 1847. prantsuse keeled. Praeguseks on tõlgitud 51 keelde. Trükiti 500 eksemplari, müüdi 10 aastat, mingi bestseller seega ei olnud. 1849. ilmus nn uus Kalevala. See oli poole suurem. Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja
araabiamaades. Ta kirjutas kuulsaid reisikirju. Nt sellest kuidas ta käis Mekas- surmapatt mitte muhammeedlasele- aga ta oli nii välimuselt, loomult kui keelelt nii sarnane teistele, et ta ei jäänud vahele. Elias Lönnrot- Kalevala looja ja soome keele professor ja arst. Ta oli külakingsepa poeg, läbilõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Õppis Reinhold von Beckeri all ülikoolis. Ta käis Hämes, Karjalas ja Savos uurimusi tegemas. 1829-1831 avaldas ta esimesed värsid ,,Kantele" sarjas. Ta õppis ka arstiks, sest teadis, et keelega väga ära ei ela. Samal ajal kogu aeg kirjutas. 1835 ilmus ,,Vana Kalevala". Selle ilmumine oli oluline ja see sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. Lausa Saksamaal peeti sellest loenguid. Ka V. Hugo imetles seda. 1841 tõlgiti see rootsi keelde, 49 prantsuskeelde. 1849 ilmus ka juba ,,Uus Kalevala", mis oli ka mahult poole suurem. Europaeus oli Lönnrotile abiks soome-rootsi sõnaraamatu koostamisele. Europaeus hakkas peagi Ingerimaal ringi
och poet. Fennomani återspeglar i val av versform, motiv, stoff, bildspråk. Efterromantik- nationalism, längtan, vemod, ensamhet, naturen och folket är nationens ursprung. Hans första diktsamling Ljungblommor (väike kahvatu, tähtsusetu lilleke on Soome, siiski väga ilus ja väärtuslik. Alliteration. Objektiv besjälning. Symbol- kasvab metsikult, üksinda koos marjadega) kom ut 1844. "På Roines strand", "Kantele" Topelius räknas också som en förnyare av sagogenren – han skrev , sagor som var särskilt avpassade för och riktade till barn. Hans första samling av Sagor, som han inte egentligen hade menat för barn utan för vuxna. Topelius var intresserad av folksagor, och hans främsta förebild var den danske författaren H.C. Andersen. Topelius första sagor var direkta imitationer av tidigare, men småningom utvecklade Topelius sin egen stil. Den mest kända av hans historisk romancyckel,
annaabi.ee 
