sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogia), mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus. Virtuaalne akustiline struktuur teadvuses (nt kuuma kartul suus), neuraalne ja füsioloogiline tegevus Helilaine produtseerimine ja levi, akustiline kõnesignaal Helilaine vastuvõtt kõrvas, selle reaktsioon närviimpulssidena, kõnetaju Mõtte kujundamine kuulaja teadvuses, kõnetuvastus, mõistmine Foneetika mõiste ja harud Foneetika on teadus, mis uurib keele häälikulise ehituse ning inimkõne üksusi, on füüsikaline teadus, kolm alajaotust: artikulatoorne: häälikumoodustus, kõneloome akustiline heli/häälelaine uurimine, kõnesignaali analüüs taju: arusaamine Uurimisobjekt: kõne häälikuline aines Foneetika ja fonoloogia vastandus Uurimisobjektid erinevad:
Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast 2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25 rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga kaasas käia, peab pidevalt tehnoloogiliselt võidurelvastuma ja aktiivselt tegutsema
1995, 1996, 1999a) · eesti väldete kestusseikade hääldamise ja tajumise uurimisele erinevates kõnetempodes esitatud tekstides (Eek, Meister 2000). · salvestatud mitmeid eestikeelse kõne korpusi. 1995.-98. a osales labor EL Copernicus-programmi projektis "BABEL A Multi-Language Database", mille käigus loodi eesti keele foneetiline andmebaas (Meister ja Eek 1996, Eek ja Meister 1998b ja 1999b, Roach jt 1998). TTÜ: kõnetuvastus · 2000. a salvestati TEMPO-kõnekorpus, mis sisaldab kolmes tempos (aeglane, mõõdukas, kiire) loetud dialooge 4 kõneleja (2 naist, 2 meest) esituses. 2002. a alustati suuremahulise eestikeelse kõne andmebaasi loomist. Salvestatakse vähemalt 1000 inimese kõnenäiteid läbi erinevate telefonikanalite (mobiil-, tavatelefon). Andmebaas on vajalik eelkõige kõne- ja kõnelejatuvastuse uuringuteks · On teostatud uuringuid ka eestikeelse kõnetuvastuse loomiseks
Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega. prioriteet – keeletehnoloogia arendamine Normi aluseks ÕS 2006, uus ilm 2013 EKI – Keelenõuanne tel: 631 3731, meiliga Keelenõuanne soovitab Oma Keel al 2000 Eesti keele käsiraamat Kokkuvõte o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara (MS Office, Windows), o eestikeelne kõnetuvastus, dialoogsüsteemid, elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine Tänapäeva kirjakeele põhijooned: vabaduse suurenemine, argikeele väljendite tungimine ajakirjanduskeelde, laensõnad põhiliselt inglise keelest, kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistunud: * tekkinud kirjaliku vestluse keel (sulam
peaeesmärgiks on eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond Nimetage keeletehnoloogia valdkonnad Eestis, mis on vajalikud lõppkasutajale suunatud rakenduste loomiseks. - Morfoloogiline analüüs ja süntees - Sõnamoodustuslik analüüs ja süntees - Süntaktiline analüüs ja süntees - Semantiline analüüs ja süntees - Kõneaktide tuvastaja Selgitage mõisteid:
tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? AutoID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. AutoID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu. Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam säilituskulu) ja
mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto- ID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu. Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam
Üksuste valikul põhineva kõnesünteesi eeliseks on väljundkõne kõrge segmentaalne kvaliteet ja loomulik kõla. Puuduseks on eelkõige see, et sünteesil on vajalikud mahukad kõnekorpused ja sünteesiprotsessi parameetrid pole reaalajas juhitavad. Kõneanalüüs keeletehnoloogia valdkond; tunnuslike parameetrite väljaeraldamine kõnesignaalist (AS). Arvutitehnoloogia otstarbeks. Kõne analüüs e. kõnetuvastus suulisest kõnest elektroonilise teksti genereerimine ehk arvuti "kuuleb" Spektogramm -heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y-teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike täpsus aja teljel, suur täpsus sageduse teljel. 2) lairibaspektogramm lühike analüüsiaken, suur täpsus aja teljel, väike täpsus sageduse teljel 20
asend. · Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse Vokaalid saavad esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool Üldkeeleteadused 29.09 IPA= International Phonetic Alphabet-Transkripteerimine-foneetilise järgi kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb. SUT= soome-ugri transkriptsioon (1901)- uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Kõnetuvastus. · Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused. · Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) spekter · Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks · Lõpuks kirjeldab tuvastaja seda kepstrit teatud hulga vektoritega. Maailma keelte häälikud, vt
- Keskastme juhtide arv väheneb kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. Juhi töö muutubrohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvutöö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Inimkontaktiväheneminetagajärgedeks stress, depressioon. Mõju füüsilisele terviseleseljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes.Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine. Elukvaliteedi kasvväheneb kellast-kellani töökohtade arv, võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - 1950ndatel üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all -> lihtne hallata. Tänapäev arvutid läbi terve organisatsiooni ja ei
missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste ja taju vahelisi seoseid. Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt häälikute roll tähenduse eristamisel. Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ... Foneemid e
ja kättesaadav, kui nad lisavad uut seadet. · Parental Controls : Lubab administraatoril kontrollida, millised veebisaidid, programmid ja mängud igale Limited kasutaja saab kasutada ja paigaldada. See funktsioon ei kuulu äri-või Enterprise väljaanded Vista. · Windows SideShow : Võimaldab lisateenused kuvatakse uuemad sülearvutid või toetatud Windows Mobile seadmetele. See on mõeldud kasutada kuvar vidinaid kui arvuti on sisse või välja. · Kõnetuvastus on integreeritud Vista. See pakub ümberkujundatud kasutajaliidest ja seadistatav käsu-ja kontrolli käske. Erinevalt Office 2003 versioon, mis töötab ainult Office ja WordPad, kõnetuvastus Windows Vista töötab ühegi juurdepääsetava taotluse. Lisaks sellele toetab praegu mitmes keeles: Briti ja Ameerika inglise, hispaania, prantsuse, saksa, hiina (traditsiooniline ja lihtsustatud) ja jaapani keeles.
analüüsi. Rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvu kõrgem produktiivsus, töö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Vastulause IT loob juurde uue sisuga töökohti. Inimkontakti vähenemine tagajärgedeks stress, depressioon Mõju füüsilisele tervisele seljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes -> ergonoomiline töökeskkond. Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine Elukvaliteedi kasv väheneb kellast-kellani töökohtade arv, suureneb paindlikkus (võimalus töötada sobival ajal 24h sees), võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? Teabeallikad hõlmavad riistvara, tarkvara, andmeid ja võrguühendusi.
keeledidaktika võõrkeelte õpetamine ja õppimine (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon), kontrastiivne keeleuurimine eri keelte struktuuride võrdlemine eesmärgiga selgitada välja, mis keele õppimisel võiks raske olla, logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid. Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles
informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Eestis: TÜ-s, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond. Kõnetehnoloogiaga tegeletakse Eesti Keele Instituudis (kõnesüntees) ja TTÜ-s (kõnetuvastus) Millega tegeleb arvutilingvistika? Formaalsed grammatikad; algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, nt morfoloogiline analüüs ja süntees, süntaktiline analüüs ja süntees, semantiline analüüs ja süntees jne. keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid. Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näited: õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller), grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsimissüteemid, inimkeelne dialoog arvutiga, tõlkija või
annaabi.ee 
