NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku Lahku · Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip),
-is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU *Täiendsõna on a nimetavas käändes või lühenenud * Täiendsõna on mõnes muus käändes *siidkleit, naisarst, inimväärikus *siidist kleit, puust lusikas *Täiendsõna on a omastavas käändes, näiab liiki *Täiendsõna näitab kuuluvust
Kokku- ja lahkukirjutamise ülevaade Põhisõna liik Kokku Lahku Reegel Tüüpsõna Reegel Tüüpsõna heegelnõel · täiendsõna on · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse lühenenud või venna laudlina omastavas ja ainsuse nimetavas raamat väljendab käändes
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip),
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba)
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus
(loodushoiuteemaline). kahtepidi, kättpidi, ninapidi, iga kord, kas või, auru jõul, kirja teel, Kui kahtlete, kas kirjutada sõnad kokku või lahku, siis kirjutage parem otsakorral kuue väel lahku. mispuhul, uutmoodi, 1. Nimisõna +nimisõna: 1) täiendsõna ainsuse nimetavas, lühenenud või teistviisi, niimoodi, s-lõpuline - KOKKU, nt nahkmööbel, kuningriik, naisarst; mismoodi, mehemoodi, 2) täiendsõna ainsuse omastavas - omamoodi, imeväel, KOKKU(liik, laad, mis LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?) tükkhaaval liiki?) 7. Sidekriipsu kasutamine:
3)Kohanimi mitmes kohas
Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. N: Lill oli kaunis, lõhnav, roosaõieline. KOMA POLE Kaunis roosaõieline lõhnav lill oli vaasis. Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine Kuidas otsustada kas sõnapaar kirjutada kokku või lahku. I Määran mõlema sõna liigi. II Määran täiendsõna käände. III Otsusta, kas sõnad koos moodustavad tervikmõiste ( N:sõnajalg) või alluvad mõnele reeglile. IV Nüüd rakendan reeglid. Nimisõna + Nimisõna · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse nimetavas käändes, siis kirj. see järgneva nimisõnaga kokku. N: raudtee, laudlina · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse omastavas käändes ja näitab oma põhisõna liiki, siis kirj. need sõnad kokku. N: laulupidu
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat).
Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja.
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).
c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik Tsitaatsõnade asemel soovitatakse kasutada eesti väljendeid: graffiti'lik = grafitilik Kokku- ja lahkukirjutamine: liited -ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade vaheline Reegel kehtib ka arvsõnade puhul: Lahku: Kokku: ühelised kümned tuhanded teistkümned miljonid jne. sajad kahemiljoniline kahe miljoni suurune kuueteistkümne- kolme tuhane aastane aastane Määrsõnalised laiendid: üle, alla, ligi, pea(aegu) umbes jt. kokku- ja lahkukirjutamist ei mõjuta.
Lossi plats 7 - lossiplatsi ümbrus traditsioon. kirjutatakse nimetused Raadi park - Hirvepark lahku (tänav, plats jm) Vorm Kokku kirjutatakse alati kuldkett, laudlina, mispuhul, lumivalge, raudkapp, raudbetoondetail, põldmari; ainsuse nimetavas olev Kirjutamisvi täiendsõna isi määrab grammatiline heegeldamine -> heegel -> heegelnõel; majapidamine -> vorm. lühenenud täiendsõna majapidamis ->majapidamisseep; võõras ->võõr ->võõrkeel; inimestest (tühi) -> inimtühi; ne-ja line-liiteline
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike.
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi)
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline.
naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE" · Märgistus · Üleminekuaeg elati üle · Seeme peab olema mahepõllumajanduslik · Abiainete kasutamine Toote märgistamine · Sõnaga «ökoloogiline» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «öko», sõnaga «mahe» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «mahe», võib märgistada üksnes põllumajandussaadust ja -toodet, mis on toodetud või mida on käideldud käesoleva seaduse nõuete kohaselt. Eristamine · Märgistada kavatsetava või märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote tootmisel, käitlemisel ning turustamisel tuleb vältida mahepõllumajandusliku ja mittemahepõllumajandusliku saaduse ja toote segiajamist ning tagada nende
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4
soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus
Mozart > mozartlik, Balzac > Bonn > bonn lane, AGA Tallinn > tallinlane Bordeaux > bordeaux'lane, Camus > Muukeelseid isikunimesid käänatakse häälduse järgi: Baudelaire'il, Pascalil. Käimasolevas projektis on juhtpartnerid Bordeauxlt, raha tuleb brüssellastelt ja problemaatilisimal osalejal Winon McPhillesil on mured bonn 'lastega 2 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 2.1 Nimisõna + nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil
*üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm
tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika
[Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula)] · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus e.liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel
S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss). Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress), tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik. 22 Epiteet kunstiline täiendsõna Personifikatsioon isikustamine Metafoor peidetud võrdlus?
14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel
poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb
kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Kaubanduse kiire arengu tõttu kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Järgnevalt analüüsingi erinevaid Järgnevalt analüüsingi erinevaid suhtlemis vahendeid riigiasutuses, suhtlemisvahendeid riigiasutuses, mis iseenesest ei tohiks erineda mis iseenesest ei tohiks erineda äriettevõttega. äriettevõttest. Kui kirjutan täiendsõna omastavas käändes välja, siis sarnastel juhtudel liitumist ei ole. Vigane Õige kaubanduse- ja teeninduse kaubanduse ja teeninduse valdkonnas valdkonnas; parem: kaubandus- ja teenindusvaldkonnas Kui kahest või enamast sõnast on moodustunud uus mõiste, tuleb see kokku kirjutada. Vigane Õige
vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – poeetiline täiendsõna. “Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid“ – metafoor – varjatud võrdlus. 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. Mina mõistan autori tõekäsitust selliselt, et tõeni jõudmiseks on vaja oma elu elada koos sinna juurde kuuluvate vigade tegemiste ja tagasilöökidega. Elu saadab inimese teele pisikesi tõekillukesi, millest inimene ise peab pildi kokku panema
kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirjutatakse harilikult lahku : vigade parandus, kurttummade kool Kokku kirjutaktaks 2 silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend 6
leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad). Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasutatakse reference base ühiku ees täiendsõna, see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi. Näiteks stagnic tähendab taandumistingimusi ja kui eelnevalt oli määratud Albeluvisol, saame mulla nimetuseks Stagnic Albeluvisol. Järgmisel täpsemal tasemel (III tase) mulla nimetust esitades (mulla olemust täpsemalt iseloomustades), tuleb kasutada teist täiendsõna see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest (kokku on neid 12, suurelt jaolt FAO-ga
. 4. Silpidel põhinev värsisüsteem 5. Jumalate auks pühendatud laul 6. Monoodiline laulik (nimi) 7. 26.täht tähestikus 8. Homerose eeposte sündmuste tegevuspaik 9. Linnriik Vanas-Kreekas 10. Luuletuse salm 11. Sophoklese näidend 12. Hauakiri 13. Täishääliku kordus ühe värsirea ulatuses esimese silbi piires 14. Esinäitleja vanakreeka teatris 15. Dramaatika liik 16. Kuninga nimi näidendis "Kuningas Oidipus" 17. Värsimõõdusüsteem, mida Homerose eepostes kasutatakse 18. Kaunistav täiendsõna ehk ........ 19. Euripidese näidend 20. Eksirännak ehk ... VASTUS: Johann Wolfgang Goethe Hinne 5
murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols- vähearenenud või degratsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasut reference base ühiku ees täiendsõna,see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi.III taseme mulla nimetust esitades tuleb kasutada teist täiendsõna- see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest.USDA Soil Taxonomy on klassifitseerimise tasemeid rohkem(4), mulla nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas on kasutusel rohkem mulla määramise tunnused- epipedonid e huumusprofiilid, kliimaolud,
mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes? mida tegemata? Terviktekst 1) ajaline järjekord 2)rühmitamine 3)vastandamine(erinevuste põhjal) ja kõrvutamine(sarnasuste puhul) 4) etirlus ehk analüüs ( kirjutaja arvamus, teiste oma ) Analüüsi peab põhjendama + näide. Väide -> tõestus->näide. Kokku- ja lahkukirjutamine 1) täiendav sõna lühenenud-omadussõna ees Nt: võõrkeel - Nt: võõras keel 2)liigisõna(täiendsõna nimetavas käändes) - omadussõna, omastav kääne Nt: laudlina,raudtee,pildiraamat - Nt: valge lina, ema lina 3) täpsustamine Nt: see kassipoeg - selle kassi poeg 4) mitmus - ainsus Nt:raamatute kujundus - raamatukujundus 5) omaette mõiste lasteaed - laste aed lapsepõlv - lapse põlv 6) ühendtegusõna, liitsõnad -mine ja -ja on koos Nt: läbi mõtlema - läbimõtlemine, läbimõtleja 7) -line, -ne Nt: viie-aastane, järkjärguline 8) Kerese-nimeline P. Kerese nimeline
-Pealkirjad kirjutame esisuurtähega ja jutumärkides. Pealkiri on: - kirjandus-, kunsti-, koreograafia-, muusikateostel, filmidel, fotodel: ´´Tõde ja õigus´´, etendus´´Tagasitulek isa juurde´´ - seriaalidel ja saadetel:´´Aktuaalne kaamera´´, ´´Kolmas kivi päikesest´´ - dokumentidel: ´´Autoriõiguse seadus´´, ´´Liikluseeskiri´´ -Liitsõna koosneb kahest või enamast sõnast, millest viimast nim. põhisõnaks ja esimest täiendsõnaks. Laua(täiendsõna) + lamp (põhisõna)=laualamp - Põhisõnaks on nimisõna: nimisõna+nimisõna - Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirj kokku.(raud+tee=raudtee) - Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirj kokku(pursk+kaev=purskkaev) - nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastavas käändes kirj: -lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle, mille: ema laud, meie kodu
d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula)] · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud nimetus e.liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Kaksiknimi on tekkinud täpsustava täiendsõna lisamisel. Õigekiri sõltub sellest, kas täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma),
olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) 1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on
Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Folkoor- rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist.
ARVSÕNAD kokku- kümned, teistkümned, sajad lahku- ülejäänud 2.SUUR-VÄIKE ALGUSTÄHT SUURE TÄHEGA ON: nimed, isikud (Pille, Suur Tõll) asutused (Tabasalu Ühisgümnaasium, AS Kolm Musta Meest, kohvik Hõbekass) riigi nimed (Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik) kohanimed (Tartu maantee, Kooli tee, Kaspia meri) taevakehad/tähtkujud (Põhjanael, Suur Vanker, Kaalud, Jäär) tooted (Oravakese kommid, Tallinna kilud) kohanimest tulnud täiendsõna (Soome kelk, Rooma number) ehitised (Pikk Hermann) autod/margid (Ford Sierra) perioodikad ehk ajalehed ja -kirjad (Pere ja Kodu) 2 autasud (Maarjamaa Risti orden) VÄIKESE TÄHEGA: nädalapäevad (reede) kuud (oktoober) õppeained (keemia) ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta)
toidus lubatud kasutada vaid piiratud arv valdavalt loodusliku päritoluga lisaaineid. Geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses ei kasutata. MAHEMÄRGISTUS Mahetoodete märgistus? Isikul, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning vastab kehtivatele nõuetele, on õigus toitu- või toodet mahepõllumajandusele viitavalt märgistada. Sõnaga «ökoloogiline» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «öko», sõnaga «mahe» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «mahe», võib märgistada üksnes toitu või toodet, mis on toodetud ja ettevalmistatud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt. Ökomärk. ELi mahetoote logo Eestis on kasutusel mahepõllumajandusele viitava märgina ökomärk: 14
alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Valgustusideed kirjanduses 1. Filosoofilisele proosale pani aluse Jonathan Swift. 2. Jonathan Swift töötas riigiametliku ja diplomaadina, hiljem Põhja-Iirimaal Belfasti lähedal vaimulikuna. 3. Tema peateoseks on "Gulliveri reisid", mis ilmus aastal 1726. Eesti keeles ilmus esmakordselt see teos 1951. aastal. 4
oma, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. NT: õe riided, lapse arvamus, venna kott, neiu sall. 5. Kui esimese nimisõna kohta saame küsida, mis liiki, laadi, siis kijutame ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8. Mitmuse omastavas olevad kahesilbilised sõnad kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast
3. Haridus. 4. Inimene ja inimsuhted. 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond ja loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1. põimlause koma väärkasutus; 2. lauselühendi koma väärkasutus; 3. nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4. käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5. ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude
*tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu; *sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng); *kirjandis on 16 või enam keeleviga. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1.põimlause koma väärkasutus; 2.lauselühendi koma väärkasutus; 3.nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4.käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6.muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude
tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kahju hüvitamise eeldused Kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1) esinema peavad kõik vastutuse alused; 2) isikul on üldjuhul võimalik nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui ta on esitanud
Prefiksituletuseks ei ole määrsõna puhul võimalik. LIITSÕNADE MOODUSTUS 17 Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve). Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm koolivorm, pikk + poiss pikkpoiss. KULD (täiendsõna, mis kitsendab ja täpsustab tähendust) + SÕRMUS (põhisõna, mis määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse). Liitsõna mallid: Tüveline liitmine. Näide: leid|ma leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev tänapäev. Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas jalgratas. Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt jalamatt. Lühitüveline liitmine
halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kahju hüvitamise eeldused Kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1) esinema peavad kõik vastutuse alused; 2) isikul on üldjuhul võimalik nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui ta on esitanud esmanõude ehk
tähte, nt tigu : tiku : tikku 7. Jakob Hurt. 1864 ,,Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi": esimene laiadele rahvahulkadele mõeldud eestikeelne ortograafiakäsiraamat uue kirjaviisi õppimiseks. 1871 Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, avaldas ettepanekuid, EkmS toetus 1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri
annaabi.ee 
