Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Mõõgavendade Ordu" - 375 õppematerjali

mõõgavendade ordu - kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu -katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Saksa ehk Teutooni ordu -suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas.
thumbnail
14
pdf

Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu

3 1. Mõõgavendade ordu .................................................................................................... 4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine........................................................................................ 5 1.2. Mõõgavendade ordu ja latgalite ülestõus ....................................................................... 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke............................................................... 7 2. Liivi ordu ....................................................................................................................... 8...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Saksa ordu

Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus ordukeskus; Sitsiilia saar (Sitsiilia kuningriik); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida-Preisimaa; Vana- Liivimaa (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa); valdused Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Liivimaa Ordu

Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Saksa ordu

1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Koostöö puudus naaberrahvastega ­ latgalite, leedulaste ja liivlastega. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. Tartu ja Saaremaa alistamine mis toimus 15. augustil 1224 orduv ägede ja eestlaste ning venelaste vahel. Tharbatu piiramine oli viimane lahing muistses vabadusvõitluses Eesti mandril. Saaremaa alistamine ­ Saaremaa kui Eestimaa viimase sõltumatu osa vallutasid aastal 1227 Mõõgavendade ordu rüütlid koos Riia piiskopi sõjaväe ja Riia linna väeüksustega. Muhulased nähes nii suurt väge, pakkusid rahu ja lubasid end ristida lasta. Suurem osa saklasi sellega ei nõustunud ja seetõttu asuti linnust piirama. Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel linnusesse tuungida. Linnuses olev vara, hobused, veised rööviti. Linnus põletati. Edasi liiguti Valjala alla, kus olnud saaremaa tugevaim ja suurim linnus...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Sooviti oma noortematele poegadele ja vendadele seisusekohaseid valdusi hankida. 4. Oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Pööret möögamisjoni kasuks kiirendasid tõenäoliselt ka liivimaal tegutsenud tsitserlaste ordu mungad. · Tsitserlased olid euroopa üheks tähtsamaks idee kandjaks ja kaitsjaaks · Sellesse ordusse kuulus juba meihardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. (Riia) Piiskop Albert · Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. · Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. · Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale. · Albertil oli laiel haare, kui ta eelkäijatel : 1. 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 2...

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest

· Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas) Mõõgavendade ordu pitser Ristisõdija Muistne vabadusvõitlusEesti aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu- keskajal

Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine

· Ametkond ­ maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ­ ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toomkirik

sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...

Kodulugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemise eksamiks

Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada...

Eesti asustuse kujunemine
85 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus 1210.a. Ümera lahing 1217.a. Madisepäeva lahing 1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

EESTI-KESKAEG

EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu . 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur, pigem kirikuvürst. Ta ei kavatsenud liivlasi usulise misjonitööga ristiusule võita, vaid nad võimuga alistada, rajades nende maale tugeva, vaimulikku ja ilmalikku võimu omava piiskopkonna. (Oma ametiajal (1200-29) käis Albert...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana- Liivimaa ja selle valitsejad , Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus.

Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik . Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muistne vabadusvõitlus - lahingud ja sündmused

Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 ­ Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg ­ Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 ­ Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing ­ eestlase ootamatu kallaletung metsas ­ võit 4. 1211 kevadtalv ­ Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat ­ 6.päeval alustati...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
41
pptx

Muusika Ajalugu - Vana maailm

sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 ­ Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 ­ Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Keskaegne Eesti: kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu Eesti muusika keskajal:...

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu KT

vastuolusid; eestlaste vägi koosnes talupoegadest, kohalikes oludes piisav relvastus, maakaitse üksikute sõjakäikude jaoks kohandatud; eestlastel polnud veel riiki- iga maakond tegutses omaette; puudus täiendus; naabritega koostööd ei tehtud, ülehinnati liitlastena venelasi. Rüütlite ittatung peatati 1240.a ja kujunes välja ida- ja läänekiriku mõjualade piir, mis püsinud tänaseni. Maade jagamine: Võimuvõitluse ja ümberjagamiste tagajärjel kujunesid: Tugevaim sõjaline jõud- Mõõgavendade Ordu , al. 1236. A Saksa Ordu Liivimaa haru. Rooma paavstile alluvad: Saare Lääne Piiskopkond ja Tartu Piiskopkond. Taani kuninga Eesti hertsogkond. Jüriöö ülestõus: 1343-1345 a Jüriöö ülestõusu tagajärjed: P-Eesti peremeheks sai Saksa Ordu; hukkus eesti talurahva ettevõtlikum ja aktiivsem osa; toimus sotsiaalse ja etnilise(rahvuslik) barjääri võrdsustamine: eestlased vaesed-talupojad, sakslased rikkad-maaisandad; toimunud tapatalgud suurendasid vaenu, arusaamatust....

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun