kekkonda. 7. Riik kogub makes- et reguleerida tarbimist ja tootmist. 8. Eesti maksusüsteem ja teisi- Eestis on propotsionaalne- kõik maksavad võrdselt makes. Veel on Progresiivne- astmeline ja Regresiivne- Maksumäär alaneb tulude suurenedes. 9. Rahapoliitika- Raha väärtuste säilitamine e. Rahalise stabiilsuse tagamine. 10. Fiskaalpoliitika eesmärk ja vahendid- Riik püüab toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Vahendiks on eelarvelised kulutused ja maksud. 11. Raha ja ülesanded- 1)Maksevahend 2) Arvestusühik (Väärtuse hindamine) 3) Väärtuste kogumisevahend(hoida ja koguda vara). 12. E-raha-elektrooniline maksevahend. 13. Raha likvidiivsus- Kasutatavuse mõiste. Likvidiivsem on raha, mida saab kiiremini omaniku suva kohaselt kasutada. 14. Raha liigid- 1)kaupraha(väärismetall) 2)sularaha 3)Deposiitraha(kommertspankade poolt laenu andes loodud raha) 4)Elektrooniline raha 5)väärtpaberid. 15
Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Intresse pole samuti võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Eesti riigi peamine majanduspoliitiline vahend on fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada
Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2. Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise reguleerimine), riigi majanduskasvu soodustamine (intresside mõjutamine). Fiskaalpoliitika eesmärgid: majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine (eelarvelised kulutused, nende suurendamine ja vähendamine, maksud mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud) 3. Aktiivne rahvastik tööjõud, inimesed kes soovivad töötada ning on selleks võimelised, sh töötajad ja töötud. Passiivne rahvastik inimesed, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, töövõimetud, tudengid). Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei lange kokku
*Valuutat on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist ja tarbimise kasv elavdab majandust. Maksukoormuse tõstmine piirab tarbimist, sest osa sissetulekust peab riigile andma. 5)Maksud riigi majanduses Makduse osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem
· Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu Fiskaalpoliitika Eesti fiskaalpoliitika eesmärgiks on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskliima arenguks. (vastutab rahandusministeerium) Riik püüab toetada majanduse arengut ning vältida tööpuudust). Peamine vahend on eelarvelised kulutused ja maksud Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem on makse, seda rohkem on riik võtnud enda kanda erinevaid funktsioone. Tööturg ja Tööhõive Tööealise rahvastiku hulka arvestatakse 15-74 aastased inimesed ja see jaguneb: · Majanduslikul aktiivne rahvastik ehk tööjõud- soovivad töötada ja on võimelised töötama( töötajad ja töötud)
-tuleviku mõju:raha lähe välja, lõhestab iseseisvust Väliskaubanduse piirang -tollimaks -kvoodid(ekspordikvooti kasvatatakse siis, kui napib kaupa vms) Mittetolliline piirang-riigif kehtestavad tootmisstandardid, Piiratakse-tollimaks-riigi peamised tuluallikad arengumaades -kaitstakse kodumaiseid arenevaid tööstusharusid välismaitse konkurentside eest EV hariduspoliitika -pühikool-kohustuslik,keskkool-vabatahtlik,kutsekas-saadakse stippi eduka õppimise korral,plikool-riigi eelarvelised kohad ja riigi eelarvevälised kohad -praktiline õppima jääb vajaka -töötud saavad ümbeõpet
kohmakaks. Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on liikmesriikidel teatav arv ,,hääli" proportsionaalselt nende rahvaarvuga. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: - on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös:
läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi. Üldvalitsus Üldvalitsuseks nimetatakse kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni. Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, mis tegelevad maksustamise (Maksuamet) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi
ankurvaluuta suhtes, kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, riigiti väga erinev. Maksud: käibemaks, kapitalimaks, aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid). Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud.
reguleerida; b) Riigi ülesandeks on tagada tugev raha, mitte lubada inflatsiooni; c) Madalad maksud aitavad tarbimist tõsta 11. Kuidas saab riik reguleerida majanduse arengut? Võetakse vastu konkurentsiseadus, mis reguleerib suurettevõtete mõju turul (nt keelatakse ettevõtetel ühineda, kehtestatakse piirhinnad jne). 12. Mis on fiskaalpoliitika ja mis on selle eesmärgid ja põhitõed Eesti näitel? EESMÄRGID: Majanduse arengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine. PÕHITÕED: eelarvelised kulutused (suurendamine ja vähendamine); maksud (mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud, muudetakse maksuse struktuuri 13. Milliseid makse Eestis kogutakse ja millised on nende määrad? (www.emta.ee) Milliseid makse ning millise määra järgi tuleb maksta, sõltub ettevõtte eripärast. Tulumaks; Käibemaks; Sotsiaalmaks; Tollimaks ja aktsiisid; Töötuskindlustusmaks; Erisoodustusmaks; Keskkonnatasud; Muud maksud; Maksud piiriülese tegutsemise korral. 14
Euroopa Ülemkogu-EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president. Ülesandeks kõige kõrgemate poliitiliste otsuste otsustamine/tegemine.Otsustab uute liikmete vastu võtmise, kandidaatriigi staatuse andmise, välis- ja julgeolekupoliitika otsused/strateegiad. Euroopa Parlament-rahva esindajate kogu. Liikmesriikide kodanikud valivad omale EL parlamendi saadikud. Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis, eelarvelised volitused, täidesaatva võimu kontrollimine Euroopa Liidu Kohus-EL kõrgeim õigusorgan. Ülesandeks: tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine, lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide vahel. Koosneb: Üldkohus ja Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus. Kontrollikoda- Koosneb liikmesriigi ühest liikmest, kokku 15. Kontrollib EL kõigi kulude ja tulude raamatupidamiskontosid. Koostab iga aastase finantsaruande.
Mõlemad peavad järelvalvet täidesaatva sõlmimine võimu üle. Riigikogu valitsuse ja parlament komisjoni. Kõrgete ametnike ametisse nimetamine - väike erinevus, et parlament nimetab ametisse ombudsmani, aga Riigikogu kõrged ametnikud. (6) Esita oma põhjendatud arvamus selle kohta, mis täidab Euroopa Parlament just selliseid ülesandeid, nagu ta täidab. Põhjendus tuleb esitada eraldi iga Parlamendi ülesande kohta! Eelarvelised volitused - parlament saab eelnõu tagasi lükata, et nõukogu ei saaks üksinda seda vastu võtta. Seeläbi saab parlament suunata või avaldada oma arvamust, et kuhu oleks kõige otstarbekam raha suunata ning tuua välja need kohad, mis nõukogu ei pidanud kõige tähtsamaks. On piisavalt legitiimne selleks, esindavad liikmesriikide huve ja valitakse otsestel üldistel valimistel. EL Komisjoni üle järelvalve teostamine - selleks, et kõik teeksid oma tööd omakasupüüdmatult ja
Majanduspoliitikad: Majanduspoliitika põhieesmärgid: - stabiilsed hinnad -püsiv majanduskasv -täistööhõive. Rahapoliitika – tegeleb raha väärtuse säilitamise e raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus e madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Fiskaalpoliitika – selle abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Teostajaks on valitus. Maksupoliitika Tööpuuduse määr praegu 8,5% , noortel 14%. 2013 SKP Eestis kasvas 0,4%. Riiklikud maksud jagunevad: 1. Otsesed maksud, mis lähevad pangast maha – kohustuslik pension, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks. 2. Kaudsed maksud, arvestatud kaupade/teenuste hinna sisse – käibemaks, aktsiisid, tollimaks.
laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus
· Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10
1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks · aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid) Maksud: otsesed kaudsed kohalikud Riigieelarve kulutused on suured Suureneb tootmismaht
hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi 46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon · EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega · Euroopa Ülemkogu = European Council
keskpank võib raha juurde trükkida). Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud
06.2014 määrusega nr 17 (RT I, 03.07.2014, 7) » Esitamise ja täitmise juhised MTA veebilehel http://www.emta.ee/index.php?id=35478, täitmise näited http://www.emta.ee/index.php?id=35643 Kes peavad INF-i esitama » Peavad esitama: » Käibemaksukohustuslased (NB! ka 0-deklaratsiooni, kui mingeid arveid pole) (käibemaksugrupi liikmete eest esitab esindusisik INF-i iga liikme kohta eraldi) » MTÜ ja SA oma ettevõtluse osas » Eelarvelised asutused oma ettevõtluse osas » Maksukohustuslasena registreerimata isikud, kes on märkinud arvele käibemaksu » Ei pea esitama: » piiratud maksukohustuslased 5 4.09.2014 Millal tuleb INF esitada » INF esitatakse koos KMD-ga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks » Esimest korda esitatakse 22. detsembriks 2014
310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad; 346 sisemised kandeseinad; 347 muud. ELJ koostamise eesmärk: · Jagada kulud võrreldavalt omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel, ehituse töövaldkondade vahel, kulude tekkimise perioodide järgi; · Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused; · Luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks; · Hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollil. kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks 19. Kui 2 kululiiki kasutusel, siis millised need on? Tööjõud +muud (materjalid) 20. Tähtsamad ligikaudese eelarvestamise meetodid Ligilähedase eelarvestamise meetodid
kriteeriumid, algdokumendid, kontoplaan jne. RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - juriidilised isikud - ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud - Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Juriidilised isikud on eraõiguslikud juriidilised isikud (äriühingud- nt. aktsiaseltsid, osaühingud jne.) ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt. eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused). Ettevõtlusega tegelevateks füüsilisteks isikuteks on isikud, kes tegelevad tootmisega ja oma toodangu müügiga, teenindusega jne. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt.
kulutused ning NETO eksport. Kogupakkumine: on reaalne RKT, mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antul hinnatasemel. 8. Valitsuse roll majanduse makrotasandil: fiskaalpoliitika ning monetaarpoliitika. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Peamisteks vahendideks on eelarvelised kulutused ja maksud. Monetaarpoliitika: eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Finantseerimis meetodid: kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta need finantseerida ühel viisil kolmest: 1) maksustamine maksed võivad olla nii otsesed (tulumaks) kui ka kaudsed (käibemaks) 2) raha emissioon kui riik emideerib(käibele
13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast
13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast
13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast
13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast
neljandik volikogu liikmetest, taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla-või linnaelanikku, valla-või linnavalitsus. Osavallal ja linnaosal on põhimäärus, milles sätestatakse: piiride kirjeldus, valitsuse moodustamise kord, vanema ametisse nimeramise kord, valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid, valitsuse ja vanema tegevuse järelvalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise kord ja alused. Üldaktide s.o määruste andmise õigust osavalla või linnaosa valitsusele anda ei saa. Osavallavanema ja linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Vanemal on õigus volituste piirides ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
iga kuluobjekt (toode, tellimus, partii jne) on kindlalt eristatav teistest kuluobjektidest; iga kuluobjekt on suhteliselt suure väärtusega; iga töö/ kuluobjekt on tihti erinevate kuludega; otsekulud on võimalik kindlalt siduda konkreetse kuluobjektiga; on oluline teada konkreetse kuluobjekti kulusid. KULUDE NORMAALKALKULATSIOON on arvestus, mille puhul tooteühiku omahinda kantakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja eelarvelised või normatiivsed tootmise üldkulud. Kulude protsessipõhise kalkuleerimise etapid: 1. Summeerida füüsilised ühikud 2. Kalkuleerida kuluobjektid (vastavates ühikutes) 3. Leida jaotatavad kulud 4. Kalkuleerida (vastavate ühikute) kulud 5. Jaotada kulud lõpetamata- ja valmistoodetele TEGEVUSED Tegevus on seotud tööde kogum, millele organisatsioon suudab määrata sisendid (kasutatud ressursid) ja väljundi.
Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus, tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel? Ostuotsuse mõjutajad 2. 4. 2 Organisatsiooniturg Turul osalevad organisatsioonid võib tinglikult jagada kolmeks: tööstustarbijad, edasimüüjad ja eelarvelised asutused. Kuigi paljuski sarnaneb organisatsioonituru kirjeldus eratarbija omale, on siin siiski mõningasi erinevusi. Geograafilised näitajad Firma asukoht, firma klientide asukoht Kliima, loodusressursside kasutus jmt Organisatsiooni iseloomustus Tööstusharu, suurus, tüüp, aastane käive, harukontorite arv ja suurus, töötajate arv, firma koht tööstusharus (turuliider, väikefirma), firma kuulumine erinevatesse ühendustesse ja
Teiseks peamiseks ülesandeks on informatsiooni vähendamine. Coreper asub kahe informatsioonivoo - EL õigusaktide vastuvõtmine ristmikul nõukogu ja liikmesriikide vahel. Kui mõni - Liikmesriikide üldise majanduspoliitika institutisoon esitab mõne dokumendi nõukogule, koordineerimine edastab alaline esindus selle pealinna asjaomastele - Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine organitele (ministeeriumidele, parlamendi jne). Sama - Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) käib ka mitteametliku informatsiooni kohta (teiste - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) riikide seisukohad teatud küsimustes, kohtumised, koosolekud, mud arengud liidus). Protsess toimub ka 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja vastupidises suunas Coreper informeerib teisi "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid
tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt. Ostukäitumine Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel? Ostuotsuse mõjutajad 15 2. 4. 2 Organisatsiooniturg Turul osalevad organisatsioonid võib tinglikult jagada kolmeks: tööstustarbijad, edasimüüjad ja eelarvelised asutused. Kuigi paljuski sarnaneb organisatsioonituru kirjeldus eratarbija omale, on siin siiski mõningasi erinevusi. Geograafilised näitajad Firma asukoht, firma klientide asukoht Kliima, loodusressursside kasutus jmt Organisatsiooni iseloomustus Tööstusharu, suurus, tüüp, aastane käive, harukontorite arv ja suurus, töötajate arv, firma koht tööstusharus (turuliider, väikefirma), firma kuulumine erinevatesse ühendustesse ja
- Ehituskulude liigitamise eeskirjad (ELE, 1992, DIN 1982, eelarvevorme polnud) - Ehituskulud EVS 665:1996 (Kolde Projekt) - Ehituskulude liigitamise juhend (ELJ) 1998 (DIN 277 1993.a., TTÜ + kommentaarid eelarvevormidega) - Ehituskulude liigitamine EVS 885:2005 (BK Konsultandid AS ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit) Ehituskulude liigitamise eesmärk: -Ehituskulude liigitamine toimub ühistel alustel -Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused -Ühtsete töömahtude arvutamise reeglite kasutamine -Luua eeldused projehti ja selle osade efektiivseks maksumus kontrolliks Ehituskulude liigitamise aluseks Eestis on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmades, mis võimaldab nende edasiarendamist kuni kümneks alamrühmaks (0 kuni 9). Igal madalamal tasandil pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra. Kõrgemal tasandil paiknev
Tabelis võib kasutada lisaveerge, näiteks riskide vähendamist realiseerivate inimeste nimedega. Iga riski jaoks peaks looma eraldi riskikäsitluskava, mis vastaks järgmistele küsimustele: 1. Riski realiseerumise tõenäosus ja tagajärjed. 2. Riski vähendamise võimalikud teed. 3. Riski vähendamiseks vajalikud konkreetsed sammud ja meetmed, kui riski ei õnnestu vähendada. 4. Kes vastutab iga sammu teostamise eest. 5. Sammude teostamise tähtajad. 6. Millised eelarvelised vahendid eraldatakse riski vähendamiseks, iga sammu jaoks eraldi. Kuna riskide käsitlemiseks on vajalik projekti käiguga pidevalt kursis olla, siis probleemiks võib osutuda halbades uudiste kiire teadasaamine (head uudised levivad välgukiirusel iseenesest). Selleks tuleb luua vastav anonüümne kanal vastavate teadete edastamiseks, näiteks kasvõi projekti veebilehe kaudu. Tarkvaraprojektide täitmisega seotud riskide
· Keskkond (ENVI) · Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid, tarbijakaitse (EPSCO) · Haridus, noorsugu, kultuur ja sport (EYC) EL Nõukogu - ülesanded · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (end. II samba poliitika) · Politsei- ning õigusalane koostöö (end. III samba poliitika) Euroopa Ülemkogu · EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president · 1974 Loodi Pariisi kohtumisel mitteametliku koostööfoorumina · 1987 tunnustati Ülemkogu võrdsena teiste institutsioonide seas (Ühtse Euroopa Akti jõustumine)
Terviklus- dok. kaitsmiseks rakendatud erinevad turvameetmed, kõrvaldada tuleb ohud. Vastavus õigusaktidele- peab olema vastav tulenevalt seadusandlusest. Kõikehõlmavus- hõlmab kõiki dok. mida adutuses kasutatakse Süsteemsus- loomiseks ja haldamiseks tehtavad toimingud. KASUTAJAD: kutselised dok. haldurid (vastutavad kõigi aspektide eest), juhtivtöötajad (eraldab eelarvelised vahendid), süsteemi administraatorid (vastutavad kogu dokumentatsiooni täpsuse ja vajadusel personalile kättesaadavuse eest, lahendab süsteemi tõrked jne) DHS Eestis- Postipoiss, Amphora, Webdesktop, Alfresvo/Delta, Open Text VÄLJATÖÖTAMINE JA JUURUTAMINE: EVS ISO 15489-1:2004 näitel A. LÄHTEUURING Määratletakse dokumentidega seotud probleemid. Antakse hinnang asutuse dokumendihalduse nõrkadele ja tugevatele külgedele
Esimesena teha optilised efektid, väänata lihtsate graafiliste vahenditega ruumid veidi kõveraks. Näiteks garaazist tulev koridor pidi kerge pöörde sisse võtma ja tekitama tunde nagu ruum liiguks pidevalt. Maja on postide peale ehitatud, mis segas sisearhitekte ja tükeldas asjaolu, aga see pöörata enda kasuks ja pandi postid raafiliste võtetega tantsu lööma. Kuid kahjuks projekt jäi väiksemaks ja tuli nii mõnedki ideed kõrvale jätta. Väga keeruliseks ei saanud minna , kuna eelarvelised piirid olid raangelt ees. Polnud ka eesmärki väga suuri eksperimente teha. Mõned väikesed sisekujunduse ahhaa-efektid ikkagi on: muutuvate täppidega kontorivaheline sein, tekstiilist ventilatsioonitorud kohvikus, erinevate pindadega pingid fuajees või pallidest istmed veemaailma osas. Kaasaja näide eramu Korterelamud Supilinnas Arhitektid Kaido Kepp, Erik Mutso projekteerisid mitu hoonet Oa ja Meloni tänavale.
konkurentsivõime tõstmine tasakaalustatud arengu tagamiseks. Sihtaladele suunatud regionaalpoliitika on riigi poolt rahastatavad regionaalsed programmid kriisipiirkondade majanduslikuks ümberstruktureerimiseks. Harupoliitikate kooskõlastus on mahukas riigi keskvõimu rahastatav ja otsustatav meetmete blokk, s.h. piirkondlikud toetused ja investeeringud. Regionaalpoliitika põhiliseks hoovaks on riigieelarve kaudu jagatavad eelarvelised dotasioonid, mille suuruse ja arvutamise metoodika osas lepitakse läbirääkimiste käigus igaaastaselt kokku kohaliku omavalitsuse liitude ja riigi läbirääkimistel. 14 Regionaalarengu ja regionaalpoliitika põhialused on leidnud kehtestamist Vabariigi Valitsuse vastavate pikaajaliste arengukavadega. Regionaalpoliitika põhialused vajaksid seadusandlikku regulatsiooni.
tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada elanike küsitluse. Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnistamine kuulub volikogu ainupädevusse. Osavallal ja linnaosal on oma põhimäärus, milles sätestatakse nt Piiride kirjeldus, Valitsuse moodustamise kord, valitsus ja vanema volitudes ja nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid jm. KOV ülesannete sisepädevuse volitamine osavalla või linnaosale toimub põhimäärusega. Nende valitsusele ei tohi volitada üldakti andmise(määruste andmise) õigust. HMS § 8 lg 2 –haldusakti andmise volituse võib anda ükskõik millisele osavalla või linnaosa ja selle valitsuse allüksusele. Käesoleval ajal on linnaosad Tallinnas(8) ja Kohtla-Järves linnades, osavallad Vinni ja Väike-Maarja valdades.
Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu ainupädevusse. Põhimääruses sätestatakse: Piiride kirjeldus Valitsuse moodust kord Vanema ametisse nimet kord, sh vanema volituste tähtaeg ei tohi ület valla või linna volikogu volituste tähtaega Valitsuse ja vanema volitused ning nende teost-ks vajalikud eelarvelised vahendid Valitsuse ja vanema järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord. KOKS § 57 lg 2 p 4 KOV ül täitm-ks sisepädevuse andm valitsusele ja vanemale. Osavalla või linnaosale ei saa anda üldaktide, so määruste, andmise õigust. PS § 154 lg 1 ja EKOH art 6 lg 1 = KOV enesemääramisõigus (sisemiste struktuuride isemääramine seaduse raames). Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt valitsuste kui KOV ametiasutuse juhiks. Vanemad
Ajalugu on näidanud, et see ei toimi o Käsumajandus Riik määrab, mida toodetakse, millise hinna ja kujuga jne Negatiivsed küljed: konkurents puudub, kannatab kvaliteet; riiklik efektiivsus puudub, ei arvesta erinevates kohtades oleva erinevate tingimustega o Segamajandus Kaudne kulutamine, eelarvelised kulutused, sotsiaalsed garantiid, riik mõjutab turgu, aga ei valitse selle üle; kui toimub kukkumine, on see pehme ja taastumine kergem Tootmistegurid e ressursid · MAA - looduslikud ressursid, nt kliima, maa ja maavarad o Millised on Eesti looduslikud ressursid? o Geograafiline paiknemine, turism · INIMKAPITAL o tööjõud (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne), ettevõtlikkus
kulusid. Hinnapakkumistega kaasneb enamasti VÕRDLUSMOMENT. Töö saab soodsaima (mitte odavaima) pakkumise tegija. Pakkumishinna lõplik määramine toimub juhtkonna Lk. 42 (1. pool) otsustel. Võetakse arvesse soovi võtta see objekt endale või teha lihtsalt hinnauuringuid. VÕITNUD PAKKUMISE HIND- näitab turu hinnataset omahind üldpuhul kõikides firmades enam vähem sama. turuhinna analüüs Projekti eelarvelised arvutused omahind turuhind Ettevõtte pakkumispoliitika Pakkumishinna kehtestamine pakkumishind võistupakkumine Hinnapakkumised koguhinnaga pakkumine üksikhinna pakkumine
· otseste materjalide, tooraine vajaduse ja maksumuse arvestused; · kaudsete materjalide, tooraine vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostutööde ja teenuste materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostetava energia ja kütuse materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostueelarve; · tootmispersonali palgaeelarve; · tootmise põhikulude eelarve; · tootmise lisakulude eelarve; · tootekulude eelarvelised kalkulatsioonid, toodete täiskulud ja tulukus; · tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude koondeelarve. Tegevuskulude eelarved: · turustuskulud; · üldhalduskulud; · uuringu- ja arenguväljaminekud. Muude äritulude ja ärikulude eelarved Finantseelarved: · investeeringute eelarve; · finantstulude ja kulude eelarved; · kasumieelarve; · kassaeelarve; · eelarveline bilanss. 45 4
läbi lobitöö on võimalik saada endale kas toetus või seadusandlike soodustusi. Üldvalitsus Üldvalitsuseks nimetatakse kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni. Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, mis tegelevad maksustamise (Maksuamet) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi
vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Saksamaa keskpanga, alates 1999. aasast aga juba Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Seega jääb Eestis riigi peamiseks majanduspoliitiliseks vahendiks fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud ennekõike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust
(võimete) ning isiksuseomaduste poolt. On vaja org.poolseid tingimusi. Peavad olema oskused, teadmised, isikuomadused. Töö omaduste mudel: (R.Karasek) Töö nõudmiste ja kontrolli mudel. Räägib ka töö tervislikkusest. Kuidas tingimused on seotud in enesetundega. Ütleb, et peaks vaatama kahte töödimensiooni: töönõuded, eelkõige töö psühholoogilised nõuded- mida töö oma tegijalt nõuab-töökoormus, konfliksus, vaimne/füüsiline koormus, piirangud, mis on seatud, eelarvelised piirangud, muud reeglid. Konfliksed nõudmised. Nõueteks- ajanõue, kui kiiresti-tähtajad, masina tempos püsimine. Koormus- kui palju ja hästi. Teiselt poolt on kui palju ise saame tööd kontrollida, ise otsustada, kuidas seda tööd teha. Kui palju on vabadust tööülesannete täitmisel, kuidas nõudmisi täita. 2 aspekti- otsustamise pool ja kui palju on mul erinevaid viise, kuidas tööd teha, teadmisi kogemusi. Mida rohkem on mitmekesist pagasit, seda rohkem saan teha valikuid ja nii
· Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks 108) PUHASINVESTEERING e NETOINVESTEERING = koguinvesteering olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon 109) 110) Roll ühiskonnas 1
nõudvat finants- ja ainelisi ressursse, mis ei pruugi kohe olemas olla. Neid õigusi ei saa kohe tagada erinevalt kodaniku- ja poliitilistest õigustest. · Mõned õigused on koheselt realiseeritavad diskrimineerimise keeld: meeste ja naiste võrdne palk see ei nõua 10 aastat. · Rõhutatakse seaduslike meetmete võtmist · Tagurlikud sammud ei ole lubatu · Olemasolevad võimalused on laiem mõiste kui siseriiklikud eelarvelised vahendid · Võimalikult laialdane rahvusvaheline koostöö, sealhulgas arengukoostöö raames aktiivne vahendite otsimine (raha v väljaõpe vms). Arengukoostöö peab olema üks prioriteetidest. Kui rikkamad riigid annavad vaesematele abi, siis osa ressursse peab olema suunatud inimõiguste arengule. Euroopa riigid on selle põhimõtte omaks võtnud. Siia alla käivad majandussanktsioonid vs inimõigused.
parteist) Riigikogu erakorralised valimised- kuulutab välja president Riigikogu ei ole töövõimeline. 1) Kui RK ei suuda ettenähtud korras ametisse kinnitada peaministrit President kohtustatud välja 2) Kui 1.märtsi seisuga ei ole RK vastu võtnud eelarvet kuulutama eelarvelised 3) Kui rahvahääletuses kukub läbi RK ettepanek. S.t rahva usaldus on kadunud- president peab välja kuulutama valimised valmised. 4) Kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele. President võib välja kuulutada valimised, kuid ei pea. Täidesaatev võim Täidesaatev võim Eestis on valitsuse käes. See koosneb ministritest ja peaministrist- valitsuse juht. Ühe ministeeriumi eesotsas võib olla kuni 2 ministrit. Valitsuse moodustab
Devalveerimine omamaise valuuta kursi alandamine valisvaluuta suhtes. Majanduspoliitika üldised eesmärgid Võitlus töö(jõu)puudusega Võitlus inflatsiooniga Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv Tagada õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika Tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Fiskaalpoliitika Püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Tööturule on omased turu põhijooned Kaks osapoolt: ostjad ja müüjad Konkurents Nõudmise ja pakkumise seotus Osapoolte huvide seotus Tööleping - töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Üldkulud koos kasumiga moodustavad keskmiselt 10% otsekuludest. Osa üldkuludest, analoogselt kõigi otsekuludega, on võrdelised töömahtudega. Osa üldkuludest (ligi pool) on aga vaadeldavad kui suhteliselt püsivad kulud, mis ei sõltu otseselt töömahust (lühiperioodil). Ülalkirjeldatud ühiktöö detailsustasemel ressursi- või hinnanormide alusel toimub maksumuse kalkuleerimine eelarvestamise lõppfaasis kas pakkumise tegemisel või isegi veel hiljem s.o. peale lepingu sõlmimist. Eelarvelised arvutused algavad tellija juures või tema poolt tellituna projekteerimis- või eelarvestamise firmas aga tunduvalt varem. Eelarvestamise käigus võib eristada neli etappi, mis seostatuna tellija eesmärkide ja projekteerimise etappidega on esitatud tabelis 16.1. 16.2.Ehituskulude liigitamine. Tabel 16.1. Eelarvestamise etapid Sel
annaabi.ee 
