Majandus (1)

5 VÄGA HEA

Kordamine kontrolltööks – MAJANDUS

Majandusressursid:
majanduse keskne temaatika ,
tootmistegurid + näited,
alternatiivkulu + näide;
SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad;
inflatsioon , selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele;
slaidiesitlus : http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid

Majanduspoliitika :
raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid;
skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust

Tööturg ja tööhõive:
aktiivne ja passiivne rahvastik ,
struktuurne tööpuudus,
tööpuuduse mõju riigile/inimesele,
passiivne/aktiivne tööturupoliitika;
slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382

Sotsiaalpoliitika :
sotsiaalkindlustuse põhimõte,
Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast),
toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad;
slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika

Hariduspoliitika –
reformimise põhjused – selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust;
slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika

Välismajanduspoliitika:
väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised ),
finantsturud,
WTO ja IMF – mis need on, nende eesmärgid, ülesanded;
slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/valismajanduspoliitika
Vastused

Majanduse keskne temaatika on püüe rahuldada inimese soove ja vajadusi. Inimeste soovid on piiramatud , ressursid on aga piiratud.
Tootmisteguriteks on LOODUS (nt. kliima, mets, vesi, territoorium , maavarad), KAPITAL (masinad, seadmed , tehased, raha) ja INIMESED (Rahvaarv, haridustase, ettevõtlikkus, kogemused).
Alternatiivkulu – loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Näiteks kui valida poes ananass , siis tuleb näiteks loobuda arbuusist. Ressursid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem.
SKP – sisemajanduse koguprodukt, Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud , teedeehitus), puhaseksport (import- eksport ). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne.
Inflatsioon – keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud.

Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise reguleerimine), riigi majanduskasvu soodustamine ( intresside mõjutamine).
Fiskaalpoliitika eesmärgid: majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine (eelarvelised kulutused, nende suurendamine ja vähendamine, maksud – mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud)

Aktiivne rahvastik – tööjõud, inimesed kes soovivad töötada ning on selleks võimelised, sh töötajad ja töötud. Passiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, töövõimetud, tudengid ). Struktuurne tööpuudus – olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei lange kokku pakutava töö nõudmistega (puudus oskustöölistest). Tööpuuduse mõju riigile: majanduslik (ei saa makse, rakendamata ressursid on raiskamine). Tööpuuduse mõju inimesele: sotsiaalne (pikaajaline tööpuudus muudab inimese seniseid harjumusi, kaovad senised oskused, psüühika kannatab, tekib soodne pinnas kuritegevusele jne). Passiivne tööturupoliitika – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega (töötu abiraha 1-1,5 aastat, töötuskindlustus). Aktiivne tööturupoliitika – riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega (uute töökohtade loomine, ümberõppevõimaluste pakkumine).

Sotsiaalkindlustuse põhimõte – tulevase hüvitise saaja kaasamine ressursside kogumisse. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas (riiklik pension ), II sammas (kohustuslik kogumispension ), III sammas (täiendav kogumispension, vabatahtlik). Sotsiaaltoestuste sihtgrupid: inimesed, kes kuuluvad mingisse RISKIGRUPPI (töötud, puudega inimesed, orvud, lastega pered jne) ja ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita , iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja –teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused , lapsendamine, lapsehoiuteenus ), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg – töötule ja tööandjale toetused ja teenused.

Reformise põhjused:
Kohustuslik vs vabatahtlik ( tasuline ) haridus
Sisseastumine , selle tingimused
Väljalangevus koolidest
Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine
Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana)
Koolide juhtimisprobleemid
Elukestev õpe, tööturu muutustega kohanemine

Väliskaubanduse piirangud: Tollimaks (maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt ), kvoot (väliskaubanduse mahuline piirang), kaitsetoll (vastumeede teise riigi tollimaksule), mittetollilised piirangud – tootmisstandardid, Tärkava tööstusharu kaitse. Finantsturg – turg , kus kaubeldakse riikide ja ettevõtete väärtpaberitega. WTO – maailma kaubandusorganisatsioon, reguleerib rahvusvahelist kaubandust, peab kaubandusläbirääkimisi, eesmärk saavutada ideaalne kaubanduskord. IMF – rahvusvaheline valuutafond, põhieesmärgiks tagada rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsus, tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ära hoidmine. Aitab riike rahaliselt ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsusprobleemi. Toetab riike majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas, tehniline abi soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd. Teostab järelvalvet riikide majanduspoliitikas.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 127 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pytsu Õppematerjali autor

Kordamine kontrolltööks

ühiskonnaõpetus majandus majandusressursid majanduspoliitika tööturg ja tööhõive sotsiaalpoliitika hariduspoliitika välismajanduspoliitika

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandus ja poliitika

Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida Alter

Ühiskonnaõpetus

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt

Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus

Ühiskonnaõpetus

docx

Kordamine kontrolltööks majanduses

Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA

Majandus

odt

Nimetu

Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest - tarbekaubad -> vaestele - luksuskaubad -> rikastele Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks? Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27

Ühiskond

doc

Tööturg ja hõivepoliitika

Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõtt

Ühiskonnaõpetus

rtf

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

arengumaades, et kaitsta kodumaiseid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki, IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades

Ühiskond

doc

Majandus

Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks. 2. Käsumajandus e. plaanimajandus- riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL) 3. Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e

Ühiskonnaõpetus

rtf

Ühiskond

5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital

Avalik haldus

Rohkem sarnaseid