Ühiskonnaõpetuse konspekt (0)

Valitsemine
Majandus
Struktuur
Ürgühiskond
Hankiv
Elati kogukondades
Vana-aja tsivilisatsioon
Väheste võim e aristokraatia
Naturaalmajandus /agraarühiskond
Rikas ülemkiht
Feodaaltsivilisatsioon
Absolutism
Naturaalmajandus/agraarühiskond
Seisused
Uusaeg
Konstitutsiooniline monarhia
Tööstusühiskond
Klassid
XX saj.
demokraatia
Teenindusühiskond
kihiühiskond
Nüüdisühiskonna tunnused:

• Tööstuslik kaubatootmine
  
• Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel
  
• Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus
  
• Heaoluühiskond , postindustriaalne , teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond , tarbimisühiskond jne.
  

Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse alati sotsiaalse õiglusega.
Heaoluriigi tunnused:

• Ülekandeühiskond (rahalisi ressursse kantakse ühest valdkonnast teise)
  
• Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
  

Heaoluriigi kujunemine

I etapp 1880 – heaoluriigi kujunemise algus Saksamaal. Valitsus hakkas maksma riigile olulistele ametnikele pensione, et suurendada lojaalsust.

II etapp 1929-1933 majanduskriisi tulemusel laiendatakse sotsiaalseid garantiisid(töötuabirahad, tasuline puhkus)

III 1960-70 heaoluriigi kuldaeg. Sotsiaalseid hüvesid ja teenuseid tarbis kogu ühiskond. Tõsteti makse.
Ühiskonna heaoluks peavad panustama kõik, mitte ainult riik.
Heaoluriigi mudelid
Konservatiiv- korporatiivne mudel
Saksamaa-belgia. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme.
Sotsiaaldemokraatlik mudel
Solidaarsus, sotsiaalhüvesid jagatakse kõigile võrdselt hoolimata tööpanusest. Kõigile tasuta arstiabi ja haridus . Kehtestatakse kõrged maksud (Inglismaa, Skandinaavia )
Liberaalne mudel
(USA, Jaapan) Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalabi jagatakse kõige vaesematele.
Demokraatia tunnused

Kodaniku õiguste ja vabaduse kaitse

Põhiseadusele tuginemine

Võimudelahusus

Redulaarsed vabad valimised

• 1920 peale II Ms’i esimene demokraatia laine
  
• 1950 demokraatia teine laine
  
• 1990 kolmas demokraatia laine seoses sotsialismi leeri ja nsvl lagunemisega.
  

Siirdeühiskond – üleminekuühiskond, kus asendatakse demokraatiaga vanad valitsemisvormid igas valdkonnas.
Tööösse:
Mis ühiskonnas elame, seleta mis on nüüdisühiskond

• Infoühiskond seoses infotehnoloogia ja majandusarenguga. Nimetatakse ka postindustriaalseks ühiskonnaks
  
• Enamus töökohti teenindavas sektoris
  
• Vabameelsus ja sallivus, tolerantsus inimsuhetes
  
• Heaoluühiskond
  

Iseloomusta ühiskonna arengut kahesaja aasta jooksul – Tabel (rmt lk5)
Mis on viinud selleni, et inimjõudu enam tööstustes ei vajata – kõrgtehnoloogia areng. Inimesed on hõivatud peamiselt teenindus-sfääris
Sotsiaalne areng – kunagi oli ainult seadusloome ja julgeolek, siis nüüdisühiskonna riik pakub veel sotsiaalseid karantiisid. Bismarcki valitsus: Nüüdisühiskonna riikidest oli esimene Saksamaa ja hakkas maksma pensione riigile vajalikele ametnikele et need püsiks lojaalsed
Järgmisena hakati pakkuma tasulist puhkust ja töötuabiraha.
Heaolu said kõik ühiskonnaliikmed ja see oli väga kulukas, mis viis riigi kriisideni.
Heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Heaoluühiskond – lisaks riigile osaleb riigi heaolu pakkumises ka elanikkond ise.
Heaoluriigi mudelid ehk peamised heolurežiimid – lk 54 individuaalne ja kollektiivne heaolu –
Nüüdisühiskonna valitsemise tunnus on rahva osalemine ühiskonna valitsemises ja enim levinud valitsemis vormiks on demokraatia. 1920 oli esimene laine, teine oli peale II-Ms ja kolmas peale NSVL lagunemist.
Üleminekuühiskond – e siirderiigid – alles peale siirdeperioodi lõppu saab riiki nimetada demokraatlikuks. Demorkaatia kujuemine võtab umbes ühe inimpõlve. Seda ei saa lihtsalt kinnitada ühe põhiseadusega.
Mida kujutab ennast nüüdisaegne jätkusuutlik ühiskond.
RIIK
RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem.
VALITSEMISVORMID:
Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm
Üks isik Monarhia (ainuvalitsus) Türannia, despootia
Osa rahvast Aristokraatia Oligarhia (väheste võim)
Rahva enamus Demokraatia Ohlokraatia e jõuguvalitsus, anarhia .
DEMOKRAATIA VORMID:
1. Otsene ehk klassikaline demokraatia.
2. Esindus - ehk vahendatud demokraatia.
3. Osalusdemokraatia .
4. Elitaardemokraatia.
VÕIMU RESSURSID JA TEOSTAMISE MEETODID

• Ainelised - omand ja kapital .
  
• Vaimsed - teadmised ja kogemused.
  

Nüüdisühiskonnas lisandunud:

• Inimkapital – teadmised ja oskused
  
• Sotsiaalne kapital – suhted, usaldus, koostöö.
  

Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest. Nüüdisühiskonnas pööratakse palju tähelepanu koostööle.
RIIGIVÕIMU MONOPOOLSED TUNNUSED:

• Seadusandlus
  
• Seadusi rakendada e korraldada igapäevaelu
  
• Maksusid koguda
  
• Kasutada vägivalda – politsei, piirivalve
  

VALIMISED
Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed . Hääletamine on salajane.
Põhifunktsioonid:

• Määravad valitseva võimu koosseisu ehk need parteid, ja isikud, kes hakkavad õigusakte vastu võtma.
  
• Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi.
  
• Valimistega tehakse kindlaks kehtiva võimu toetuspinna suurus. Madal osalusprotsent tunnistuab, et riigivõim tervikuna pole legitiimne , valitsuspartei lüüasaamine aga kodanike eitavad suhtumist sellesse poliitilisse liini.
  
• Valimised harivad osalejaid poliitiliselt.
  

ÜHISKONNA MAJANDAMINE
Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduses luuakse , jaotatakse ja tarbitakse rikkusi.
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi.
Peamised majandussüsteemid:
- Tavamajandus
- Turumajandus (industriaalühiskonnas levinuim)
- Käsumajandus ( plaanimajandus )
- Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum)
Majanduspoliitikad:
Majanduspoliitika põhieesmärgid:
- stabiilsed hinnad
-püsiv majanduskasv
-täistööhõive.
Rahapoliitika – tegeleb raha väärtuse säilitamise e raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus e madal inflatsioon . Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale.
Fiskaalpoliitika – selle abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Teostajaks on valitus.
Maksupoliitika
Tööpuuduse määr praegu 8,5% , noortel 14%.
2013 SKP Eestis kasvas 0,4%.
Riiklikud maksud jagunevad:
1. Otsesed maksud, mis lähevad pangast maha – kohustuslik pension , tulumaks, sotsiaalmaks , töötuskindlustusmaks, maamaks .
2. Kaudsed maksud, arvestatud kaupade/teenuste hinna sisse – käibemaks , aktsiisid, tollimaks .
Kohalikke makse saab kehtestada kohalik omavalitsus – parkimismaksud, teede-tänavate sulgemismaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks.
Eelarvepoliitikat teostab valitsus, eesmärgid on hoida eelarve tasakaalus, ergutada majandust maksudega.
TÖÖÖÖ :
EESTIS:
Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal.
Sotsiaalprobleemid : vaesus , töötus noorte seas, pension, puuetega inimesed, maakohtade mahajäävus
Eurole ülemineku kriteeriumid:

Inflatsioonimäär ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigi infl. +1,5%.

Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st.

Riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st.
Euroriigid: EL on 28 riiki, Eurotsoonis 18. (KAARDIL KÕIK)
RAHVUSVAHELISED LIIDUD
NATO

• Eesti liitus 2004.
  

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

• 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud.
  
• eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
  
• Peakorter New Yorkis .
  
• 24. okt ÜRO päev
  
• Liikmesriike 194.
  
• Eesti liitus 1991.
  

EUROOPA LIIT:

• põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus.
  
• 28 liikmesriiki.
  
• Loodi 1952. a asutasid 6 Euroopa riiki Euroopa Söe- ja Terase Ühenduse.
  
• 1957. a asutati Euroopa Majandusühendus, mida loetakse ka EL sünniks.
  
• Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland, Horvaatia , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros , Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi , Ungari.
  
• EL LEPINGUD :
  

- 1957 Rooma leping: allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
- 1992 Maastrichti leping: Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL).
- 2009 Lissaboni leping

• Eesti liitus 2004.
  

Euroopa Nõukogu:

• Kuulub 47 liikmesliiki Euroopast ja Aasiast.
  
• 1949. a loodi 10 riigi poolt.
  
• Valdkonnad on inimõigused , sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
  
• Peakorter Strassbourgis (Prantsusmaal).
  

OSCE – Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon:

• Saab alguse Helsingi nõupidamisel 1975. a, 1994. a muutus organisatsiooniks.
  
• 56 liikmesriiki ja 12 koostööpartnerit.
  
• Tegeleb inimõigustega, vabade valimiste ja demokraatia kaitsega.
  
• Eesti missioon 1993-2001. Tegeles demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvusvahelise konflikti ärahoidmisega. Sp olid missiooni tähelepanu keskpunktis kodakondsus - ja keeleküsimused.
  

OECD – „rikaste riikide majandusklubi“

• Eesti liitus 2010.
  
• Kuuluvad põhilised jõukad riigid.
  
• Majanduskoostöö organisatsioon, kõrge liikmemaks.
  
• Analüüsitakse majanduslikku olukorda ja antakse soovitusi (mida Eesti ei kuula).