Rahandus- ja hariduspoliitika (0)

1) Majanduspoliitika üldised eesmärgid
Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus.
Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni.
Eesmärgid:
*Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
*Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga.
*Kõrge ja püsiv majanduskasv
*Õiglane sissetulekute jaotus
Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades.
2) Rahapoliitika
..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk-soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub.
Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma -kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse.
3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused:
*Fikseeritud vahetuskurss
*Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega
*Valuutat on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu.
Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv.
4) Fiskaalpoliitika
Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud . Maksude alandamine soodustab tarbimist ja tarbimise kasv elavdab majandust. Maksukoormuse tõstmine piirab tarbimist, sest osa sissetulekust peab riigile andma.
5)Maksud riigi majanduses
Makduse osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus , mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral.
Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks . Aktsiisimaksuga (nt. tubakaaktsiis) on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin).
Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule.
6) Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend
Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium .
7)Majanduspoliitika rakendamine
Majandusprotsessid on omavahel seotud, ühe majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada ka teiste eesmärkida saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon .
Kuidas riik võiks majandusse sekkuda?:
* Majanduslangus -kogutoodang langeb ja töötus kasvab. Riik võib suurendada kulusid , et tootjad saaksid palgata uusi töötajaid. Teiseks võimaluseks on suurendad raha pakkumist, mille tulemusena raha hnd väheneb.
*Majanduse ülekuumenemine-põhjuseks on liiane nõudlus mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu kiire kasvu. Majanduspoliitika ülesanne on piirata tarbimist. Selleks on mitmed moodused-tõsta makse, vähendada riiklikke kulutusi või raha pakkumist, mille tulemusena tõuseb intress.Teine alternatiiv on soodustada hoiustamist.
8)Juurdepääs haridusele
Tänapäeva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine kooli, vaid ka seal edasiliikumine ning edukas lõpetamine.Õppimine on ettevalmistus edukaks karjääriks
9)Hariduspoliitika põhiprobleemid
*Hariduse kvaliteet-mõõdetakse riigieksamite , tasemetöödega jne. Rahvusvahelises võrdluses on õpitulemused üldiselt paremad neid riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid(riigieksamid nt).
*Kartus kaotada konkurentsivõime-vajadus suurendada reaal - ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu .
*Elukestva õppe juurutamine -täiskasvanuharidus, mite kõrgharidust, koolitused ,
*koolide juhtimise probleemid- napid efektiivsust, paindlikkust ja osapoole kaasatust.