Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika (2)

Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika
Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel:

• kehtestab seadused ja reeglid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna
  
• toodab valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele
  
• tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu
  
• muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine)
  
• suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni.
  

Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki:

• kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
  
• hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga
  
• kõrge ja püsiv majanduskasv
  
• õiglane sissetulekute jaotus
  

Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades.
Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb ) või raha hinda (intresse).
Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu.
Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma : kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia ( esmalt hindade stabiilsus).
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil:

• Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. 1 euro=15.64 EEK.
  
• Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega. St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga.
  
• Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu.
  

Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Intresse pole samuti võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Eesti riigi peamine majanduspoliitiline vahend on fiskaalpoliitika .
Fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud .
Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud . Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud – maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist.
Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust.
Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskiima arenguks.
Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel:
Kogutoodang langeb ja töötus kasvab – depressioon ehk majanduslangus .

• suurendab kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodanut müüa, palgata uusi töölisi
  
• suurendab raha pakkumist, raha hulk majanduses kasvab ning raha hind ehk intressid langevad
  
• vähendab investeeringutele ja uute töökohtadele seotud piiranguid
  

Majanduse ülekuumenemine – liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon ja kiire toodangu kasv:

• piirab tarbimist – maksumäära tõstmine, riiklike kulutuste või raha pakkumise vähendamine
  
• soodustab hoiustamist