1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine
Tänapäeval on fenüülketonuuria efektiivselt r avitav fenüülalaniini vaba dieediga. Ravi varajasel alustamisel ja dieedi järjekindlal järgimisel kulgeb nende laste areng prob- leemideta. Fenüülketonuuria ja kaasasündinud kilpnäärme alatalitluse suhtes testitakse kõiki Eesti vastsündinuid alates aastast 1993. See on võimaldanud haiguse kindlakstege- mise juba esimestel elunädalatel ning varajase ravi alustamisega ära hoida nende hai- gustega seotud terviseprobleemid ja tagada eakohase vaimse arengu Pärilikud haigused Fenüülketonuuria sagedus. Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria aminohappe fenüülalaniini vaba toit). Rauno Loik MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonna tegurite pöhjustel 1. Nakkushaigused soolenakkused (salmonelloos), tuulerõuged, mumps,
"See lõi omakorda eeldused ja soodsa pinnase erikooli sisemiseks arenguks." (Kr) Töötati välja kooli arengukava, kus muudeti eriõppesisu ja eesmärke. Kui varem keskenduti "ainult sellele, mida suudetakse lapsele erikoolis anda, siis nüüd lisandus teise aspektina küsimus, millest laps erikoolis ilma jääb." Seda arvesse võttes määrati uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on: 1. "Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2. Intergreeruda samm-sammult tavakeskkonda. 3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et:
Otsime oma muredele vastust apteekidest ja arstidelt, kui sügavam mure tekkis meil juba oma esimestel elukuudel ja aastal. Suuremat tähelepanu lugemisel tasub pöörata Genitaalsele faasile, kuna saame tõmmata erinevaid paralleele oma ellu. Olen puberteedieast välja kasvanud ning tagantjärgi on artiklis antud faktide abil hea teatud küsimustele vastust leida. Näiteks meestele mõeldes on homoseksuaalsus selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad, et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta. Inimesed, kes soovivad rohkem teada erinevate faaside olemusest ja mis sellel ajal inimorganimis toimub on see artikkel kindlasti õpetlik. Olles ise selle läbi lugenud pean tõdema, et teatud kohad oli huvitavad ning panid mõtlema, kuid palju oli ka ridu, mida lugedes tekkis küsimus - miks ma seda loen?
1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt).
normaliseerida. Õpilasi saab kaasata aktiivsesse eluviisi ka vahetundides, kui on puhkeaeg. Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi, 2015). Aktiivset akadeemilist kooli peaks toetama eakohase ning positiivset suhtumist kujundava kehalise kasvatuse tunniga. On palju andmeid selle kohta, et rohkem liikumist koolis, sealhulgas ka akadeemiliste tundide arvelt, parandab akadeemilist sooritust – siinkohal peab veel palju õppima ja mõtlema, mida paremini on õpetajad koolitatud, positiivsemad ning lastesõbralikumad, seda paremad on laste tulemused (Matsi, 2015). Kasutatud kirjandus: • Kruusimägi, T. 2014. URL= http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor-
järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb kuulmispuudega lastel veel: Mahajäämust kognitiivses ning isiksuse arengus Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut toetavas keskkonnas ning ei kaasne muid puudeid. Juba enne lasteaeda tulekut on kuulmispuudega lapse vanematel koostöös spetsialistidega täita olulised ülesanded: Säilitada lalinaperioodist hääle tekitamise oskus Kujundada õiget kõnehingamist Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb
karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Näiteks koduvägivald
· Kui ta on pesemata, määrdunud riietega, siis on see märk lapse hooletusse jätmisest. · Kui laps puudub sageli koolist, on unine ja loid, siis tähendab, et kodus ei ole ebasobiv keskkond välja puhkamiseks. · Kehal on marrastused võid sinised plekid- see võib olla koduvägivald. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemise alla saab lugeda hooletusse jätmist, psühholoogilist ehk vaimset värrkohtlemist, füüsikalist väärkohtlemist, emotsionaalset väärkohtlemist ning seksuaalset väärkohtleminst. Kui laps tundub õnnetu või kurb, siis võib esineda nii vaimset kui ka füüsilist väärkohtlemist.
mänguasjade üle. (sõnasta ümber, et laused oleks sidusamad) Vii kokkuvõttesse... Tuletan meelde oma lapsepõlve mängumaailma. Mäletan väga selgesti, kuidas Eri Klas rääkis, et tema lapsepõlve mänguasjadeks olid puuklotsid. Need olid tema lemmikmänguasjad. Lisa kas sissejuhatusse või kokkuvõttesse.... Olles täiskasvanu ja töötades lasteaias, jätkub ka minu mäng mäng lastega. Aga teades nüüd mängu olulisust, seisneb minu roll lastele eakohase ja vajadustelevastava mängu pakkumises...Suunates last ja võttes osa kodumängust, ehitusmängust, juuksurimängust jne. Suunan lapsi, kui nad ei tea, kuidas lauda katta. Abistan neid nukude riidesse panemisega. Aitan lastel nukunurga korras hoida. Õpetan lapsi enda järgi koristama ja hoolitema puhtuse eest. (näitena oled toonud ainult rollimängu suunamise, laienda näidete rolli ja too näited kokkuvõtlikumalt)
suhteliselt väheaktiivsed, samas umbes 25% masturbeerib päris usinalt. Freudi ajal need lapsed olid vähemalt tunduvalt vaoshoitumad kui tänapäeval. Genitaalne periood hakkab puberteedist ja on viimane periood. Seksuaalhuvi suureneb jälle ja vahekord muutub oluliseks. Nüüd on poisid ja tüdrukud teadlikud oma eraldi seksuaalsetest identiteetidest ning hakkavad otsima viisi, kuidas oma erootilisi ja inimestevahelisi vajadusi rahuldada. Freud arvas, et homoseksuaalsus on selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad, et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta. Genitaalses faasis, kus lapse energia jällegi genitaalidele keskendub, pöördub huvi heteroseksuaalsetele suhetele. Mida vähem energiat laps investeerib lahendamata psühhoseksuaalsesse arengusse, seda suurem on võime arendada normaalseid suhteid vastassugupoolega.
ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. 6. Meeleolu ja emotsioonid- meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang.
lisanduvad ka fonoloogilised ja semantilis-leksikaalsed vead. Kõige suuremad probleemid on alaalikutel grammatiliste oskuste omandamises ning tõsised raskused motoorse vormi puhul avalduvad süntaktilis-morfoloogilisel tasandil (Padrik, 2006). Mitmed uurijad on leidnud, et motoorse alaaliaga lastele on eriti raske gramma- tiliste vormide moodustamine ja omandamine (Rice 2007; Bishop, 2004). Sobotovitš (1995) märgib, et kui eakohase arenguga laps omandab grammatiliste vormide moodus- tamise kolmandal eluaastal, siis motoorse alaaliaga lapsel kulub selleks aastaid ning puudujäägid selles vallas võivad esineda veel teismeliseeas (tsit Sülla, 2011). Gopnik (1990), toetudes uurimustele inglise, kreeka, jaapani ja prantsuse keeles, seletas alaaliaga laste morfoloogilisi raskusi sellega, et neil puudub arusaamine vormimoodustuse funkt- sioonist. Nende jaoks ei moodustu sõnavormid reeglipäraselt, vaid on kui valmissõnad,
Vanemad ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu. Lapsel tekib tähelepanuvajadus. Laps on kogunud endasse nii palju emotsioone ja ta ei oska neid kuidagi välja näidata ning on pideva pinge all. Üks hetk kui ta enam vastu ei pea, algab tohutu nutuhoog. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. See on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne, kui ka lapse hooletusse jätmine. Füüsiline väärkohtlemine väljendub näiteks löömises, raputamises, tõukamises, mürgitamises, kõrvetamises, uputamises, lämmatamises või muus lapsele kehalisi vigastusi või kahju põhjustavas tegevuses
) Sümptomid · Endassesulgunud · Kontakti, sh silmsideme vältimine suhtlemisel, kehaline kontakt võib esile kutsuda ägeda vastupanu · Reageerimatus kõnele, mis võib jätta mulje, nagu laps ei kuuleks · Kõnetus või kõne vähene areng, kajakõne- laps kordab sõnasõnalt järgi talle esitatud küsimusi või kuuldud lauseid 3 · Eakohase mängu puudumine · Kalduvus lähtuda ainult iseendast, reaalse maailmaga arvestamata · Ei suuda koondada tähelepanu · Ei saa hakkama tegevustega, mis nõuavad püsivust · Emotsionaalse vastureaktsiooni puudumine teiste inimeste pöördumistele · Iseloomulik on käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus · Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel
Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri
Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga napib teadmisi ja oskusi varajaste arenguhäirete märkamiseks. Mõned neist ei ole sellest huvitatud või hoopis häbenevad või lausa varjavad, teadmata, et varajane sekkumine võiks nii mõnegi probleemi puhul anda häid tulemusi.
ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Autoriteetne kasvatusstiil Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Selle kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Stiili iseloomustavad lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Sellise stiiliga lapsevanemad: · on soojad, kuid järjekindlad; · esitavad nõudmisi vastavalt vajadustele ja võimalustele; · väärustavad laste iseseisvuse arengut; · lubavad järeltulijatel ise otsustada asjades, milles nood on suutelised valikuid tegema; · arutavad, selgitavad ja peavad lastega läbirääkimisi. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 )
kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Seega- et mõista last ja tema käitumist, on meil oluline mõista, milline on tema kasvukeskkond, millised on tema suhted lähedastega ja teinekord tuleb vanematele ka meelde tuletada, milline on vanema roll lapse eakohase arengu toetamisel. Lapse arengut mõjutab kindlasti kõige enam kodu ja vahetu suhtlemine oma perekonnaliikmetega. Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted. Lapse arengut mõjutavad mitte üksnes need suhted, milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Üheks väga oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on
Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarset kasvatusstiili iseloomustab omakorda aga jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse. Sellise kasvastusstiiliga seostub mitmeid probleeme. Lastel ei
võimete ja kaasnevate haiguste poolest. Mõned neist saavad tänu headele vaimsetele võimetele ja vähestele autismile omastele käitumisjoontele täiskasvanuna iseseisvalt hakkama. Paljud jäävad pidevat abi vajavateks isikuteks. Autismiga lapsed ei tule enamasti ilma abita toime tavakooli programmiga ka siis, kui vaimsed võimed seda lubaksid. Autismiga inimesele on iseloomulik: - pilkkontakti vältimine ja kehalisest lähedusest hoidumine - eakohase kõne puudumine, kõne mittemõistmine või kõne puudumine - kõnekuulmise puudumine - ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga - uutuste mittetalumine - omaette hoidumine või ebatavaline tegevus 9 Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Tartu Autismiühing on Tartus registreeritud mittetulunduslik ühing, mis ühendab autismiga
2. Kehaline aktiivsus -- looduses liikumine Lapseea kehaline aktiivsus avaldab soodsat mõju lapse kasvamisele, arenemisele ja küpsemisele ning vähendab võimalike erinevate riskitegurite mõju krooniliste haiguste kujunemisele. Peale selle, on liikumine väga tähtis luustiku ja ilusa rühi kujunemisel, kehalise võimekuse arendamisel ning lisaks paljudele teistele positiivsetele tagajärgedele ka emotsionaalse heaolu looja. Lasteaia kehaline kasvatus peab tagama lapsele eakohase kehalise ja motoorse arengu (so. normaalne kehakaal, hea rüht, eale vastav liigutusoskuste pagas ja kehaline võimekus), pakkuma võimalust kogeda erinevaid tundeid ja emotsioone (nagu liikumisrõõm, hakkamasaamise tunne, aga ka väsimus, tüdimus, kaotusekibedus) ja mõjustama sotsiaalsete suhete ja hea käitumise kujunemist (laste omavahelised suhted kehaliste harjutustega tegelemisel ja liikumismänge mängides; heatahtlikkus, abivalmidus, koostööoskused).
toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis
Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi. Motiivid isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis kõne, kujuneb normatiivne suhtlemine ja käitumine. Situatsiooniväline- tunnetuslik: areneb algklassides. Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab 3 korda suhtlemise täiskasvanutega. Mille poolest erineb erivajadustega laste suhtlemine eakohase arenguga laste suhtlemisest? Arenguhälvetega lastel kujunevad suhtlemisvormid hilinemisega ja vajavad sihipärast kujundamist. AEV lapsed valdavad keelevahendeid puudulikult, see valdub nii kõne mõistmisel kui ka lapse enda kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistakstikate vähese tundmise tõttu ei osata valida suhtlusstiili. Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud,
koolide sarnane eesmärk. Waldorf kooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud. Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted: 1. TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine, tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine. 2. KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES Tundeelu areng, intellektuaalne areng, analüüsivõime, kvaliteeditunnetus, meelte arendamine, sotsiaalsed tunded, moraalsed tunded ja kunstilised projektid. 3. INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES Üldharidus, huvi, vastutus, intellektuaalne kujutlusvõime, kausaalse mõtlemise võime, õpetuse kujundamine
(Nõmme, 2009) Samuti on tähelepanuhäiretega lastel raske tegevust ette mõelda. Nad ei näe ette oma töö tulemust ning ei suuda seda planeerida. Ta teab väga hästi milline on õige käitumisviis ja oskab seda ka selgitada küll aga on võimetu end kontrollima, mis viib ettearvamatu käitumiseni. (Nõmme, 2009) 2.2.Käitumishäire Vähemalt kuus järgmistest hüperaktiivsuse/ impulsiivsuse sümptomitest on kestnud minimaalselt kuue kuu jooksul ning ei sobi lapse eakohase arengutasemega: - liigutab sageli närviliselt käsi või jalgu ning niheleb - lahkub sageli oma kohalt kui eeldatakse oma kohal püsimist - tihti ronib ja jookseb sobimatutes olukordades ja kohtades - raskused rahulikul mängimisel või millegagi tegelemisel - on pideval "kuskile minemas" 5 - seletab ja räägib üleliia. (Nõmme, 2009) 2.3 Kombineeritud tüüp
olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. 7. Lapse väärkohtlemine - Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine 8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks.
Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argilisusest välja. 1970-ndate aastate algusest süveneb äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas.Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimese-olemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu- ja mõttelaadist. Mida esindavad tema tädi Ida ja kooliõde Maia. Märgatava sammu objektiivsema proosalaadi poole astus Unt jutustusega "Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi". Kui seni oli ta
ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Erki Noole Kergejõustikukool loodi olümpiavõitja Erki Noole algatusel 1997 aastal eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit. Lisaks kergejõustikule on õppe-kavas akrobaatika, rütmika, sportmängud ja toimuvad laagrid. Erki Nool sündis Võrus 25 juuni 1970 aastal. Ta oli eesti parim kergejõustiklane aastatel 1996-1998 ja uuesti aastal 2000. Nool sai kuuenda koha Atlanta olümpia mängudel. Ta on eesti rekordi tegija 200m jooksus ja kaugushüppes aastal 2000 Edmontonis. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid
Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul füsioloogiline kõnetakistus möödub, kui suurendada nõudlikkust lapse kõne suhtes 6. Kommunikatsioonipuuded jaotuva kõne- ja keelepuueteks. Keelepuude puhul on probleemiks: grammatikavead rääkimisel
kauem, söögi hulk on hästi teada, rohkem 23. Mida soovitada kõhukinnisuse korral? vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes vabadust emale, isa, vennad-õed saavad Lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist imikuga enam tegeleda, emal vähem stressi, mitmekesine ja kiudaineid sisaldav toit; Laps peab ja psüühilist heaolu, seades ohtu lapse eakohase ema ei pea oma toitu piirama, miski ei häiri päeva jooksul piisavalt jooma; Kiudaineid leidub arengu ja tervisliku seisundi. Lapse seksuaalelu ainult taimsetes toiduainetes- köögi-ja puuviljades väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: 9. Vaktsineerimise eesmärgid #Saavutada ja teraviljatoodetes; Roojamasse muudavad füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne
Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte laspe laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. (Roomeldi jt 2003:16) 2. Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt välejdada või puudub kõne täiesti
Verifitseerimine kui meetod- on õige-vale-võimaliku keelendi määratlemine isiku keelepädevuse alusel. Võte annab infot nii keele süsteemist kui ka keelekasutaja keelepädevusest. Metakeelelised operatsioonid- (lk 26) Lähima/potentsiaalse arengu vald ehk lähima arengu tsoon- abiga sooritatud ülesanded moodustavad potensiaalse arenguvalla,selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslastel,seetõttu tuleb neile väga täpselt abi doseerida. Baassõnavara- lapse sõnavara ja kõne sisu piirdub mitme aasta jooksul vaid sellega, mida ta meeleorganitega tajub. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Baaslause ehk tuumlause- Baaslause koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(Poiss sööb õuna
Sageli käivad sellega koos ka kirjutamis- ning arvutamisraskus, võivad kaasneda ka emotsionaalsed ja käitumishäired, tähelepanu- ja aktiivsushäire, motoorika- ning koordinatsiooniraskused. On selge, et mida rohkem häireid või raskusi lapsel on, seda keerulisem on tal õppimisega toime tulla ning eluga hakkama saada. (Lukanenok, 2008) Enamasti ei taba lugemisraskus last ootamatult. Üks kindlamaid lugemisoskuse ennustajaid on suulise kõne tase varases eas. Eakohase kõnearenguga lapsed omandavad kirjaoskuse enamasti raskusteta. Varase ea suulise kõne mahajäämus ja teatud häired viitavad aga lugemisraskuse riskile. Mitte kõigist suulise kõne häiretega lastest ei saa hiljem raskustega lugejaid, aga nende hulgas on rohkesti lapsi, kes vajavad kirjaoskuse omandamisel lisaabi. Varase ea motoorne kohmakus ning üldised tähelepanu ja mõtlemise iseärasused on samuti ohu märgid. (Lukanenok, 2008) Oma osa mängib perekondlik risk
mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest,
hooldajad. Viimasest järeldub loogiliselt, et õpetaja on kohustatud lapsevanematega tihedat koostööd tegema. Informatsiooni jagamiseks sobivad ideaalselt hommikused ja õhtused kohtumised, arenguvestlused ning ühiselt korraldatavad üritused. Tänapäeval kasutatakse tihedalt internetti või telefoni, et olulisi teateid kiiresti edastada. On täheldatud, et koostöö loob vanematega hea kontakti ja tekitab usalduse ning on lapse normaalse ja eakohase arengu tähtis tegur. Probleemiks võib osutuda see, et vanematel on vähe aega suhtlemiseks või neil puudub hoopiski huvi koostöö tegemiseks. Nüüdisajal on raha teenimine ja karjääri tegemine inimestel väga olulisel kohal, mistõttu perekondlikud suhted võivad olla pärsitud, k.a. aja pühendamine oma lapsele. Sellepärast ongi oluline, et õpetaja läheb ise hooldaja juurde ja alustab vestlust, sest muidu ei pruugigi meeldivat koostööd seal oodata. 5
baasil. Lugemiseks vajalikud eeldused ja vastavad oskused võib jagada kognitiivsete võimete järgi: · Keelelised · Sensoorsed · Lugemise baasoskused, mida võiks nimetada ka eeldusoskusteks (nt foneemi ja grafeemi vastavus jmt) · Motoorsed ja toimingulised oskused Lisaks saab vaadelda ka arengu laiemaid aspekte nagu õpetamine ja perekondlik taust. (Lukanenok, 2008, 15) Lugemiseks vajalikud eeldusoskused kujunevad eakohase arenguga lastel välja tavaliselt koolieelses eas. Kõrvalekaldeid eakohasest arengust on oluline märgata nende ilmnemisel varase sekkumise ja hilisemate sügavamate mahajäämuste ära hoidmiseks ning ennetamiseks. (Lukanenok, 2008, 15) 5 Laps on valmis lugemiseks, kui ta: · Tunneb mõtlemata ära kõik tähed · Tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras
1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine (vaata Lisa nr16). Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid7. Riskiteguritest lähtuvad teoreetilised mudelid
Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi. Selle tekkepõhjuseid, vägivallatsejaid ja ka tagajärgi. 3 Väärkohtlemisest üldiselt Lapse väärkohtlemine on igasugune käitumine lapsega, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemiseks on · hooletusse jätmine, · psühholoogiline ehk vaimne väärkohtlemine, · füüsiline väärkohtlemine, · emotsionaalne väärkohtlemine · seksuaalne väärkohtlemine. (Viide: http://www.eesti.ee/est/elukaar/laps/lapse_oigused_lastekaitse/oigus_vagivallata_elule) 4 Vägivallatsejast lapsevanem
reegel, et mida väiksem on laps, seda üldisem saab olla õpetaja poolt antav hinnang. Hindamise käigus peaks lisaks sellele, mida laps juba oskab, ära märkima ka need oskused, mis on kujunemisjärgus iseseisvalt laps neid veel ei suuda, küll aga on tal huvi ja ta saab hakkama, kui teda abistatakse. Lähima arengu tsooni määratlemine on eriti oluline erivajadusega laste puhul neil on see enamasti kitsam kui eakohase arenguga lastel. Õpetamise aspektist tähendab kitsas lähima arengu tsoon, et edasi saab liikuda tavapärasest väiksemate sammudega. Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, arengu toetamiseks ja koostöös lapsevanemaga edasise õppe kavandamiseks. Nagu jaanuarikuisel koolitusel koos arutasime, on igapäevases praktikas lasteaias lapse arengu hindamiseks ja analüüsimiseks soovitatavad: - Mängiva lapse mängimise/tegevuse vaatlus(veel parem
soodustab tunnetuslikku arengut. Nendel lastel, kes elavad väga üksluistes keskkonnatingimustes, võib olla vaimne areng aeglustunud. Laps õpib mõtlemist tegevuses, jäljendades iseenda ja teiste liigutusi. 1.4.3 Kõne areng Suhtlemisvajadus loob aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. Laps hakkab varakult reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile (Tiko 2006:16-17). Eakohase kõne arengu puhul: · 1.-6.elunädalal mitteverbaalne keel; · 2.-4. elukuul hakkab laps koogama; · neljandal-viiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati
inimesele 12.aastane haridus. See ei tähenda, et vastavat meetodid kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus aeglasemad ja vajavad seetõttu suuremat tähelepanu ning juhendamist. Sageli tavakoolidest tulevate õpi- ning käitumisraskustega laste puhul paranevad nende tulemused ning huvi õppetöö vastu märgatavalt. Suured klassid on Steineri-koolides tavaline nähtus. Eakohase õppetöö sisu ja metoodika ning temperamendikasvatus kõrvaldavad tavakoolides sellel puhul tekkivad distsipliiniprobleemid. Õppemeetodi sotsiaalse arengu ja temperamendikasvatuse seisukohalt pole väiksemad klassid soovitavadki. Aeglane tempo, mida kasutatakse eriti algklassides õppimise puhul, vastab lapse arenguolukorrale. Kiirendamine rööviks eelpoolkirjeldatud viisil neid võimeid, mida kool peab oluliseks kasvatada.
3 Füüsilise tervise edendamine Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele.See oskus, mida peab õppima. Nii kodud kui ka õppeasutused saavad toetada tervisliku toitumise põhimõtete omaksvõtmist läbi tervislike valikute pakkumise, eakohase õpetuse ja praktilise tegevuse. Tervisliku toitumise õpetus läbi mängu ja toitumisharjumuste kujundamine onkolieelse lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse, arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe ja kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida
lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja kirjutamise oskust. Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada. II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.
Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel s.t. et vaimsed võimed on tasemel, mis võimaldaksid tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vahetevahel võivad vaimsed võimed olla ka madalamad, mistõttu laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel, mida rakendatakse erinevates koolitüüpides (tasandusklassid, abikoolid, kõnekoolid). Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib olla ka kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemises, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. Aju need osad, mis võimaldavad lugemise, kirjutamise või matemaatika omandamist, pole veel eakohasel tasemel küpsenud või on pärilikult iseäralikud, seetõttu tekivad raskused juba
Kasulik on õpetatav toiming lülitada operatsioonina mingi teise toimingu koosseisu. Sel etapil puudub vajadus välise resultaadi järele, tulemus on mõtteline (sisekõne). Laps (ja ka täiskasvanu) suudab alati mingid ülesanded täita iseseisvalt, teisi abiga ja kolmandaid üldse mitte. Abiga sooritatud ülesanded moodustavad potentsiaalse arenguvalla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Arenguhälbega lapsel on potentsiaalne arenguvald alati kitsam kui eakohase arenguga eakaaslasel. Seetõttu tuleb neile abi väga täpselt doseerida. Viimane on üks arenguhälvetega laste integreeritud õpetamise olulisemaid probleeme. Näiteks abiõpet vajav I—II klassi õpilane võib saada küll jõukohase ülesande, kuid tal pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule. 3. Kõnetegevus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab
suhtes, raskused teistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel (Soonets 1997). Psühholoogiline vägivald kahjustab lapse vaimset arengut psühholoogiline ehk vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut. Vaimse vägivalla tõttu pärssub lapse intellekti areng, satub ohtu tema tunnetusprotsesside mälu, tähelepanu, kujutluste jne. eakohase taseme saavutamine. (Soonets 1997) Väärkohtlev keskkond pidurdab eelkõige lapse mõtlemise arengut. Väärkoheldud laste intellektuaalne võimekus on sagedamini alla oma vanuse normi normaalses keskkonnas kasvanud lastega võrreldes (Põldsepp 1997). Psühholoogiline vägivald muudab lapse kergelt haavatavaks, alandab tema eneseväärtustamise võimet ja enesehinnangut. Laps areneb sotsiaalselt saamatuks, oma kõrgenenud haavatavusest lähtuvalt
Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni eest? Kas seda funktsiooni jagatakse omavahel? Kui nii, siis kuidas sellega toime tullakse? 23. 4. Kuidas suhtutakse lastesse kõnealuses perekonnas? 23. 5
Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni eest? Kas seda funktsiooni jagatakse omavahel? Kui nii, siis kuidas sellega toime tullakse? 23. 4. Kuidas suhtutakse lastesse kõnealuses perekonnas? 23. 5
annaabi.ee 
