Erikool kui arenduskeskus (0)

Praktiline töö nr 7

Erikool kui arenduskeskus

Nõukogude ajal oli terminil “erikool” halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati “ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses .” (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg).
Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et “iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu.” (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppekava. Seejärel loodi ka hooldusõppekava.
Tänu muutustele seadusandluses hakkasid ka erikoolides toimuma olulised muutused. Nüüd kirjeldan neid muutusi lähemalt Tartu Kroonuaia kooli näitel.
1990/1991 õppeaastal lubas Haridus - ja teadusministeerium avada Kroonuaia koolis klassid mõõduka vaimse alaarenguga lastele.
1991.a. nimetati Tartu I Abikool ümber Tartu Kroonuaia Kooliks. See tähendas, et erivajadustega lapsi enam ei sildistatud.
“See lõi omakorda eeldused ja soodsa pinnase erikooli sisemiseks arenguks.” (Kr) Töötati välja kooli arengukava, kus muudeti eriõppesisu ja eesmärke. Kui varem keskenduti “ainult sellele, mida suudetakse lapsele erikoolis anda, siis nüüd lisandus teise aspektina küsimus, millest laps erikoolis ilma jääb.” Seda arvesse võttes määrati uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on:

“Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega.”

Intergreeruda samm- sammult tavakeskkonda.

“Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et:

• Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele.
  
• Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis.
  
• Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda.”
  

Kooli põhilised tegevussuunad:
· teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel;
· tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega;
· juhendatakse Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste pedagoogilist praktikat;
· teostatakse pilootuuringuid ja -õpet individuaalsete õppekavade (IÕK-de) koostamiseks ja nende rakendamiseks;
· teostatakse IT-alast nõustamist oma kooli õpilastele psüühiliste protsesside arendamiseks (rehabiliteerimiseks);
. tegeletakse nõustamisega (Nõustamis- ja Õpiabikeskus)
Nüüd tutvustan lähemalt õpet ja nõustamist.

Õpe

“Kool pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse mahajäämusega lastele. Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud õppekavade, toimetulekukoolide õppekavade või individuaalõppekavade (IÕK) alusel. Õppekeelteks on eesti ja vene keel. Lisaks põhiainetele toimub korrektsioonitöö järgmistes tundides:
· kõneravi,
· rütmika,
· ravivõimlemine,
· eluõpetus,
· muusika - ja kunstiteraapia ,
· arvutiõpetus (psüühiliste funktsioonide korrektsioonitöö eesmärgil).
Kooli õppekavas on oluline osa õpilaste kutsealasel ettevalmistamisel. Peale 9. kl. lõpetamist saavad õpilased põhikooli lõputunnistuse märkega õppekava sisu ja mahu kohta. Õpinguid on olnud võimalik jätkata kooli kutseklassis.”
Märkus: maei saanudaru, mida tähendab alternaatiivne õppimisvõimalus, nendel tasemelõppijatele on see minu meelest ainus sobiv võimalus – meil on alternatiivid, kas minna Waldorfkooli või Prantsuse lütseumi või kristlikku kooli. Neil on praeguse seisuga ainus õige võimalus, kus neid õpetatakse nii, et nad sellest tõesti areneksid.
Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et “Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine . Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke.”
“ Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides:
· kangakudumise ring,
· kunstiring,
· meisterdamise ring,
· muusikaring,
· estraadilauluring,
· poiste spordiring.
Huvitöö teised üldeesmärgid on:
1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine
2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine
3. lisateadmiste ja oskuste andmine
4. koostööoskuste arendamine
5. vastutustunde kasvatamine
6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine
7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine
8. preventsioon ”
Nõustamine
1998.a. sügisel alustas kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mis annab infot tavakoolide õpetajatele ja teistele lastega tegelevatele spetsialistidele, lapsevanematele ja erivajadustega õpilastele endile ja pakub rehabilitatsiooniteenust. Nii kujunes koolist eri- ning koordineeriv keskus Tartu linnas, kuhu viimaste aastate jooksul on pöördunud üha enam tavakoolide pedagooge, lapsi ja lapsevanemaid, kel on probleeme õpiraskuste ületamisega. Keskuse juhatajaks on Tartu defektoloogia osakonna 2. lennu vilistlane Ana Kontor .
Sellel keskusel on ka kodulehekülg, kus on neli allosa: info spetsialistidele (Kompetentsikeskus), lastevanematele (Vanemate tugikeskus) ja õpilastele (Noortenõukeskus) ja info rehabilitatsiooniteenuste (Rehabilitastioonikeskus) kohta (igas lehekülje osas on oma foorum , just konkreetse inimrühma jaoks). Lapsevanematele, näiteks, seletatakse, mis on erivajadus ning millised on erivajadustega laste eerirühmad lasteaias, milliseid õpilasi toetavaid meetmeid võib rakendada ja millises erikoolid on Tartu linnas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Nõukogude ajaloli rõhuasetus ainult sellel, mida erilist tuleb vaimse alaarenguga õpilastele pakkuda, siis tänapäeval on rõhuasetus, sellel, et need õpilased ei jääksilma neist arenguvõimalustest, mis tulevad eakohase arenguga eakaaslastega suhtlemisest. Tartu Kroonuaia Kooli põhieesmärgiks “pakkuda võimalikult kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridusteenust, arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid ja eripära.” Õpilastele pakutakse mitmekülgset huviharidust, korralikku ettevalmistust kutsehariduseks ning ka kutseharidust enmnast. Kuid vaatamata headele eesmärkidega on keelekasutus kohati ebatäiuslik, nt kasutatataksesõna “hälvik” ja “ alternatiivne õppevõimalus”. Muidugi, põhjus võib olla ka selles, et kodulehekülg on vana.
Kasutatud materjalid:

Krooniaia kooli kodulehekülg. http://kroonu.tartu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=29
(09.04.2011)
2. Roosi Kooli kodulehekülg http://roosikool.ee/roosikool/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=42
3. Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/22999 (09.04.2011)