Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikud ja mittepärilikud haigused (1)

1 HALB
Punktid
Rauno Loik
TALLINNA TEENINDUSKOOL
RAUNO LOIK
031PK
PÄRILIKUD JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED
INIMESTEL
Referaat
Juhendaja: Ülle Toots
Tallinn 2011

SISUKORD


PÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL 3
MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL 4
KASUTATUD KIRJANUDS 5

PÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL


Pärilikud haigused käivad põlvest põlve ja on kõrge tõenäousus, et järglased saavad samad haigused. Neid haigusi on maailmas teada üle kuue tuhande.
Suure osa nendest haigustest lapseeas moodustavad pärilikud ainevahetushaigused, millest tuntuim on fenüülketonuuria.
Seda haigust põdevate laste organism ei suuda ümber töö­tada ühte aminohapet - fenüülalaniini. Seetõttu kuhjuvad organismis vaheühendid, mis on toksilised eeskätt ajule ning ajajooksul ku­juneb vaimne alaareng koos krambisündroomiga.
Tänapäeval on fenüülketonuuria efek­tiivselt r avitav fenüülalaniini vaba dieediga . Ravi varajasel alustamisel ja dieedi järjekind­lal järgimisel kulgeb nende laste areng prob­leemideta. Fenüülketonuuria ja kaasasündi­nud kilpnäärme alatalitluse suhtes testitakse kõiki Eesti vastsündinuid alates aastast 1993. See on võimaldanud haiguse kindlakstege­mise juba esimestel elunädalatel ning varajase ravi alustamisega ära hoida nende hai­gustega seotud terviseprobleemid ja tagada eakohase vaimse arengu Pärilikud haigused
Fenüülketonuuria sagedus.
Dieetravi - pärilike ainevahetushäirete korral määratakse spetsiaalne dieet (fenüülketonuuria – aminohappe fenüülalaniini vaba toit).

MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED INIMESTEL


Mittepärilikud haigused tulenevad keskkonna tegurite pöhjustel
1. Nakkushaigused – soolenakkused ( salmonelloos ), tuulerõuged, mumps, punetised , HIV- viirus jm.
2. Organite ja organsüsteemide haigused – suguelundkonna-, veresoonkonna haigused jm.
3. Loote väärarengud – väärarenguid võivad esile kutsuda mõned haigused, alkohol, ravimid , keemilised ühendid, kiirgused jm.

KASUTATUD KIRJANUDS


Bioloogia õpik ja vihik.
http://www.geenivaramu.ee/index.php?id=147
http://pereweb.ee/index.php?lang=est&main_id=22&id=103
Google.com
5
Pärilikud ja mittepärilikud haigused #1 Pärilikud ja mittepärilikud haigused #2 Pärilikud ja mittepärilikud haigused #3 Pärilikud ja mittepärilikud haigused #4 Pärilikud ja mittepärilikud haigused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pahapoisu Õppematerjali autor
Pärilikud ja mittepärilikud haigused

Sarnased õppematerjalid

Pärilikud ja mittepärilikud haigused
7
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant O11MT Pärilikud -ja mittepärilikud haigused inimesel Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Mis on pärilikud haigused ? Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilistes materjalis . Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt : · Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid ­ Muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Haiguste jaotus 1

Bioloogia
Bioloogia eksam
15
docx

Bioloogia eksam

energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 2. inimese põlvnemine-lahknemine inimahvidest. Inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega-simpansi ja gorillaga-ühistest eellastest. Inimene kuulub primaatide seltsis ülemsugukonda inimlaadsed, kus on kolm sugukonda: gibonlased, inimahvlased ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks.

Bioloogia
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused ­ ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad, anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus (Hüpervitaminoos) ­ tekib vitamiinipreparaatide väärkasutamisel, ohtlik on rasvlahustuvate viamiinide üleküllus, kõige ohtlikum vitamiin D üleküllus (tugev eksogeenne hormoon), keerab neerud perse

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

21 nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad Sümbiondid. Sümbioos taimede, loomade ja seentega:  Inimese nahal ja sooltes  Liblikõieliste taimede juurtel- mügarbakterid.  Taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid.  Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele.  Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele  Stimuleerib antikehade teket  Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja

Bioloogia
Esimese nelja kursuse materjal
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

+ Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed. Elusorganismide kasv põhineb ainevahetusel ja toimub läbi rakkude arvu suurenemise. + Kohanemine ja Kohastumine. a) kohastumine - Pärilikud muutused, mis aitavad organismidel sobituda elukeskkonda. Tekkinud evolutsiooni vältel. N : Kalade kohastumused eluks vees. Kohastumused iseloomustavad isendite rühma. b) Kohanemine - Organismi poolt elu jooksul omandatud tunnused, mis ei pärandu järglastele. N: Tressur või keele oskus. Kohanemine on iseloomulik üksikisikule. + Areng - Protsess, mille tulemusena muutub organismi ehitus keerulisemaks ja muutub organismi elutalitus

Bioloogia
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83

Inimeseõpetus
Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

ga. MBL-i koostoime MASP ja MASP2 on homoloogne C1q mõjuga C1r ja C1s-le, mis juhib klassikalist rada antikeha sõltuvale aktivatsioonile. Esineb komplemendi puudulikkust. … Lugu on sarnane klassikalisele, aga antikehi vaja pole, on siis kaasasündinud immuunsuse tähtis osa. 11. Autoinflammatoorsed protsessid. Autoinflammatoorsete sündroomide korral = TNF retseptoriga seotud perioodiline sündroom, podagra, Crohn’i tõbi - on monogeensed või polügeensed haigused Autoinflammatoorsed protsessid tekivad liigse loomuliku immuunvastuse korral – põhjuseks spontaanne põletik, mis mõjutab mitmeid organeid. Põhjused võivad olla geneetilised – on nii monogeenseid kui polügeenseid. Haiguseid: Chron’s disease, psoriaatiline artriit Autoinflammatoorsete protsesside korral on DAMPide ja PAMPide tundlikkus ülene, või üleaktiivne, mille tulemusena on kontrollimatu tsütokiinide vahendatud põletik. 12

immunoloogia
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

kojavee profiilipilt
kersti ojavee: mitte midagi ütlev.
12:46 04-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun