Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid palju oli ka ridu mida strong lugedes tekkis küsimus - miks ma seda loen?

Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid
Antud artikkel blokis on kirjutatud Saamuel Sammelmann’ i poolt. See räägib Freudi psühhoseksuaalse arengu faasidest . Minu arvates on totter tõmmata ühiseid jooni väikeste laste ja seksuaalsuse vahel. Ühele imikule peaks kõige rahustavamalt mõjuma algselt ema lähedus , eriti sünnituse järgsel ajal. Keskkond, kus ta on arenenud on peale sünnitust samuti imikule tähtis. Ema rinnal olles tunneb ta südame tuksumist ja on oma 9-kuisele kodule kõige lähemal.
Kui lugeda antud artiklit , siis on teatud kohtades huvitav mõelda, et pidevad näksijad, suitsetajad ja need, kes tihti üle söövad, võivad olla osaliselt kinni oraalses faasis. Need on probleemid, millest vähemalt ühega oleme me kõik kokku puutunud või oleme suisa hädas. Otsime oma muredele vastust apteekidest ja arstidelt, kui sügavam mure tekkis meil juba oma esimestel elukuudel ja aastal.
Suuremat tähelepanu lugemisel tasub pöörata Genitaalsele faasile, kuna saame tõmmata erinevaid paralleele oma ellu. Olen puberteedieast välja kasvanud ning tagantjärgi on artiklis antud faktide abil hea teatud küsimustele vastust leida. Näiteks meestele mõeldes on homoseksuaalsus selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad , et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta.
Inimesed, kes soovivad rohkem teada erinevate faaside olemusest ja mis sellel ajal inimorganimis toimub on see artikkel kindlasti õpetlik . Olles ise selle läbi lugenud pean tõdema, et teatud kohad oli huvitavad ning panid mõtlema, kuid palju oli ka ridu, mida lugedes tekkis küsimus - miks ma seda loen?
(Mis on seal ilmselgelt totter, mis on see, mida sellest teooriast võtta oleks ka tänapäevases mõistes)
Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katukas001 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).  Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga)  Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus)

Keeleteadus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

....................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos............................................

Arengupsühholoogia
Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.

Psühholoogia
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

pole keegi kunagi väitnudki) ● Filosoofid pidanud juttu Tõest obstsöönsuseks (nõidus, luulud jms kõik ühe olulised) ● Vaate taga üldiselt Friedrich Nietzsche, kuid ka pettumine valgustuse ideaalides (nt progress, usk inimvõimesse maailma ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid? Meil kõigil on siiski sees ju sisemine tung “millegi enama” poole. Õhtumaade tänane religioon Kristlikus maailmavaates annad inimelule sihi ja mõtte Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda oma romantiliselt partnerilt. ● USA psühholoog John A

Religioon õhtumaises kultuuris
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga. Tänapäeva inimene suutis keele välja arendada tänu oma hääleelundite sobivale anatoomilisele ehitusele. See erines oluliselt varasemate inimeste omast. Keele teke pani aluse inimkonna kultuurilisele arengule, arengu tulemusel sai võimalikuks talletada varasemat kogemust ja teha seda kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda. Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt

Psühholoogia
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

mõttes olulise tähtsusega. Sellal abiellus ta Emma Rauschenbachiga ja neile sündis aja jooksul viis last. Siin tegeles ta rangelt teaduslikul baasil assotsiatsiooniuuringutega, mille tulemusel formuleeris oma esimese üldtuntuks saanud käsitluse - komplekside kontseptsiooni. Aastaks 1906 oli ta noore teadlasena saanud juba tuntuks nii Euroopas kui Ameerikas - esmalt kuulsa austria arsti ja süvapsühholoogi, psühhoanalüüsi rajaja ja religioonikriitiku Sigmund Freudi (1856-1939) mõttekaaslasena. (MATSIN 2003:29) Jung oli juba aastal 1900 lugenud Sigmund Freudi tuntuks saanud teost ,,Unenägude tõlgendamine" (Traumdeutung). Teose seoseid omaenda mõtetega märkas ta alles palju hiljem. Olles 30 aastane, saatis ta Freudile oma teose sõnaassotsiatsiooniuuringutest. Nad kohtusid 1907 ning üldtuntud legendi kohaselt kestnud nende esimene jutuajamine kokku 13 tundi. (JUNG 2004:142) See pani alusele tihedale koostööle ning kirjavahetusele, mis kestis

Maailma religioonide võrdlev analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun