Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid (0)

Sarnased õppematerjalid

35

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

31

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).  Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga)   Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus)

Keeleteadus

42

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

524

doc

Arengupsühholoogia

....................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos............................................

Arengupsühholoogia

18

odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.

Psühholoogia

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

pole keegi kunagi väitnudki)  ● Filosoofid pidanud juttu Tõest obstsöönsuseks (nõidus, luulud jms kõik ühe olulised) ● Vaate taga üldiselt Friedrich Nietzsche, kuid ka pettumine valgustuse ideaalides (nt progress, usk inimvõimesse maailma ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid? Meil kõigil on siiski sees ju sisemine tung “millegi enama” poole. Õhtumaade tänane religioon Kristlikus maailmavaates annad inimelule sihi ja mõtte Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda oma romantiliselt partnerilt. ● USA psühholoog John A

Religioon õhtumaises kultuuris

37

odt

Psühholoogia

Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga. Tänapäeva inimene suutis keele välja arendada tänu oma hääleelundite sobivale anatoomilisele ehitusele. See erines oluliselt varasemate inimeste omast. Keele teke pani aluse inimkonna kultuurilisele arengule, arengu tulemusel sai võimalikuks talletada varasemat kogemust ja teha seda kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda. Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt

Psühholoogia

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

mõttes olulise tähtsusega. Sellal abiellus ta Emma Rauschenbachiga ja neile sündis aja jooksul viis last. Siin tegeles ta rangelt teaduslikul baasil assotsiatsiooniuuringutega, mille tulemusel formuleeris oma esimese üldtuntuks saanud käsitluse - komplekside kontseptsiooni. Aastaks 1906 oli ta noore teadlasena saanud juba tuntuks nii Euroopas kui Ameerikas - esmalt kuulsa austria arsti ja süvapsühholoogi, psühhoanalüüsi rajaja ja religioonikriitiku Sigmund Freudi (1856-1939) mõttekaaslasena. (MATSIN 2003:29) Jung oli juba aastal 1900 lugenud Sigmund Freudi tuntuks saanud teost ,,Unenägude tõlgendamine" (Traumdeutung). Teose seoseid omaenda mõtetega märkas ta alles palju hiljem. Olles 30 aastane, saatis ta Freudile oma teose sõnaassotsiatsiooniuuringutest. Nad kohtusid 1907 ning üldtuntud legendi kohaselt kestnud nende esimene jutuajamine kokku 13 tundi. (JUNG 2004:142) See pani alusele tihedale koostööle ning kirjavahetusele, mis kestis

Maailma religioonide võrdlev analüüs

Kommentaarid (0)