Kümnevõistlus (2)

Pirita Majandusgümnaasium
Lp. õpetaja
Nimi
Referaat
“Kümnevõistlus”
teostaja :
Nimi
8a klass

Sisukord

Sisukord
Sissejuhatus
Võistlusalade kirjeldus
Erki Nool
Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid
Ajalugu
Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast:
100m jooks , Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks , 110m tõkkejooks, Kettaheide , Teivashüpe, Odavise , 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval.
Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks.
Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene.
Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked.
Meie suurim liider tänapäeval kümnevõistlustel on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpiavõitja, kuid mitte maailmameister . Edmontonis 2001 aastal tõi ta meile hõbeda püstitades sedasi Eesti rekordi(8815 punkti). Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai seal 8641 punkti eest kulla. Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga .
Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma
meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja.
Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti.
Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad . Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja.
Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson , kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Šebrle 2001. aastal.
Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks.

Võistlusalade kirjeldus

100m jooks
Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tava-liselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsen-treeritud vaimse seisundi saavuta-miseks on olu-line kohe alguses hea tulemus kirja saada. Küm-nevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi ,kuna teise puhul järgneb diskvalifit-seerimine.
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sport - lased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus,ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõuke- pakku , mille laius on kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõime-kus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikku -sele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale.
Kuulitõuge
Kuulitõuge on kümnevõistlusala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui või-malik.Sportlased tõukavad 7 ,26 kilost kuuli,mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm.Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kümne-võistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat.
Kõrgushüpe
Kõrgushüppe juures on sportlase kurnatuseaste veel väike. Kümnevõistlejate puhul tulenevad probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury -Flop tehnikas, harva ka Straddle tehnikas. Straddle-tehnikas saavutas aga Christian Schenk Söuli olümpia-mängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksi-maalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa.
400m jooks
Esimese päeva viimane ala toimub rahvus-vahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel,hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastami-ses. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglase -malt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku.
110m tõkkejooks
Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ära-jooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine.
Kettaheide
Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestu-nuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirenda-takse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Eestis üks parimaid on Gerd Kanter .
Gerd Kanteri areng:2000 57.68, 2001 60.47, 2002 66.31, 2003 67.13, 2004 68.50, 2005 70.10
Teivashüpe
Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad küm-nevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul oma-dega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas . Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem tei-vas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa.
Odavise
Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportla-sed oma peaaegu ammendunud jõuvarusid ka-sutama vägagi oskuslikult, kuna palju energiat nõudev viimane ala on veel ees.
1500m jooks
Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tunde-kestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja.

Erki Nool

Meie suurim liider kümnevõistlustelt on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpia-võitja, kuid mitte maailmameister. Edmontonis 2001 aastal tõi Eesti rekord(8815 punkti)meile hõbeda. “Edmontonis 2001 tegin oma elu võistluse” rääkis ta oma raama -tus. Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümne-võistluse olümpia ja sa 8641 punkti eest kulla. Ta oli seda ihanud teha pool sportlase elu ja lõpuks saigi hakkama.
Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai 8641 punkti eest kulla. Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud , ja tulemus pandi kirja.
Erki Noole Kergejõustikukool loodi olümpiavõitja Erki Noole algatusel 1997 aastal eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit. Lisaks kergejõustikule on õppe-kavas akrobaatika, rütmika, sportmängud ja toimuvad laagrid .
Erki Nool sündis Võrus 25 juuni 1970 aastal. Ta oli eesti parim kergejõustiklane aastatel 1996-1998 ja uuesti aastal 2000. Nool sai kuuenda koha Atlanta olümpia mängudel. Ta on eesti rekordi tegija 200m jooksus ja kaugushüppes aastal 2000 Edmontonis.

Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid

Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF -i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele.
Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.

Ajalugu

Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid , et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni(praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).Esimene olümpiakümne-võistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe , keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses.

Kõigi aegade 10 parimat kümnevõistlustes:

• 9026 Roman Šebrle 2001
  
• 8994 Tomas Dvorak 1999
  
• 8891 Dan O`Brien 1992
  
• 8847 Daley Thompson 1984
  
• 8832 Jürgen Hingsen 1984
  
• 8820 Brian Clay
  
• 8815 Erki Nool 2001
  
• 8792 Uwe Freimuth
  
• 8762 Siegfried Wentz
  
• 8750 Tom Pappas
  

Kasutatud kirjandus

http://www.decathlon2000.ee/est/10voistlus.php

http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool

http://www.eu2018.ee/est/kat_29/3923.html

raamatud: Autogramm Erki Nool

Helsingist Helsingisse kergejõustiku maailma meistrivõistlused

Sevilla 1999